Obsah (20)

§ 184§ 202§ 212§ 255§ 25§ 68§ 74§ 65§ 201§ 22§ 392§ 63§ 64§ 344§ 345§ 280§ 414§ 73§ 78§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoobril 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-9546 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm

§ 184

lg 2 p 1, 2; § 392 lg 1 ja § 202 lg 2 p 1, 3 järgi; U.M -i süüdistus

§ 184

lg 2 p 1, 2; § 344 lg 1; § 345 lg 1; § 280 lg 1; § 202 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 212 lg 1 järgi; Z.J-i süüdistus

§ 202

lg 2 p 1, 2, 3 ja § 414 lg 1 järgi; Z.J-i süüdistus

§ 202

lg 2 p 1, 3; § 345 lg 1 ja § 280 lg 1 järgi; XXX süüdistus

§ 212

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Marek Vahing Süüdistatav RUSLAN TANGIJEV elukoht: Tartu maakond Tähtvere vald Tüki küla Ändi tee 8 (viibib vahistatuna Tartu Vanglas); isikukood: 36710152739; kodakondsus: määratlemata ; haridus: 10 klassi; töökoht: OÜ Casal varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda – 1. Tartu Maakohtu 06.01.2000. a otsusega KrK § 128 ja § 113 järgi 3 kuu arestiga; 2. Tartu Maakohtu 20.12.2007. a otsusega

§ 255lg 1, § 375 lg 1 ja § 376 lg 1 järgi 4 aasta vangistusega.

Vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 10.09.

1. a määruse alusel 21.09.
2. a katseajaga kuni 04.06.2011, ärakandmata karistuse osa 1 aasta 8 kuud 13 päeva 1 Kaitsja vangistust tõkend: vahistamine kohaldatud Tartu Maakohtu 07.11.
3. a määrusega, mida pikendati üle 6 kuu 04.05.
4. a määrusega, kahtlustatavana kinni peetud 06.11.
5. a vandeadvokaat Meelis Masso Süüdistatav U.M Kaitsja elukoht: Tartu linn Orava 15; isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; haridus: põhiharidus; töökoht: Tartu Mill AS varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda –
6. Tartu Maakohtu 08.01.
7. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi rahalise karistusega 225 päevamäära, s.o 9225 krooni;
8. Võru Maakohtu 28.04.
9. a otsusega

§ 25

lg 1 –§ 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 kuu vangistusega, lõplik karistus

§ 68

alusel 21 päeva vangistust

§ 74alusel tingimisi katseajaga 18 kuud; 3.

Tartu Maakohtu 31.03.2005. a otsusega

§ 25

lg 2 –§ 199 lg 2 p 4 järgi 1 kuu vangistusega, liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel 1 kuu ja 19 päeva vangistust tõkend: vahistamine kohaldatud Tartu Maakohtu 07.11.

1. a määrusega, mida pikendati üle 6 kuu 04.05.
2. a määrusega; vahistamine asendatud elektroonilise valvega Tartu Maakohtu 13.11.
3. a määrusega; vabanes elektroonilise valve alla 27.11.
4. a; kahtlustatavana kinni peetud 01.-03.02.
5. a ja 06.11.
6. a advokaat Andres Veski Süüdistatav Z.J elukoht: Tartu linn Mäe 50 -4; isikukood: XXX ; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; töökoht: Veola Grupp OÜ varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korda –
7. Tartu Maakohtu 08.01.
8. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 8 kuu vangistusega,

§ 68

lg 1 alusel kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 23 päeva vangistust

§ 74alusel tingimisi katseajaga 3 aastat; 2. Tartu Maakohtu 12.04.2004. a otsusega Kr

K § 188 järgi 10 kuu vangistusega K arS § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat; 3. Tartu Maakohtu 14.11.2006. a otsusega

§ 201lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 5000 krooni; 4.

Tartu Maakohtu 27.08.2009. a otsusega

§ 22

lg 2, 3 –§ 212 lg 1 ja

§ 202

lg 2 p 2 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega

§ 74

lg 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud ja

§ 74

lg 2 Kaitsja 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat katseajaga 3 aastat; 5. Tartu Maakohtu 10.05.2011. a otsusega

§ 212

lg 1 alusel 10 kuu vangistusega,

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus lugedes mõistetud 10-kuulise vangistuse kaetuks 27.08.2009.a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega 2 aastat 6 kuud vangistust. Eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse ärakantud osa 6 kuud vangistust arvata liitkaristust maha.

§ 74alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat katseaja 3 aastat.

tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 23.01.

1. a; kahtlustatavana kinni peetud 06.11.
2. a, vahistatud 08.11.
3. a Tartu Maakohtu määrusega ja vabastatud vahi alt 23.11.
4. a Tartu Ringkonnakohtu määrusega advokaat Aivar Kello Süüdistatav Z.J Kaitsja elukoht: Tartu linn Mõisavahe 36-12; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus ; töökoht: AS MC Kasiinod varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.11.
5. a; kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2011-08.11.
6. a advokaat Valli Murde Süüdistatav XXX Kaitsja elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX ; töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ruslan Tangijev

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja

§ 392lg 1 (metamfetamiini toimetamises üle Eesti Vabariigi riigipiiri 22.10.2010.

a) järgi ning mõista

§ 63lg 1 alusel karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

Õigeks mõista Ruslan Tangijev

§ 22

lg 3 - § 392 lg 1 järgi, s.o narkootilise aine amfetamiinini Diana Šišanova poolt üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele kaasasaitamises oktoobris – novembris

1. a,
2. novembril
3. a ja
4. detsembril
5. a ning Andrei Pallo poolt fentanüüli üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele kaasasaitamises 26.06.
6. a kuriteo tuvastamatuse tõttu. 3 Süüdi tunnistada Ruslan Tangijev

§ 202

lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Ruslan Tangijevile liitkaristuseks üksikkaristustet raskeima suurendamise teel 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Ruslan Tangijevile mõistetud 7 aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu

1. detsembri
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 8 kuu ja 13 päeva võrra ning mõista Ruslan Tangijevile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda Ruslan Tangijevi vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev

1. november
2. a. Ruslan Tangijevile kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Tühistada viivitamatult kõik Ruslan Tangijevile Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 08.11.
3. a määrustega kehtestatud vahistatu lisapiirangud. Õigeks mõista U.M

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi tema teos kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

Süüdi tunnistada U.M

§ 202lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada U.M

§ 212lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada U.M

§ 344lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada U.M

§ 345

lg 1 ja

§ 280

lg 1 järgi ning mõista karistuseks

§ 63

lg 1 alusel 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista U.M-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistusaeg 01.02.201103.02.2011 ja 06.11.2011-27.11.2012, s.o 1 aasta 25 päeva. U.M-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel saata KrMS § 414 lg 1 kohaselt U.M -ile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 4 Lugeda U.M-i ilmumise aeg. vangistuse kandmise algusajaks tema karistuse kandmisele Tühistada viivitamatult U.M-ile kohaldatud tõkend vahistamise asendamine elektroonilise valvega. Kohaldada U.M-ile kuni tema karistuse kandmisele asumiseni tõkendiks elukohast lahkumise keeldu, mis seineb kohustuses mitte lahkuda oma elukohast aadressil Orava 5 Tartu ilma kohtu loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Hoiatada U.M vastavalt KrMS § 128 lg 2, et tõkendi rikkumise korral võidakse teda trahvida või kohaldada tema suhtes raskemat tõkendit. Õigeks mõista Z.J

§ 414lg 1 järgi , kuna pole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav.

Süüdi tunnistada Z.J

§ 202

lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistusaeg 06.11.201123.11.2011, s.o 18 päeva. Z.J-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Z.J-ile mõistetud 1 aasta 11 kuu 12 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta vangistuse võrra ning mõista Z.J-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 11 kuud (üksteist) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel saata KrMS § 414 lg 1 kohaselt Z.J-ile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Lugeda Z.J-i vangistuse kandmise algusajaks tema karistuse kandmisele ilmumise aeg. Z.J-ile kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Z.J

§ 202lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Z.J

§ 345

lg 1 ja

§ 280

lg 1 järgi ning mõista

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Z.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.11.2011-08.11.2011. a, s.o 3 (kolm) päeva. Z.J-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 5

§ 73

lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Z.J -i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Z.J-ile kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada XXX

§ 212

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus XXX suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 kohaselt hakkab

§ 73

alusel Z.J-ile ja XXX kohaldatud katseaeg kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, s.o

1. oktoobrist
2. a. Kohtuotsuse jõustumisel asitõendite ja salvestiste osas kohaldatavad meetmed KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde:
3. CD plaat fotoaparaadi Canon IXUS 10015 mälukaardil olevate failidega 30.11.
4. a vaatlusprotokolli lisana;
5. CD plaat fotoaparaadi Pentax pildifailidega 29.11.
6. a vaatlusprotokolli lisana;
7. CD plaat Z.J -i sülearvutiIZA Dell Inspiron M5010 vaatluse käigus kopeeritud pildifailidega vaatlusprotokolli lisana (numbrita pakend);
8. 7 DVD plaati salvestatud kõnedega jälitusprotokollide lisadena;
9. CD-plaat infotehnoloogia ekspertiisiakti nr 12E-IA0007 lisana (pakend 2, akt nr 12EIA0007);
10. CD-plaat infotehnoloogia ekspertiisiakti nr 12E-IA0007 lisana (pakend 2, akt nr 12EIA0007);
11. CD-plaat kujutiseekspertiisi ekspertiisiakti nr 12E-IV0003 lisana (pakend 1 akt nr 12E-IV0003).
12. CD plaat väljavõtetega pealtkuulatud kõnedest tunnistaja Sergei Semjonovi ütluste deponeerimise protokolli lisana;
13. DVD plaat videokaamera salvestistega (3 videofaili) Diana Šišanova ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisana (asub kohtutoimikus kd 6, tl 100);
14. Diana Šišanova poolt üle antud paberileht kirjega 263BDC (pakend 1DIANA).
15. CD plaat 05.05.2012 Valga Selver turvakaamerate videosalvestistega ja CD-plaat turvavideost pärinevate fotode ja programmiga „NetVu ObserVer“ (pakend VALGA SELVER);
16. CD plaat, millel Statoili Karlova tankla 09.08.2011 videokaamera salvestis (pakend 2TANKLA);
17. DVD plaat, millel AS Eesti Statoil Valga teenindusjaama 22.06.2011 turvakaamera salvestis (pakend 3TANKLA , asub kohtutoimikus kd 6, tl 33);
18. DVD plaat Neste Eesti AS Ringtee A24 turvakaamerate 17.08.2011 ja 05.08.2011 videosalvestustega (pakend 1TANKLA);
19. CD-plaat kõnesalvestusega (pakend IDA ); 6
20. CD plaat Olerex AS Sillamäe tankla turvakaamerate 08.09.2011 videosalvestustega (pakend OLEREX-1);
21. 2 DVD plaati Jõhvi Pargi 54 asuva Eesti Krediidipanga kontori 05.08.2011 ja 06.08.2011 turvakaamerate videosalvestustega (pakend PANK-1);
22. DVD plaat, millel Eesti Krediidipank AS-i poolt väljastatud 06.08.2011 turvakaamerate videosalvestus (pakend PANK2);
23. DVD plaat, millel Tartu Maakohtu 13.10.
24. a määruse nr 84-2011 alusel kriminaalasjas nr 10260103693 teostatud jälitustoimingu käigus kogutud teabega (pakend 8KUULAMINE);
25. Krediidipanga sularahakorraldus nr 40C2A, kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje nr Z 6301195, kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje EST/S/40019910 ja kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje Salva kindlustus Poliis nr 51215763 (pakend 2AVP)
26. CD plaat 28.03.2012 asitõendi vaatlusprotokolli lisana 13 erineva pildifailiga (pakend 17VDLO-1). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada järgmised asitõendid:
27. Marina Pallole mobiiltelefon Nokia IMEI-koodiga: 355368049741376 ning mobiiltelefon Nokia IMEI-koodiga: 35480801861187 - (pakend 1 AP);
28. Kairi Maris Põldojale elektrooniline seade RF Bug Detector (pakend 3RTLO(B);
29. Ruslan Tangijevile fotoaparaat Pentax (pakend 20RTLO(A)); musta värvi sülearvuti DELL Vostro 1015 mudelinumbriga PP37L ja DELL adapter (pakend 15RTLO; mobiiltelefon Black Berry koos musta värvi ümbrisega, mobiilis sees micro SD mälukaart 4GB ja mobiiliaku S08354 (pakend 5RTLO(A)); mobiiltelefon Nokia 16162, telefonis puudub aku ja sim-kaart ning NOKIA telefoniaku BL-5CB (pakend 2RTKP) ja mobiiltelefon MOTOROLA, milles TELE2 sim-kaart telefoninumbrile 55516570 (pakend 3RTKP);
30. Z.J-ile sinist värvi nahkkaantega märkmik (pakend 3JVLO);
31. U.M -ile mobiiltelefon SAMSUNG IMEI koodiga 358001043467790, milles Sim kaart telefoninumbrile 58051656 (pakend 1VKKP); mobiiltelefon Samsung GT-E1081T IMEI kood 352960045658167, milles ELISA simkaart nr EE21110607119962 (pakend 2KALO); Simpel kõnekaart numbrile 59107235, mobiiltelefon Samsung imei koodiga 352960042932375, mobiiltelefon Samsung imei koodiga 352960042921188, milles simpel sim-kaart nr 8937201011031477564F ja mobiiltelefon NOKIA imei koodiga 358054010992977, milles simpel sim-kaart nr 8937201010120016408F (pakend 1VKKO); mobiiltelefon NOKIA imei koodiga 355387042441016 ja mobiiltelefon NOKIA E52 imei koodiga 355216037801092 (pakend 8VKKO);
32. Z.J-ile mobiiltelefon iPhone IMEI koodiga: 012163003954049, milles „EMT” sim-kaart telefoninumbrile 5535116 (pakend 1VDKP); mobiiltelefon Nokia 1616, mille IMEI koodiga 357378043296218, milles Elisa SIM kaart nr EE21101028075644 (pakend 1VDLO-1); mobiiltelefon Nokia 1208, IMEI koodiga 351980048111254 (pakend 4VDLO-1) ja mobiiltelefon Nokia C2 IMEI koodiga 358650040026353, milles Tele2 Sim kaart ning tagumise katte ja aku vahel DIIL Sim kaart (pakend 26VDLO-1); mobiiltelefon Nokia IMEI koodiga 358057018736841, telefonis on Diil Sim kaart (pakend 26VDLO-2); mobiiltelefon Samsung IMEI koodiga 352960045658332, milles Elisa Sim kaart (pakend 26VDLO-3) ja valget värvi sülearvuti ASUS „EeePC Seashell series” koos valget värvi toitekaabliga (pakend 17VDLO); 7
33. Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuterritooriumil asuv musta värvi BMW X5, millel puuduvad registrimärgid, VIN-koodiga WBAFF41070L351336, tagastada omanikule AXA Versicherung AG-le;
34. Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuterritooriumil asuv sõiduk Audi Q7, VIN-koodiga WAUZZZ4L88D003641 ja Lõuna prefektuuri asitõendite hoiulaos asuvad sõiduki 2 süütevõtit-alarmpulti tagastada omanikule Volkswagen Leasing GMBH – le. Sõiduki vastuvõtjaks on volitatud esindajana SIA Info Riga töötaja Aleksanders Djomins. Vabastada viivitamatult asitõendi staatusest järgmised omanikele tagastatud esemed:
35. Z.J-ile tagastatud mobiiltelefon LG IMEI-koodiga 35913103302072800 ja sülearvuti Dell Inspiron M5010 seerianumbriga 00196-203-112-173;
36. Aleksa ndr Šišanovile tagastatud mobiiltelefon Nokia E65, IMEI koodiga 358631013330204 ja mobiiltelefon Samsung IMEI koodiga 352574014487677/2 01;
37. Gerli Põldojale tagastatud mobiiltelefon Apple iPhone, IMEI koodiga 012535004729290; Anna Sorgele tagastatud mobiiltelefon „Samsung“ IMEI koodiga 358615030812500;
38. Žanna Meltser- Z.J-ile tagastatud mobiiltelefon „Samsung“ IMEI koodiga 358615036084096;
39. Darja Zaitsevale tagastatud mobiiltelefon „HTC“ IMEI koodiga 355797041688344;
40. Aleksei Ivanovile tagastatud mobiiltelefon Samsung, IMEI koodiga 358590030491516; Vladimir Novikovile tagastatud mobiiltelefon Samsung IMEI koodiga 353531047187627;
41. Kairi- Maris Põldojale tagastatud iPhone IMEI koodiga 012265001222939;
42. Dmitri Afanasjevile tagastatud nutitelefon „HTC“ IMEI koodiga 352668040256685;
43. Rainis Ojale tagastatud mobiiltelefon „Nokia“ IMEI koodiga 352066024350071;
44. Jaan Zooberile tagastatud mobiiltelefoni Nokia
45. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada järgmised asitõendid:
46. Sõiduki Audi Q7 25.07.
47. a müügileping ning 05.08.
48. a müügileping (pakend 12E-DK0014 ÜMBRIK 1);
49. heledat värvi riie, mille sisse oli mässitud imitatsiooni- lõhkepakett ИM-82 107M (pakend akt nr 11E-GE1136);
50. sõiduki Audi Q7 registreerimismärgid numbriga 209 BFD (pakend NUMBER);
51. Zen kõnekaardi ümbris mobiiltelefoni numbrile +37256722291 (pakend 2VKKO);
52. ZEN Sim kaart nr EE2110413086116 (pakend 8VDLO);
53. ZEN Sim kaardi ümbris numbrile +37256754966 (pakend 9VDLO);
54. Elisa Sim kaart nr EE21110209098168 (pakend 24VDLO-1);
55. Diil SIM-kaart nr 8937201007010040274F EMT - (pakend 1IZA , asub kohtutoimikus kd 6, tl 4);
56. deformeerimistunnustega mobiiltelefon Nokia IMEI koodiga 354225033563938 (pakend 13VDLO-1);
57. Sõiduki Audi Q7 registrinumbriga 209 BFD registreerimistunnistus nr ED544197, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiulaos (pakend 1AVP(B). KrMS § 125 lg 1 alusel jätta sõiduki BMW registreerimistunnistuse numbriga DS666350
58. ja
59. o sa, Saksamaa Liitvabariigis välja antud sõiduki registreerimistunnistuse nr DN119523 I ja 8 II osa ning Saksamaa sõiduki rahvusvaheline sertifikaat Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kollektsiooni. U.M -i 28.08.
60. a sõidukikindlustuse kahjuavaldus 1 -l lehel ja U.M-i 23.07.
61. a seletuskiri 1-l lehel (pakend QBE1) tagastada QBE Insurance Limited Eesti filiaalile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ruslan Tangijevilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot 24 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 108 (ükssada kaheksa) eurot 84 senti, ekspertiisikuludest 1559 (üks tuhat viissada viiskümmend üheksa) eurot 50 senti, sõiduki BMW X5 puksiirteenuse ja garaažiboksi sulgemise kulud 116 (ükssada kuusteist) eurot 65 senti ning postikulud 25 (kakskümmend viis) eurot. Seoses Ruslan Tangijevi osalise õigeksmõistmisega jätta riigi kanda ekspertiisikuludest 2000 (kaks tuhat) eurot, veterinaarteenus 74 (seitsek ümmend neli) eurot 16 senti ja riigi õigusabi kulud 230 (kakssada kolmkümmend) eurot. Jätta valitud kaitsjale makstud õigusabi kulud 10 320 (kümme tuhat kolmsada kakskümmend) eurot Ruslan Tangijevi kanda. K rMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksa kümmend) eurot, õigusabi kuludest 3011 (kolm tuhat üksteist) eurot 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 53 (viiskümme nd kolm) eurot 54 senti, ekspertiisikulud 1324 (üks tuhat kolmsada kakskümmend neli) eurot 82 senti, sõiduki Audi Q7 transportimise kulu 56 (viiskümmend kuus) eurot, sõiduki BMW X5 puksiirteenuse ja garaažiboksi sulgemise kulud 116 (ükssada kuusteist) eurot 65 senti, postikulud 25 (kakskümmend viis) eurot. Seoses U.M-i osalise õigeksmõistmisega jätta riigi kanda õigusabikuludest 1500 (üks tuhat viissada) eurot. rMS § 180 K lg 1 alusel välja mõista Z.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, õigusabi kuludest 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot 99 senti, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 26,54 eurot, ekspertiisikuludest 452 (nelisada viiskümmend kaks) eurot 82 senti, sõiduki Audi Q7 transportimise kulu 56 (viiskümmend kuus) eurot ja postikulud 15 (viisteist) eurot. Seoses Z.J-i osalise õigeksmõistmisega jätta riigi kanda tunnistajale makstud hüvitistest 98 (üheksakü mmend kaheksa) eurot 89 senti, ekspertiisikuludest 1513 (üks tuhat viissada kolmteist) eurot ja riigi õigusabi kuludest 500 (viissada) eurot. K rMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, õigusabi kulud 2613 (kaks tuhat kuussada kolmteist) eurot 50 seni, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 26 (kakskümmend kuus) eurot 54 senti, ekspertiisikulud 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot 82 senti, sõiduki Audi Q7 transportimise kulu 56 (viiskümmend kuus) eurot ja postikulud 15 (viisteist) eurot. K rMS § 180 lg 1 alusel välja mõista XXX riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksa kümmend) eurot, õigusabi kulud 1555 (üks tuhat viissada viiskümmend 9 viis) eurot 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 27 (kakskümmend seitse) eurot ja postikulud 10 (kümme) eurot 47 senti. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
62. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja numb er, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
63. novembril
64. a alates kella 15.00-st. Vahistatud süüdistatavale saadetakse kohtuotsuse koopia viivitamatult pärast kohtu kaudu teatavaks tegemist. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistused Ruslan Tangijevit süüdistatakse selles, et tema
65. omandas ebaseaduslikult tuvastamata viisil, ajal ja kohast vähemalt 200 grammi narkootilist ainet metamfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis Tartumaal tuvastamata ajast kuni 22.10.2010.a ja mille vedas sõidukiga 22.10.2010.a Tartumaalt Valga linna ja sealt toimetas edasi üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki Valka linna, kus andis nimetatud narkootilise aine edasi Sergei Semjonovile. Nimetatud narkootilisest ainest leidis Läti Vabariigi politsei 25.10.2010.a läbiotsimise käigus Sergei Semjonovi kasutuses olevas garaažist Läti Vabariigis Valka linnas Rūjienas tänaval 16,0581 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 2,4087 grammi metaamfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses.
66. isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult tuvastamata viisil, ajal ja kohast vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis 10 Tartumaal tuvastamata ajast kuni oktoobrini - novembrini 2010.a ja mille peitis oktoobris - novembris 2010.a Tartumaale Tähtvere valda Tüki külla Ändi tee ääres kasvava puu juurde selleks, et Diana Šišanova vahendusel anda see edasi Sergei Semjonovile Läti Vabariiki. Ruslan Tangijev juhatas saateauto abil Diana Šišanova nimetatud narkootilise aine peidukohta ning andis saateauto pidurituledega märku peidiku asukohast, mille tulemusel leidis Diana Šišanova peidiku ja sellest narkootilise aine üles ning vedas selle oktoobris - novembris 2010.a Tartumaalt Valga linna ja sealt toimetas edasi üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki Valka linna, kus andis nimetatud narkootilise aine edasi Sergei Semjonovile. Ruslan Tangijev olles teadlik, et nimetatud narkootiline aine toimetatakse Diana Šišanova poolt üle Eesti Vabariigi riigipiiri, aitas sellega kaasa narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele.
3. omandas grupis koos U.M -iga ebaseaduslikult tuvastamata viisil, ajal ja kohast vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos U.M-iga Tartumaal tuvastamata ajast kuni ööni vastu 28.novembrini 2010.a. Nimetatud aine peitsid U.M ja Ruslan Tangijev ühiselt Tartumaale Tähtvere valda Tüki külla Ändi tee ääres kasvava puu juurde selleks, et Diana Šišanova vahendusel anda see edasi Sergei Semjonovile Läti Vabariiki. Nimetatud narkootilise aine vedasid U.M ja Ruslan Tangijev ühiselt tuvastamata kohast Tartumaal peidukohta Ändi tee ääres kasvava puu äärde. Ruslan Tangijev juhatas Diana Šišanova nimetatud narkootilise aine peidukohta ja selle tulemusel leidis Diana Šišanova peidikust narkootilise aine üles ning vedas selle samal ööl Aleksandr Tšernetski kaasabil Tartumaalt Valga linna ja sealt toimetas grupis koos Aleksandr Tšernetskiga edasi üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki Valka linna, kus andis nimetatud narkootilise aine koguse edasi Sergei Semjonovile. Ruslan Tangijev olles teadlik, et nimetatud narkootiline aine toimetatakse Diana Šišanova poolt üle Eesti Vabariigi riigipiiri, aitas sellega kaasa narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele.
4. omandas grupis koos U.M-iga ebaseaduslikult tuvastamata viisil, ajal ja kohast vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis ühiselt grupis koos U.M-iga Tartumaal tuvastamata ajast kuni
5. detsembrini 2010.a. Nimetatud aine peits id ühiselt U.M-iga
6. detsembril 2010.a Tartumaale Tähtvere valda Tüki külla Ändi tee ääres kasvava puu juurde selleks, et Diana Šišanova vahendusel anda see edasi Sergei Semjonovile Läti Vabariiki. Ruslan Tangijevi poolt antud varasemate koguste leidmiseks saadud juhiste järgi leidis Diana Šišanova
7. detsembril 2010.a Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tüki külas Ändi tee ääres kasvava puu juurest U.M -i ja Ruslan Tangijevi poolt peidetud vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini ning vedas selle sõidukiga Tartu maakonnast Tähtvere vallast Valga linna ning toimetas selle üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki Valka linna, kus andis narkootilise aine üle Sergei Semjonovile. Ruslan Tangijev olles teadlik, et nimetatud narkootiline aine toimetatakse Diana Šišanova poolt üle Eesti Vabariigi riigipiiri, aitas sellega kaasa narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele.
8. omandas ebaseaduslikult tuvastamata viisil, ajal ja kohast vähemalt 4 grammi fentanüüli, see on suures koguses narkootilist ainet, mida hoidis enese juures Tartumaal tuvastamata ajast kuni 26.06.2011.a, mil andis tuvastamata viisil nimetatud narkootilise aine edasi Andrei Pallole, selleks, et Andrei Pallo vahendusel anda see edasi Sergei Semjonovile Läti Vabariiki. Ruslan Tangijevi tegevuse tulemusena vedas Andrei Pallo vähemalt 4 grammi fentanüüli 26.06.2011.a Tartumaalt Läti Vabariiki Valka linna, kus andis selle edasi Sergei Semjonovile. Nimetatud kogusest 11 narkootilisest ainest 3,1378 grammi fentanüüli leidis Läti Vabariigi politsei 29.06.2011.a läbiotsimise käigus Sergei Semjonovi elukohast aadressil Rūjienas tn 433 Valka. Ruslan Tangijev saates nimetatud narkootilise aine Andrei Pallo vahendusel üle Eesti Vabariigi riigipiiri, aitas sellega kaasa narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisele. Sellega Ruslan Tangijev pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo ning grupi poolt ja

§ 392

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku üle riigipiiri toimetamise. Ruslan Tangijevit süüdistatakse veel selles, et tema augustis 2011. a Tartu maakonnas omandas U.M-i kaasabil süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara Saksamaa Liitvabariigist ajavahemikul 25.06.2011.a kuni 26.06.2011.a varastatud sõiduki BMW X5, VIN- koodiga WBAFF41070L351336 väärtusega 54000 eurot, s.o vara suures ulatuses. U.M-i kaasaaitamine seisnes selles, et ta ostis sõiduki BMW X5 Lätist juuli lõpus või augusti alguses 2011.a Ruslan Tangijevi poolt temale selleks antud rahade eest ning toimetas selle Ruslan Tangijevi kätte. Eelnimetatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara - sõidukit BMW X5 - hoidis ja kasutas Ruslan Tangijev Tartumaal ajavahemikul august 2011.a kuni 08.09.2011.a. Eeltoodud ajavahemikul kasutas Ruslan Tangijev nimetatud sõidukit vähemalt 09.08.2011.a ja 17.08.2011.a ning hoidis nimetatud sõidukit pargituna enda elukoha Tartumaa Tähtvere vald Tüki küla Ändi tee 8 territooriumil vähemalt 06.09.2012.a. Eelnimetatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara - sõidukit BMW X5 - hoidis Ruslan Tangijev grupis koos U.M-iga ajavahemikul 08.09.2011.a kuni 15.09.2011.a Ida-Virumaal. 08.09.2011.a püüdis U.M Eesti Vabariigis Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Jõhvi büroos aadressil Jõhvi Pargi 54 varastatud sõiduki BMW X5 võltsitud dokumentide ja muudetud tehasetähisega arvele võtta. Liiklusregistrisse kandmine ebaõnnestus, kuna Maanteeameti töötaja tuvastas, et sõiduki dokumendid on võltsitud. Pärast seda, kui Maanteeameti töötaja informeeris U.M sellest, et teatab nimetatud juhtumist politseile, lahkus U.M Maanteeametist koos sõidukiga BMW X5 ning peitis selle ära Ida -Viru maakonda Jõhvi valda Kose külla Ahtme metskond 18 kinnistule. U.M grupis koos Ruslan Tangijeviga peitsid nimetatud sõiduki Kohtla -Järve linna Ahtme linnaossa Ahtme mnt 102a as uva hooneühistu Vigri garaažiboksi, kust see läbiotsimise käigus 15.09.2011.a leiti ja ära võeti. Sellega Ruslan Tangijev pani toime

§ 202

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise grupi poolt, suures ulatuses. U.M süüdistatakse selles, et tema

1. omandas grupis koos Ruslan Tangijeviga ebaseaduslikult tuvastamata viisil, ajal ja kohast vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Ruslan Tangijeviga Tartumaal tuvastamata ajast kuni ööni vastu 28.novembrini 2010.a. Nimetatud aine peitsid U.M ja Ruslan Tangijev ühiselt Tartumaale Tähtvere valda Tüki külla Ändi tee ääres kasvava puu juurde selleks, et Diana Šišanova vahendusel anda see edasi Sergei Semjonovile Läti Vabariiki. Nimetatud narkootilise aine vedasid U.M ja Ruslan Tangijev ühiselt tuvastamata kohast Tartumaal peidukohta Ändi tee ääres kasvava puu äärde. Ruslan Tangijev juhatas Diana Šišanova nimetatud narkootilise aine peidukohta ja selle tulemusel leidis Diana Šišanova peidikust narkootilise aine 12 üles ning vedas selle samal ööl Aleksandr Tšernetski kaasabil Tartumaalt Valga linna ja sealt toimetas grupis koos Aleksandr Tšernetskiga edasi üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki Valka linna, kus andis nimetatud narkootilise aine koguse edasi Sergei Semjonovile.
2. isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, omandas grupis koos Ruslan Tangijeviga ebaseaduslikult tuvastamata viisil, ajal ja kohast vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis ühiselt grupis koos Ruslan Tangijeviga Tartumaal tuvastamata ajast kuni
3. detsembrini 2010.a. Nimetatud aine peits id ühiselt Ruslan Tangijeviga
4. detsembril 2010.a Tartumaale Tähtvere valda Tüki külla Ändi tee ääres kasvava puu juurde selleks, et Diana Šišanova vahendusel anda see edasi Sergei Semjonovile Läti Vabariiki. Ruslan Tangijevi poolt antud varasemate koguste leidmiseks saadud juhiste järgi leidis Diana Šišanova
5. detsembril 2010.a Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tüki külas Ändi tee ääres kasvava puu juurest U.M -i ja Ruslan Tangijevi poolt peidetud vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini ning vedas selle sõidukiga Tartu maakonnast Tähtvere vallast Valga linna ning toimetas selle üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki Valka linna, kus andis narkootilise aine üle Sergei Semjonovile. Sellega U.M pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo ning grupi poolt. U.M süüdistatakse selles, et augustis

1. a Tartu maakonnas aitas ta kaasa Ruslan Tangijevi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara - Saksamaa Liitvabariigist ajavahemikul 25.06.
2. a kuni 26.06.
3. a varastatud sõiduki BMW X5, VIN-koodiga WBAFF41070L351336 väärtusega 54 000 eurot, s.o vara suures ulatuses - omandamisele. U.M -i kaasaaitamine seisnes selles, et ta ostis sõiduki BMW X5 Lätist juuli lõpus või augusti alguses 2011.a Ruslan Tangijevi poolt temale selleks antud rahade eest ning toimetas selle Ruslan Tangijevi kätte. Eelnimetatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara - sõidukit BMW X5 - hoidis U.M grupis koos Ruslan Tangijeviga ajavahemikul 08.09.2011.a kuni 15.09.2011.a Ida-Virumaal. 08.09.2011.a püüdis U.M Eesti Vabariigis Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Jõhvi büroos aadressil Jõhvi linn Pargi 54 varastatud sõiduki t BMW X5 võltsitud dokumentide ja muudetud tehasetähisega arvele võtta. Liiklusregistrisse kandmine ebaõnnestus, kuna Maanteeameti töötaja tuvastas, et sõiduki dokumendid on võltsitud. Pärast seda, kui Maanteeameti töötaja informeeris U.M sellest, et teatab nimetatud juhtumist politseile, lahkus U.M Maanteeametist koos sõidukiga BMW X5 ning peitis selle ära Ida-Viru maakonda Jõhvi valda Kose külla Ahtme metskond 18 kinnistule. U.M grupis koos Ruslan Tangijeviga peitsid nimetatud sõiduki Kohtla -Järve linna Ahtme linnaossa Ahtme mnt 102a asuva hooneühistu Vigri garaažiboksi, kust see läbiotsimise käigus 15.09.2011.a leiti ja ära võeti. U.M , Z.J ja Z.J -i süüdistatakse selles, et nemad grupis koos omandasid juulis-augustis
4. a tuvastamata kohas Taani Kuningriigist 23.07.2011.a varastatud sõiduki Audi Q7 registreerimismärgiga 209 BFD väärtusega 45 000 eurot, so vara suures ulatuses. Ajavahemikul alates 05.08.2011.a kuni 25.10.
5. a hoidsid ja kasutasid grupis koos nimetatud varastatud sõidukit Audi Q
6. Oktoobris
7. a vaheldumisi U.M ning hiljem ka Z.J hoidsid nimetatud sõidukit oma elukoha aadressil Tartu Mäe 50 maja ees ning Z.J oma elukoha aadressil Tartu Mõisavahe 36 ja 13 Tartumaa Ülenurme vald Rukki tn 10 maja ees. 25.10.
8. a turustasid Z.J ja Z.J grupis koos nimetatud sõiduki Nordea Finance Estonia AS- ile, sõlmides nimetatud firmaga ostu- müügilepingu. Audi Q7 müügist saadav raha 39 000 eurot jäi Z.J ja Z.J saamata politsei sekkumise tõttu. isikuna, kes on varem toime pannud

§ 202

sätestatud kuriteo, Sellega panid U.M ja Z.J pani toime

§ 202

lg 2 p 1, 3 järgi 2, kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise isikuna, kes on varem toime pannud

§ 202sätestatud kuriteo, grupi poolt ning suures ulatuses.

Z.J pani toime

§ 202

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise grupi poolt ning suures ulatuses. U.M süüdistatakse selles, et tema koostas suvel

1. aastal tuvastamata kohas Taani Kuningriigist ajavahemikul 23.07.
2. a kuni 22.08.
3. a varastatud sõiduki Audi Q7 registreerimismärgiga 209 BFD ostu-müügi lepingu, kirjutades lepingule sõlmimise kuupäeva „2011 -08-05“, sõiduki müüja väljamõeldud isiku nime „Andrijauskas Raimunas“ ja „Andrijauskas Raimundas“ ja isikukoodi „36704141742“, sõiduki margi ja mudeli „Audi Q7“, numbrimärgi „D0850C“, identifitseerimisnumbri „WAUZZZ4278D066276“, värvuse „joda“, sõiduki registreerimistunnistuse seeria ja numbri „DN119523“ ja sõiduki müügihinna „29500 EUR“, sel eesmärgil, et võtta varastatud sõiduk Audi Q7 Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistris arvele. Sellega U.M pani toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. U.M ja Z.J-i süüdistatakse selles, et nad kasutas id grupis koos järgmisi võltsitud dokumente: varastatud sõiduki Audi Q7 registreerimismärgiga 209 BFD ostu-müügi lepingut, mis on sõlmitud 05.08.2011 Andrijauskas Raimun(d)ase ja Z.J-i vahel ning mis oli eelnevalt tema enda poolt võltsitud, võltsitud Mesler Andreass´i ja Andrijauskas Raimunas´e vahel sõlmitud müügilepingut, võltsitud Saksamaa Liitvabariigi registreerimistunnistuse I osa seerianumbriga ZBI 052615685 ja võltsitud Saksamaa Liitvabariigi registreerimistunnistuse II osa seerianumbriga DN119523 ning mahakäiatud originaaltehasetähise peale paigaldatud muudetud tehasetähisega sõidukit Audi Q7. Eelnimetatud võltsitud dokumente ning mahakäiatud originaaltehasetähise peale paigaldatud muudetud tehasetähisega sõidukit Audi Q7 kasutasid U.M ning Z.J sel viisil, et esitasid need 05.08.2011.a ja 06.08.2011.a aadressil Jõhvi Pargi 54 Eesti Vabariigis Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Jõhvi büroos, s.o ametiasutusele, sel eesmärgil, et võtta varastatud sõiduk Audi Q7 Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistris arvele. Sellega panid U.M ja Z.J toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi. U.M ja Z.J-i süüdistatakse selles, et nad grupis koos kasutades järgmisi võltsitud dokumente: varastatud sõiduki Audi Q7 registreerimismärgiga 209 BFD ostu-müügi lepingut, mis on sõlmitud 05.08.2011 Andrijauskas Raimun(d)ase ja Z.J-i vahel ning mis oli eelnevalt U.M-i poolt võltsitud, võltsitud Mesler Andreass´i ja Andrijauskas Raimunas´e vahel sõlmitud müügilepingut, võltsitud Saksamaa Liitvabariigi registreerimistunnistuse I osa seerianumbriga ZBI 052615685 ja võltsitud Saksamaa 14 Liitvabariigi registreerimistunnistuse II osa seerianumbriga DN119523 ning mahakäiatud originaaltehasetähise peale paigaldatud muudetud tehasetähisega sõidukit Audi Q7, esitasid need 05.08.2011. a ja 06.08.2011. a aadressil Jõhvi Pargi 54 Eesti Vabariigis Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Jõhv i büroos, s.o ametiasutusele, sel eesmärgil, et võtta varastatud sõiduk Audi Q7 Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistris arvele ning saada Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistrist Eesti Vabariigi sõiduki registreerimistunnistus eelnimetatud sõidukile, so ametliku dokumendi. Sellega panid U.M ja Z.J toime

§ 280

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametiasutusele valeandmete esitamise, kui see on toime pandud ametliku dokumendi saamiseks. U.M ja XXX süüdistatakse selles, et nemad tegutsedes grupis koos , eesmärgiga QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalilt välja petta kindlustushüvitist, kutsusid tahtlikult esile kindlustusjuhtumi, mis seisnes selles, et 27.06.2010 kella 17.50 paiku Tartu – Jõgeva maanteel Tabivere ristmikul sõitsid tahtlikult kokku sõidukid Volkswagen Passat, registreerimismärk 933 TDT, mida juhtis XXX ja Mercedes Benz CLK 500, registreerimismärk 658 THK, mida juhtis U.M . 28.06.2010 esitasid U.M ja XXX tahtlikult esilekutsutud avarii kohta dokumendid Tartu linnas QBE Insurance (Europe) Limited Eesti kindlustusele, mille alusel oleks pidanud kindlustus seoses sõidukiga Mercedes Benz välja maksma 260000 krooni. Sellega panid U.M ja XXX toime

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise ning kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Z.J süüdistatakse veel selles, et tema rikkudes lõhkematerjaliseaduse §-i 14, soetas tuvastamata ajal, kohast ja viisil ebaseaduslikult lõhkematerjali - vähemalt ühe imitatsiooni- lõhkepaketi ИM-82 107M, mis sisaldas ammooniumkloriidiga segatud brisantlõhkeainet trotüüli vahekorras 40/60, puhta trotüüli arvestuslik kogus paketis 57 grammi, mida hoidis tuvastamata ajast kuni 06.11.2011.a enda kuuluvas sõidukis Jaguar XType, registrimärgiga 617MFT, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Sellega Z.J pani toime

§ 414

lg 1 järgi kvalifitseeritava k uriteo, s.o lõhkeaine ebaseadusliku soetamise ja hoidmise. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas 1. Z.J-i süüdistus

§ 414

lg 1 järgi lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises Tunnistaja Tõiv Siitami ütlused (kd 18, tl 136 pöördel, 137) tõenda vad, et ta müüs sõiduki Jaguaristrimärgiga Type reg 617MFT Z.J-ile internetiportaali kaudu. Autole tuli Z.J Tallinnasse järgi koos teise mehega, kelle tundis ära politseis talle näidatud fotodelt. Nad tegid proovisõidu ja Z.J maksis sularahas 3100 eurot. Pärast seda sõitis Z.J Jaguariga minema ning teine mees punase Mitsubishiga. Tunnistaja kinnitab, et auto üleandmisel jäid autosse vaid auto varustusse kuuluvad esemed. Tõiv Siitam tundis 10.11.

1. a fotode järgi ära Aleksandr Turovski isikuna, kes oli Z.J-iga kaasas ( äratundmiseks esitamise protokoll kd 16, tl 99-101). 15 Lõuna Prefektuuri 06.11.2011 edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määruse (kd 15, tl 140) alusel ti toimeta Z.J i kasutuses olevas sõidukis Jaguar X-Type, reg nr 6127MFT läbiotsimine, mille prokurör on tunnistanud lubatavaks. Selle käigus leiti muuhulgas sõiduauto Jaguar X-Type 617MFT registreerimistunnistus nr ED535683, A4 formaadis müügileping 21.10.
2. a ja sõiduauto pagasiruumist juhipoolsest osast voodri tagant, autokere ja voodri vahelt heleda värvusega riie, mille sisse oli mässitud pruuni värvi silindritaoline ese (läbiotsimisprotokoll koos fotodega kd 15, tl 141-147). Esemete üleandmise-vastuvõtmise aktid (kd 15, tl 179-181) tõenda vad politsei poolt äravõetud sõiduki Jag uar Type reg märgiga 617MFT, selle registreerimistunnistuse ja sõiduki müügilepingu koopia tagastamist Z.J-ile 22.12.
3. a. Silindrikujuline ese, millel venekeelne tekst, sh „ИM- 82,107M“ koos heledat värvi riidega on asitõendina vaadeldud (kd 15, tl 147 -151). Protokolli lisast nähtuvalt on ИM -82,107M imitatsiooni lõhkepakett. Tunnistaja Aleksandr Turovski kohtus antud ütluste (kd 18, tl 141) kohaselt ostsid nad sõiduki Jaguar registreerimismärgiga 617 MFT kaks aastat tagasi Tallinnast koos Z.J-iga edasimüügiks. Nad kasutasid seda autot kordamööda. Sõidukist leitud lõhkepaketi kohta ei oska ta midagi öelda, temale see ei kuulunud ja tema seda autosse ei pannud. Enne läbiotsimist oli ta seda autot kasutanud paar päeva. Ta oli auto läbiotsimise juures, lõhkepakett leiti auto pagasnikust kuskilt sopist. Auto ostmisel vaatas ta pagasnikusse, kas on olemas tagavararatas, kuid lõhkepaketti ta ei näinud. Z.J ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi ja kinnitab, et sõidukist leitud lõhkepakett ei kuulunud talle. Z.J-i ütluste (kd 18, tl 138 pöördel, 139) kohaselt ostsid nad sõiduauto Jaguar koos Aleksandr Turovskiga edasimüümiseks ning kasutasid seda vaheldumisi. Tema kasutas sõidukit viimati 4 päeva enne kinnipidamist , viimane kasutaja oli Turovski. Tema DNA olemasolu lõhkepaketi ümber olnud riidel selgitab Z.J sellega, et sõiduki pagasiruumis oli CD box. Selleks, et CD -d vahetada, oli vaja kaitse üles tõsta. Seda tehes nägi ta auto tagumise tiiva põhjas ühte lappi. Ta arvas, et kuna seal on antenn, on lapp pandud selleks, et vesi läbi ei jookseks. Ta katsus seda lappi, kas on märg või kuiv. Lõhkepaketti ta ei näinud. 09.11.
4. a määras menetleja DNA- , sõrmejälje- ning lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisimäärus, kd 15, tl 152 -153) ning 15.11.2011 (ekspertiisimäärus, kd 15, tl 154-155) täiendava DNA ja sõrmejäljeekspertiisi Z.J-i kasutuses olevast sõidukist Jaguar Type, reg nr 6127MFT läbiotsimisel äravõetud heleda värvusega riidele ning selle sisse mässitud imitatsiooni-lõhkepaketile ИM-82 107M. Eksperdi arvamuse kohaselt (ekspertiisiakt nr 11E-PL0040, kd 15, tl 164-168), on sõidukist Jaguar Type läbiotsimisel äravõetud silindrikujuline ese imitatsiooni- lõhkepakett ИM-82 107M, mis on ette nähtud Vene päritolu 82 või 107 mm miinipilduja lasu imiteerimiseks militaarõppustel. Objekt sisaldab ammooniumkloriidiga segatud brisantlõhkeainet trotüüli vahekorras 40/60, arvestuslikult 57 grammi ja liigitub lõhkaine sisalduse alusel lõhkematerjalina. Seda saab kasutada lõhkeseadeldise osana, täpsemalt selle lõhkeaine laenguna. See oli kasutuskõlbulik. 16 Seega oli sõidukist Jaguar Type reg istrimärgiga 617MFT leitud lõhkepaketis lõhkeaine, mille ilma vastava loata soetamine ja hoidmine on ebaseaduslik ning täidab

§ 414lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Eelpoolkäsitletud tõenditega on tõendatud, et Z.J ostis auto Jaguar Type registrimärgiga 617MFT 21.10.

1. Z.J-i kahtlustatavana kinnipidamisel 06.11.
2. a (protokoll (kd 13, tl 36-38) võeti temalt ära mobiiltelefon iPhone IMEI-koodiga 012163003954049, mille SIM-kaardi pesas oli EMT sim-kaart telefoninumbrile
3. Sellelt numbrilt helistati autoostu sooviga Tõiv Siitamile, mida kinnitavad Tõiv Siitami ütlused. Autoostu leppis kokku Z.J , tema nimel on leping, sõiduki dokumendid. Sõiduki Jaguar Type läbiotsimine ja lõhkepaketi leidmine toimus 06.11.2011, seega oli see sõiduk olnud uue omaniku valduses 17 päeva. Sõidukit kasutas lisaks Z.J-ile veel Aleksandr Turovski, seda kinnitavad nende ühesugused ütlused. Turovski valduses oli sõiduk ka läbiotsimise ajal. Ekspertiisiks võeti bioloogilist võrdlusmaterjali Aleksandr Turovskilt (kd 15, tl 137-139) ja Tõiv Siitamilt (kd- 15, tl 169 170). Eksperdile esitati ka Z.J-i ja U.M-i võrdlusproovid. Eksperdiarvamuse (määrus ja ekspertiisiakt nr 12E-GE0226, kd 15, tl 171-179) kohaselt ei sisaldanud lõhkepaketilt ja selle ümber olnud riidelt võetud proovid Tõiv Siitami DNA-d. Eksperdiarvamusest (ekspertiisiakt nr 11E-GE1136, kd 15, tl 156-163) nähtub, et silindrikujuliselt esemelt võetud proovidest ei leitud DNA-d, mis oleks kokkulangev Z.J-i või Aleksandr Turovski DNA profiiliga. Riidetükilt võetud kolmandas proovis (proov R110620) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Z.J-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kindlalt ei saa välistada Aleksandr Turovskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ka teiselt riidetükilt võetud proovilt (proov R110619) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Z.J-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada Aleksandr Turovskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Seega on mõlemas segaproovis Z.J-i puhul esindatud kõik temal esinevad alleelid ning Aleksandr Turovski puhul suurem osa temal esinevatest alleelidest. Mõlemal juhul ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine nendes segaproovides ebatõenäoline. Saadud DNA segaprofiilide alusel arvutati eksperdi poolt tõepära suhe ning leiti, et proovis R110620 Z.J-ilt 3 korda bioloogilise materjali pärinemine koos 2 tundmatuga on 8,7 x 10 tõepärasem kui kolmelt tundmatult isikult ning proovis R110619 tõepärasem 1,1 x 104 korda. Kohus leiab, et olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik öelda, et sõidukist Jaguar Type reg istrimärgiga 617MFT leitud lõhkepaketi soetas ja seda hoidis selles autos Z.J. Eksperdi arvamus ei välista võimalust, et lõhkepaketi ümber olnud riidel olnud DNA võib pärineda lisaks Z.J-ile ka Aleksandr Turovskilt. Samas lõhkepaketilt endalt võetud proovidest ei leitud DNA d, mis oleks kokkulangev Z.J-i või Aleksandr Turovski DNA profiiliga. Läbiotsimisprotokollile lisatud fotodelt nähtub, et kokkupakitud heledam riie asub pagasiruumis juhipoolses osas autokere ja voodri vahele peidetuna. Vitali 17 Z.J-i ütlused selles, et ta nägi seda riiet pagasiruumis CD boksi otsides ja katsus seda, on eluliselt usutavad. Samas ei t õenda see, et ta oleks katsumise tulemusena pidanud aru saama, et selles on lõhkepakett. Kohtu hinnangul ei ole riidesse pakitud eset peidikust väljavõtmata võimalik aru saada, missugune ese riide sees tegelikult asub. Lõhkepakett ei ole nii spetsiifilise kujuga, et oleks tuntav läbi riide. See on kõva kestaga väike silindrikujuline ese, millise kujuga võib olla ka muu majapidamisse kuuluv ese. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Z.J tuleb

§ 414

lg 1 järgi õigeks mõista, kuna pole tõendatud, et ta on selle kuriteo toime pannud. 2. XXX ja U.M-i süüdistus

§ 212

lg 1 järgi kindlustuskelmuses XXX ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi . XXX kohtus antud ütluste (kd 18, tl 133 pöördel -136) kohaselt toimus tema juhitud sõiduautoga Volkswagen Passat 2010. a Tabiveres avarii. Ta sõitis Tartusse kohtuma sõbranna Marina Majakiga, kes elab Nava külas, mis jääb Tabiverest Jõgeva poole. Sõitma hakkas ta oma elukohast Tabiveres Same teelt, viis poja tema sõbra Sergei Seržantovi juurde, kes elab raudteejaama vastas ja sõitis maanteele. Enne maanteele väljasõitu pidas ta kinni, kuna seal on kõrge hekk ja hindas, et auto, mis Jõgeva poolt lähenes, oli kaugel (umbes 200 -300 m) ja takistusi ei olnud. Auto suri välja. Kui kaua ta ristmikul seisis, ei oska öelda. Käivitamine oli keeruline, kuna seal on ärandamisvastane nupp. Ta oli sõiduraja keskel, vastassuund oli vaba, kui talle sõitis tagant sisse Mercedes. Pärast avariid tuli koha le BMW-ga sõbranna Marina Majak üksi. Mercedese juht oli autos üksi. Tal oli kaasas paberid, mis oli vaja avarii puhul täita. Süüdistatava sõnul tunnistas ta end kohapeal süüdi, kuna tema auto suri välja ja ta oli toimunust šokis. Mercedese juhi nime sai ta teada uurijalt. U.M ta varem ei tundnud. Sander Vaherit ta möödumas ei näinud. U.M ei tunnista end talle

§ 212

lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ja andis avarii toimumise kohta järgmisi ütlusi (kd 18, tl 139 pöördel -142). Ta sõitis sõiduautoga Mercedes Benz Tartust Tallinnasse mööda Jõgeva maanteed, et minna oma sõbra Andrus Tartu juurde. Tee peal meenus talle, et oli midagi maha unustanud ja ta pööras umbes 3-5 km peale Lähtet ümber, et Tartusse tagasi sõita. Kuidas avarii toimus, U.M ei mäleta ja väidab, et vaatas sellel ajal midagi autos. Ta ei tea, mis asendis oli R.D auto VW Passat avarii hetkel. Süü küsimuses vaidlust ei olnud, kuna R.D sõitis peateele välja ja oli süüdi. XXX ta varem ei tundnud. Jõgeva maanteed kasutas ta seetõttu, et seal ei ole kiiruskaameraid ja saab võimsa autoga kiiremini sõita. Enne avariid oli tema auto kiirus umbes 72 km/h, võib -olla 75 km/h. Pidurdada ta ei jõudnud, kuna vaatas mujale. Kust 70 km ala hakkab, ta ei tea, märki ei näinud. Kuna algas elurajoon, sõitis ta sellise kiirusega. Pärast avariid oli tal halb olla, arsti poole ei pöördunud. Turvapadi avanes, aga kas ta sellega näkku sai, selliseid pisiasju ta ei mäleta. Tunnistaja Sergei Seržantovi ütluste (kd 18, tl 107-108) kohaselt kuulis ta Tabiveres toimunud avariist samal päeval oma sõbralt Andreilt, kelle ema on XXX. Andrei tuli tema juurest pärast avariid läbi. Ta elas sellel ajal Tabivere raudteejaama juures. Kas Andrei ka enne avariid samal päeval tema juures käis, seda tunnistaja ei mäleta. Sergei Seržantov kinnitab, et teab Marina Majaki, Jevgeni Kärbergit ei tunne ja väidab, et prokuröri poolt talle näidatud pilt on halva kvaliteediga, mistõttu sellel olevaid isikuid ära ei tunne. 18 Tunnistaja Marina Majak (kd 18, tl 107 pöördel, 108) tunnistab, et avarii sündmuskohale sattus ta oma kodust Nava külast linna sõites. Seal oli kaks autot, üks punane ja teine must. Tema sõbranna XXX ja teise auto juht täitsid sea l mingeid pabereid. Oli lapsi, kohalikke inimesi. Kes teise auto juht oli, ta aru ei saanud, samas ütleb, et see oli mees. Sündmuskohal tehtud fotol on tunnistaja sõnul tema ja tema auto, teist isikut ta ei tea. Sellel ajal kasutas ta telefoni numbritega 5076536 ja

1. Kinnistusraamatu väljatrükk (kd 17, tl 1 -2,) tõendab Nava külas Marina kinnistu kuulumist Marina Majakile. Tunnistaja Anna Kostitsõna on U.M -i elukaaslane. Tema ütluste (kd 18, tl 110 111) kohaselt oli ta 27.06.
2. a avarii toimumise ajal Sillamäel. Vladimir helistas talle, et juhtus avarii, mingi naine sõitis ette ja auto on täitsa katki. Ta sai aru, et naine on süüdi. Avarii ajal sõitis U.M Mercedesega, mida tavaliselt kasutab tema. Auto oli ostetud sularaha eest, autol oli KASKO kindlustus, kindlusmakseid maksis tema. Marina Majakki ja Jevgeni Kärgbergit tema ei tunne. Tatjana Kärberg oli kunagi ammu tema õmbleja. Anna Kostitsõna viibimist Sillamäel 27.06.
3. a kinnitab ka tema telefoni kohta tehtud kõneeris tus (jälitusprotokoll kd 3, tl 182 ja kd 4, tl 29 -34). Tunnistaja Sander Vaheri (kd 18, tl 106-107 ) ütluste kohaselt tuli ta 27.06.2010 koos oma sõbraga Saadjärve äärest. Enne koju jõudmist nägi ta ristmiku lähedal seismas punast VW Passatit, auto roolis oli XXX. Nad läksid sõbraga koju, toimetasid seal midagi, kui kuulsid pauku ja läksid kohe maanteele vaatama. See on Jõgeva-Tartu maantee ja tema elab sellest ristmikust, kus avarii toimus 100 m kaugusel. Seal oli kaks autot - VW Passat ja must Mercedes. Need olid tee ääres. Mercedesel oli mootorist õli välja jooksnud, maas oli kilde. Alguses vaadati autosid, siis mindi Mercedesesse ja kirjutati seal midagi. Mingi aja pärast tuli kolmanda seeria BMW, milles oli kaks inimest – mees ja naine. Nad rääkisid midagi. VW Passati juht läks vist BMW -ga kaasa, puksiir tuli ja viis Mercedese ära. Varem ei olnud ta näinud XXX selle VW Passatiga sõitmas vaid Seatiga, millel olid tagumised amortisaatorid läbi. Ta pildistas oma telefoniga autosid. Pildi BMW-st saatis ta politseile. Enne kui teda politseisse kutsuti, käisid tema juures veel kaks meest, kes küsi sid avarii kohta ja ta rääkis neile, mida oli näinud. Tunnistaja Sander Mäekuusk andis järgmisi ütlusi (kd 18, tl 109-110). QBE kindlustus tellis nende firmalt kahtlase avarii uurimise ja seoses sellega pidi ta kohtuma sündmuskohal mõlema osapoolega. Kohale tuli XXX ja andis ütlused. Ta salvestas oma vestluse XXX. Nad vaatasid XXX maja juures üle tema sõiduki VW Passati ja tegid sellest pilte. Vladimiriga nad telefoni teel kohe ühendust ei saanud ja tema seletuse võttis teine töötaja Tartus. Enne XXX tulekut nad fotografeerisid sündmuskohta ja otsisid tunnistajaid. Ühe naise käest said nad teada, et noormehed olid midagi näinud. Nad otsisid üles Sanderi nimelise noormehe, kes oli kohapeal telefoniga pilte teinud. Sander rääkis, et XXX on tema koolivenna või -õe ema, ta oli seisnud tee otsas jupp aega ja oli sõitnud teise autoga kui tavaliselt. Sander Mäekuusk andis politseile üle DVD plaadi kolme helifailiga (tema ja XXX ning tema ja Sander Vaheri vestluse salvestused), mis on kajastatud vaatlusprotokollis stenogrammi vormis (kd 3, tl 108-124). 19 Kaitsja leiab, et seda salvestist ei ole võimalik tõendina kasutada, kuna see dokument on saadud menetlusnormi rikkudes. Kasutatud on tehnikavahendeid, millest R.D ei ole informeeritud. Selline tõend ei ole kooskõlas KrMS § 64 lg-ga
4. Prokurör leidis, et kriminaalmenetluse normid ei ole kohaldatavad, kuna see vestlus on salvestatud kindlustuse töötaja poolt läbiviidava menetluse raames ja igaühel on õigus omaenese vestlust salvestada. Kohus leiab, et Sander Mäekuuse ja XXX vestluse salvestis on tõendina käsitletav kui muu teabesalvestis KrMS § 63 lg 1 tähenduses. KrMS § 64 sätestab kriminaalmenetluses tõendite kogumise üldtingimused ning lg 3 esitab menetlejale nõude teavitada menetlustoimingus osalejaid tehnikavahendite kasutamisest ja selgitada nende kasutamise eesmärki. Eravestluses saadud teabesalvestisele selline nõue ei kehti. Kaitsja seisukoht välistaks igasuguste eravestlustes saadud teabesalvestiste tõendina kasutamise võimaluse, mis ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga (Vt Riigikohtu 04.05.
5. a otsus nr 3-1-1-33-11 p 9). Vaidlusaluse teabesalvesti saamisel ei ole kohtu hinnangul rikutud KrMS §- s 64 ette nähtud tõendi kogumise üldtingimusi ning tegemist on lubatava tõendiga. U.M on 28.06.
6. a täitnud sõidukikindlustuse kahjuavalduse (kd 3, tl 6-7), mille kohaselt sõitis ta Tabiverre sisse ja peateele hüppas VW Passat. Mercedes sõitis VW Passatile tagant sisse ja auto esiosa oli ära lõhutud. Auto hind on 280 000 EEK-i. Joonistatud on skeem autode paiknemise kohta. QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaali poolt kahjujuhtumi käsitlemisel on 07.07.
7. a Ülo Risti koostanud asjatundja arvamuse sõiduki MB CLK registrimärgiga 658 THK kohta, mille kohaselt on sõiduki esiosa täielikult deformeerunud. Sõiduki taastamisremont ei ole majanduslikult otstarbekas, kuna see ületab sõiduki hariliku väärtuse, mis on 260 000 krooni. Sõiduki avariijärgseks maksumuseks on asjatundja hinnanud ca 100 000 krooni (kd 3, tl 4). Sõiduk VW Passat registrimärgiga 933 TDT on kindlustusvõtja XXX poolt kindlustatud QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalis 07.06.
8. a 3 kuuks (kd 3, tl 14). XXX sõnul ostis ta selle VW Passati oma sõbranna Marina Majaki vahendusel. Prokuröri küsimusele, mis ajast on XXX sõiduauto WV Passat, vastas Marina Majak, et ta ei tea. Tunnistaja Oksana Lazarevskaja ütlused (kd 18, tl 87) tõendavad seda, et XXX oli teine sõiduk Seat Toledo, mis oli liiklusregistris Lazarevskaja nimel. XXX oli kuni
9. aastani tema naaber. Ta rääkis XXX, et ta vormistaks auto oma nimele, kuna kindlustus ja trahv tulid tema meilile. Miks XXX seda ei teinud, tema ei tea. Maanteeameti poolt edastatud dokumentidest (kd 3, tl 27-46) nähtub, et sõiduki Mercedes Benz CLK 500 uue omanikuna on Anna Kostitsõna kantud registrisse 09.01.
10. a. Kasutajaks on U.M, kes on tasunud ka riigilõivu omaniku vahetusel. VW Passat registrimärgiga 933TDT esmane registreerimisaasta on 1990, omanik on elanud Võrumaal Lasva vallas. Omaniku vahetus on toimunud
11. a, ka uue omaniku Dmitry Karabanovi elukoht on Võrumaal, samuti on Võrumaal registreeritud kasutajate elukohad. XXX on kolmanda omanikuna kantud registrisse 04.06.
12. a, s.o 23 päeva enne Tabiveres selle sõidukiga toimunud avariid. XXX on müügilepingust nähtuvalt selle sõiduki omandanud 03.06.
13. a Dmitri Karabanovilt. Seega ei vasta tõele XXX selgitused, mis ta andis Sander Mäekuusele, väites, et Marina Majak tõi selle auto talle Venemaalt. 20 Tunnistaja Sander Mäekuusk andis politseile üle veel DVD plaadi (vaatlusprotokoll kd 3, tl 125-156), millel on teiste hulgas failid Sander Vaheri sündmuskohal tehtud kolmest fotost (failid 8-10), Sander Mäekuuse enda poolt 28.06.
14. a tehtud fotod sündmuskohast ja avariilisest VW Passatist registrimärgiga 933 TDT. Sander Vaheri poolt sündmuskohal tehtud fotol (kd 3, tl 129) tundis Marina Majak ära enda ja oma sõiduki BMW registrinumbriga 896 THI. Nimetatud sõidukit on kasutanud Jevgeni Kärberg, kes on Marina Majaki endine elukaaslane. Seda kinnitab Jevgeni Kärbergile koostatud kiirmenetluse otsus (kd 3, tl 93-94), mille kohaselt ta juhtis nimetatud sõidukit 15.03.
15. Fotol kõnnib Marina Majak koos mehega, kelle kohta tunnistaja väidab, et ei tea teda ja selle mehega nad koos ei tulnud. Asjaolu, et Marina Majak ja Jevgeni Kärberg elasid ühel aadressil Marina Majakile kuuluvas talus, tõendab 08.10.
16. a läbiotsimisprotokoll – nimetatud kuupäeval toimus Soome õigusabi taotlusel Marina kinnistul Nava külas Palamuse vallas Marina Majaki juuresolekul läbiotsimine Jevgeni Kärbergi kriminaalasjas ja sealt leiti viimasele kuuluvaid esemeid, sh arvukalt erinevaid kõnekaarte (kd 3, tl 170-172). Kohtu hinnangul varjab Marina Majak temaga koos pildil olevat isikut, kuna Sander Vaheri sõnul tulid sõidukiga BMW mees ja naine koos. Sander Vaheri näol on tegemist objektiivse ja usaldusväärse tunnistajaga. Tema ütlused on konkreetsed ja kooskõlas teiste tõenditega, milleks on Sander Mäekuuse ütlused, sündmuskohal tehtud fotod. XXX väitis kohtus, et teine noormees, kes oli Sander Vaheriga kaasas olnud, rääkis küla peal teistsugust juttu, öeldes, et nemad sõid sellel ajal aias tikreid, kui pauk käis. Tegelikult ei ole siin vastuolu ja Sander Vaher ongi just selliseid ütlusi kohtus andud, öeldes, et pärast seda, kui ta nägi XXX oma autoga ristmikul seismas, läksid nad sõbraga koju, tegid seal midagi, kuulsid pauku ja läksid maanteele vaatama. Küll aga ei saa lugeda usaldusväärseks tunnistaja Marina Majaki ütlusi, kelle mälu on kohtus tunnistusi andes olnud selektiivne – ta ei mäleta fakte, mis võivad omada tõendamisel tähtsust, s.o millal ostis R.D VW Passati, kes oli temaga koos sündmuskohale tulnud mees. U.M -i ja Jevgeni Kärbergi varasem seotus nähtub Maanteeameti poolt sõiduki BMW 520 registrimärgiga 214TGD kohta edastatud informatsioonist (kd 3, tl 47-70). Nimetatud sõiduki omanikuna on 11.08.
17. a registrisse kantud Anna Kostitsõna, kasutaja U.M . Järgmine omanik on alates 07.12.2007 Jevgeni Kärberg ja kasutaja jätkuvalt U.M. Selle BMW on U.M-i elukaaslane Anna Kostitsõna müünud 01.12.
18. a Jevgeni Kärbergile. Sama sõidukiga on U.M teinud
19. a septembris avarii (kd 3, tl 81). U.M tunnistab, et Jevgeni Kärberg on tuttav. Fotol oleva mehe kohta ütleb U.M, et ei tea, kas see on Jevgeni Kärberg, ei ole teda ammu näinud. Samuti ütleb U.M, et ta ei mäleta oma seisundi tõttu, kas Jevgeni Kärberg oli sündmuskohal või mitte. Sellised süüdistatava ütlused ei ole usutavad. U.M ei ole avarii tagajärjel tuvastatud mingeid vigastusi, ta ei ole arsti poole pöördunud. Nad täitsid XXX sõnul sündmuskohal avariiga seoses olevaid vajalikke dokumente, U.M korraldas sõiduki pukseerimisteenuse. Seega ei viita miski U.M -i käitumises sellisele seisundile, mille tõttu ta ei oleks võimeline mäletama, kas sündmuskohal viibis tema hea tuttav Jevgeni Kärberg või mitte. Kohtu hinnangul nähtub ka U.M -i ütlustest soov välistada Jevgeni Kärbergi nimi seoses liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamisega. Jevgeni Kärberg oli isikuks, keda tun dsid nii XXX kui U.M. Ta oli U.M-i hea tuttav, kellega tihedalt suheldi vähemalt telefoni teel, samuti XXX sõbranna Marina Majaki 21 elukaaslane. XX, et on näinud Marina elukaaslast Jevgenit. Samas aga väidab ta, et ei tunne samuti fotol olnud meest ja Marina Majak tuli kohale üksi. Tema ja Sander Mäekuuse vahelisest salvestatud vestlusest nähtub, et XXX on öelnud, et algul tuli sõbranna sündmuskohale üksi tumeda mersuga. Pärast tema helistamise peale tuli autot ära viima sõidukiga BMW sõbranna koos elukaaslase Jevgeniga. Kohus on seisukohal, et eluliselt ei ole usutav, et XXX ei tunne ära sõbranna elukaaslast, keda nägi oma sõnul ka avarii järgsel õhtul. Fotol ei ole mehe nägu küll selgelt näha, kuid hea tuttava on võimalik selle foto järgi ära tunda näo profiili, kehahoiaku ja kehakuju järgi. Jevgeni Kärberg on politseile oma telefoninumbriks andnud väärteoprotokolli koostamisel 31.03.
20. a ja kiirmenetluse otsuse tegemisel 15.03.
21. a nr
22. Kõneeristuste (kd 3, tl 248-254) kohaselt on nimetatud telefon olnud kasutusel kuni 05.05.
23. Telefonile numbriga 56775591 tehtud kõneeristus perioodil 13.06.2010 -26.07.2010 (jälitusprotokoll kd 4, tl 8-15) näitab, et Jevgeni Kärberg on suhelnud sellelt numbrilt 27.06.
24. a õhtul alates kella 20.28 korduvalt U.M-iga . Nad on tihedalt suhelnud ka sellele kuupäevale eelneval ja järgneval ajal. XXX poolt Sander Mäeku usele antud selgituste kohaselt oli Marina Majaki elukaaslane, ehk Jevgeni Kärberg selleks isikuks, kes viis 27.06.
25. a õhtul tema avariilise VW Passati sündmuskohalt ära, ol les selle roolis. Jevgeni Kärbergi telefon numbriga 55501107 on kõneeristuste kohaselt olnud
26. juuni
27. a hommikupoolikul Palamuse vallas Pikkjärve masti piirkonnas (kodus). Päeval ja õhtul sellelt numbrilt kõnesid tehtud ja vastuvõetud ei ole. Marina Majaki kõneeristus (jälitusprotokoll kd 4, tl 16 -28) numbri 5076536 kohta näitab, et ta on 27.06.
28. a kell 13.01 helistanud XXX, olles Yhika 80 masti piirkonnas, mis asub Tartus Narva maanteel. Samas väidab XXX, et nad pidid saama Marina Majakiga Tartus kokku ja sündmuskohale sattus Majak möödasõidul, olles kodust Nava külast teel Tartusse. Päeval on Marina Majaki telefon positsioneeritud Tartus. See seab kahtluse alla R.D ja Majaki ütlused, mille kohaselt nad olid mõlemad taas teel Tartusse. Kella 18.08 ajal on olnud Majaki telefon Mulla 14 masti piirkonnas, s.o Jõgeva maakonnas Mullaveres. Ta on helistanud XXX pärast liiklusõnnetust kell 18.48 ja õhtul peale kella kümmet on nad helistanud vastastikku veel kaks korda. Kohus leiab, et tegelikult aset leidnud kindlustusjuhtumi puhul puuduks avariis osalenutel vajadus sündmuskohal viibinud tuttavate nimesid varjata. Käesoleval juhul on süüdistatavad soovinud jätta muljet, et nad on üksteisele täiesti võõrad inimesed ja neil puudub igasugune omavaheline kokkupuude, et vältida sellega kindlustusandja kahtlusi selle kohta, kas liiklusõnnetus oli juhuslik. Kuna XXX ja U.M seovad ühised tuttavad, oli neil omavahel võimalik planeeritava liiklusõnnetuse toimumise asjaolud kokku leppida, tehes seda vahetult suheldes või telefoni teel. Jevgeni Kärbergi kõneeristustest nähtuvalt on nad korduvalt suhelnud U.M -iga liiklusõnnetusele eelneval päeval, samuti 27.06.
29. a õhtul alates kella 20.28 ning järgnevatel päevadel. Asjaolu, et kõneeristused ei näita U.M-i ja XXX omavahelist avariieelset suhtlust, ei tõenda aga seda, et nad omavahel üldse ei suhelnud. Leppides eelnevalt kokku avarii toimumise täpse koha, kellaaja ja sõidukid, milliseid selle käigus kasutatakse, ei ole edasine suhtlus enam vajalik. Sander Vaheri ütlused tõendavad, et XXX seisis minuteid ristmikul, mis näitab, et ta ootas U.M-i juhitud sõiduki saabumist. 22 XXX elukohast Same teelt Tartusse sõitmise korral on otsem tee Tabiverest väljasõiduks mööda Pargi tänavat. XXX sõnul kasutas ta Tabiverest väljasõiduks Jaama tänavat seetõttu, et viis oma poja Sergei Seržantovi juurde, kes elas Tabivere raudteejaama juures. Tunnistaja Sergei Seržantovi ütlused (kd 18, tl 107 -108) seda ei kinnita. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta Tabiveres toimunud avariist samal päeval oma sõbralt Andreilt, kelle ema on XXX. Andrei tuli tema juurest läbi pärast avariid. Kas Andrei ka enne avariid samal päeval tema juures käis, seda tunnistaja ei mäleta. Liiklusõnnetus toimus 27.06.
30. a kella 17.50 paiku. U.M-i telefoni nr 58051656 kõneeristus (jälitusprotokoll kd 3, tl 182 -215) näitab, et 27.06.
31. a on tema telefonilt kõne tehtud Tartus Rõõmu 8 masti piirkonnas kell 15.38.14 ning järgmise kõne on ta vastu võtnud kell 17.31.10 Pataste masti piirkonnas. Seejärel on alates kella 17.48-st olnud 7 kõnet Tabivere masti piirkonnas. Seega ei ole U.M sellelt telefonilt paar tundi enne avariid üldse suhelnud (v.a üks kõne), mis on loogiline selleks, et välistada oma asukoha tuvastamist. Tuginedes 22.09.
32. a vaatlusprotokollile (kd 3, 173-181), kus on vaadeldud avarii toimumise kohta Tabiveres Jaama tee ja Tartu-Jõgeva maantee ristmikul, on kohus seisukohal, et süüdistatavate poolt kirjeldatud asjaoludel ei oleks saanud seal selline kokkupõrge toimuda. Väljasõidul Jaama tänavalt Tartu -Jõgeva maanteele on hea nähtavus, vaadet piiravaid takistusi ei ole. Sõidur aja laius, kus liikus U.M, on 6 m. Jõgeva suunas, kust tuli U.M, on tee täiesti sirge. Vahemaa Jaama tänavalt Jõgeva suunas järgmise ristmikuni on 464 m, seejärel hakkab maantee kergelt pöörama. Seega pidi XXX ristmikul seisev punane VW Passat suvisel valgel ajal olema U.M-ile hästi nähtav juba mitmesaja meetri kauguselt ning otsasõit välditav nii pidurdamise kui ümberpõike teel. Vastuolulised on U.M-i ütlused tema juhitud sõiduki kiiruse kohta. Kindlustusandjale antud seletuses on ta avariieelseks kiiruseks nimetanud 72 km/h, jäädes selle juurde ka kohtus. Samas ütles U.M, et kui R.D ütleb, et tema kiirus oli 90 km/h, siis ta ei tea, sest püsikiiruse hoidja oli sees ja auto oli võimas, seega möönab ka suuremat kiirust. Kiirusel 72 km/h läbib sõiduk sekundis 20 m ja kiirusel 90 km/h 25 m. U.M -i ütluste kohaselt ei märganud ta R.D autot, kuna vaatas midagi oma autos ja tähelepanu oli mujal. Arvestades U.M -i poolt väidetud väikest sõidukiirust, pikka sirget hea nähtavusega teelõiku, ei ole võimalik, et juht mitmesaja meetri ja ca 20 sekundi jooksul ei jälgi teed ning vaatab kogu aeg mujale, mistõttu ei märka ees olevat takistust ega pidurda, et vältida otsasõitu. Sama vastuolulised on ka XXX selgitused toimunu kohta. Kindlustusandjale antud seletuses (kd 3, tl 12) on R.D öelnud, et ta sõitis peateele välja, kuid ei jõudnud piisavalt kiirendada või ei läinud autol käik sisse. Ta keeras rooli vasakule vastassuunavööndi suunas, kuid ei jõudnud kokkupõrget vältida. Kohtus aga väitis R.D, et auto suri välja ja ta jäi ristmikule mingiks ajaks seisma. Kuna tunnistaja nägi R.D ristmiku lähedal seismas, on süüdistatav kohtu hinnangul püüdnud oma ütlusi kogutud tõenditega sobitada. U.M on aga kindlustusandjale juhtunut kirjeldades öelnud, et kui ta sõitis Tabiverre sisse, hüppas peateele VW Passat. Kohus leiab, et kahe samas sündmuses osalenud isiku selgitused toimunud kohta saavad olulistes küsimustes erineda vaid seetõttu, et nad on püüdnud kirjeldada olukorda, mis 23 tegelikult aset ei leidnud. Nii ei ole kooskõlas ristmikul tekkinud liiklussituatsiooniga ka XXX selgitused selle kohta, et olles tegemas parempööret maanteele ja nähes vasakult lähenevat sõidukit, keeras ta otsasõidu vältimiseks rooli vasakule. Selliselt käitudes ei olnud tal võimalik otsasõitu vältida vaid vastupidi keerata lähenevale sõidukile ette. XXX VW Passati vigastused, mis on sõiduki tagaosas, näitavad, et ta oli maanteele juba ära pööranud, kui U.M-i juhtitud Mercedes VW Passatile tagant otsa sõitis. Mõlemad sõidukid on olulisel määral kannatada saanud. U.M -i sõiduki kohta on olemas asjatundja arvamus, et selle taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Samas aga ei ole kummalgi kokkupõrkes osalenud sõiduki juhil fikseeritud mingeid vigastusi. U.M ei mäleta isegi seda, kas ta kokkupõrke tagajärjel avanenud sõiduki turvapadjaga sai näkku või mitte, põhjendades seda sellega, et ta ei mäleta selliseid pisiasju. Sander Vaheri poolt tehtud fotolt nähtub, et Marina Majak saabub sündmuskohale, kus toimus liiklusõnnetus tema sõbrannaga, naerul näoga . Selline meeleolu ei ole vastavuses liiklusõnnetuse tõsidusega. Hinnates kõiki eeltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et U.M ja XXX tekitasid sõidukite kokkupõrke 27.06.
33. a tahtlikult, kutsudes sellega esile kindlustusjuhtumi. 20 aastat vana sõiduki VW Passat omandamise asjaolud, sõiduki kindlustamine 20 päeva enne liiklusõnnetust näitavad, et see oli soetatud kindla eesmärgiga kasutada seda liiklusõnnetuses. Erinevalt VW Passatist ei pidanud XXX vajalikuks registreerida liiklusregistris oma nimele teist tema valduses pikemat aega olnud sõidukit Seat Toledo.

§ -s 212 sätestatud kindlustuskelmus on

§ -s 209 ette nähtud kelmuse erikoosseis, mis on kohaldatav üksnes kindlustuslepingu raames. VÕS § 422 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse (VÕS § 423 lg 1). XXX oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv QBE Insurance Limited Eesti filiaaliga sõlmitud liikluskindlustusleping ja ta tunnistas end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Seega tekkis kindlusandjal kohustus hüvitada tekkinud kahju vastavalt lepingu tingimustele, kuna leidis aset liiklusõnnetus, s.o kindlustusjuhtum. Mõlemad süüdistatavad vormistasid vajalikud dokumendid ja U.M esitas 28.06.2010. a QBE Insurance Limited Eesti filiaalile sõidukikindlustuse kahjuavalduse, mis näitab eesmärki saada kindlustushüvitist. Kuna kindlustusandjal tekkis kahtlusi, et tegemist võib olla kindlustusjuhtumi lavastamisega, ei ole kahju hüvitatud. Kindlustuskelmuse puhul on tegu kärbitud süüteokoosseisuga, mille lõpuleviimiseks piisab

§ 212

objektiivse koosseisu kahest alternatiivist ühe realiseerimisest: kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisest. Seega on kindlustuskelmuse objektiivne koosseis täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega, käesoleval juhul süüdistatavate poolt kindlustusjuhtumi esilekutsumisega, ning kindlustushüvitise saamise või mittesaamise fakt ei oma kuriteo kvalifitseerimisel tähtsust. 24

§ 212

lg -s 1 ettenähtud kuriteo subjektiks on eelkõige vastutust loova erilise isikutunnusega isik, kindlustusvõtja. XXX puhul on see tingimus täidetud – tal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustusleping. Sõiduki kehtiva poliisi kohaselt oli Mercedes Benz CLK 500 reg märgiga 658 THK omanik Anna Kostitsõna. Kindlustusandja If P&C Insurance liikluskindlustuse tavalepingu poliis on välja antud 11.05.

1. a ja on kehtiv kuni 10.08.2010, s.o 3 kuud. Kindlustusvõtjaks on Anna Kostitsõna (kd 3, tl 9-10). Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 2 kohaselt on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlus tus ning sama seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. Kindlustamisele kuulub sõiduk, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris . Kindlustusvõtja on sõiduki omanik. Kaasomandis oleva sõiduki suhtes sõlmitava lepingu kindlustusvõtja on üks kaasomanikest. Sõiduki valdaja on kindlustatu sõltumata sellest, kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik ( LKindlS § 4, 5). Viidatud liikluskindlustuse seaduse sätetest tulenevalt on liikluskindlustus seotud konkreetse sõidukiga, ning kindlustatu on sõiduki valdaja. Mercedes Benz CLK 500 reg märgiga 658 THK registreerimistunnistusele (kd 3, tl 11) on selle sõiduki kasutajana kantud U.M ning 27.07.
2. a liiklusõnnetuse ajal oli nimetatud sõiduk tema valduses. U.M tegutses kindlustushüvitise saamise eesmärgil ja tal tekkis õigus kindlustushüvitisele. Ta andis kindlustusjuhtumi esilekutsumisel sama suure teopanuse nagu XXX. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt vastutab U.M kindlustuskelmuse toimepanemise eest kaastäideviijana. Seega on XXX ja U.M kaastäideviijatena toime pannud

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb oma teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Eelpoolkäsitletud tõendamist leidnud asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et U.M ja XXX panid kindlustuskelmuse toime kavatsetult. Nad tegutsesid eesmärgipäraselt, tekitades sõidukite kokkupõrke selleks, et saada kindlustushüvitist, andes selleks mõlemad oma panuse. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega XXX ja U.M-i asjaolusid. süüd välistavaid

1. Z.J-i, Z.J-i ja U.M-i süüditus varastatud sõiduki Audi Q7 omandamises, hoidmises ja turustamises; U.M-ini süüdistus nimetatud sõiduki ostu -müügilepingu võltsimises; Z.J-i ja U.M-i süüdistus sama sõiduki võltsitud ostu -müügilepingute ja registreerimistunnistuse kasutamise ning ametiasutusele valeandmete esitamises 25 Keskkriminaalpolitseile Saksmaalt saabunud informatsiooni kohaselt on Audi Q7 VIN koodiga WAUZZZ4L88D003641 registreerimisnumbriga NF-NT134 varastatud tundmatute kurjategijate poolt Taanis Kopenhaagenis maa-alusest parklast ajal kui seda kasutas Lars Johannes Larsen ärireisil olles. 23.07.
2. a alustati nimetatud sõiduki tagaotsimis Saksamaa ametivõimude poolt. Nimetatud sõiduk on ületanud Venemaa piiri 17.06.
3. a sõiduki juhiks oli Leedu kodanik I. Simankovichs (kd 10, tl 1-4). Sõidukit Audi Q7 on vaadeldud 07.11.
4. a (kd 9, tl 160 -163), mille käigus Dmitr Afanasjev andis sõiduki koos kahe süütevõtmega politseile üle. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on sõiduki VIN -kood WAUZZZ4L78D
5. Sõiduki kindalaekast võeti ära roheline raamat, Krediidipanga sularahakorraldus nr 40C2A, kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje nr Z 6301195, kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje EST/S/40019910 ja kaks kinniklammerdatud paberit, millel esimesel kirje Salva kindlustus Poliis nr
6. Äravõetud dokumendid on asitõendina vaadeldud (kd 9, tl 186-207) Krediidipanga 05.08.
7. a maksekorraldus on Z.J-i nimel, samuti Salva kindlustuse poliis sõidukile Audi Q7 registrinumbriga 209BDF 06.08.
8. a. Dokumentide hulgas o rahvusvaheline registreerimistunnistus Audi Q7 registrimärgiga DO 850 C kohta Andrijauskas Raimundase nimele. Sõidukit Audi Q7 on vaadeldud veel 11.07.
9. a, selle käigus eemaldati registrimärgid 2098 BDF (asitõendi vaatlusprotokoll kd 9, tl 215-231). Eksperdi arvamuse kohaselt on Saksamaa sõiduki rahvusvaheline sertifikaat kas võltsitud, mis ei ole väljastatud selleks volitatud isiku poolt või on väljamõeldud dokument (ekspertiisiakt nr 12E-DM0003, kd 9, tl 208-214). Liiklustrassoloogiaekspertiisi käigus antud eksperdi arvamusega (ekspertiisiakt nr 11ELT0146, kd 9, tl 164-174) on tõendatud, et sõiduki Audi Q7 registrimärgiga 209 BDF ker originaaltehasetähis on võltsitud. Originaaltehasetähis on maha käiatud ja selle peale on paigaldatud tehaseväliselt valmistatud metallplaat tähisega WAUZZZ4L78D
10. Sõiduauto esialgne tehasetähis oli eksperdi arvamuse kohaselt WAUZZZ4L88D003641, mis vastab Saksamaalt saabunud informatsiooni kohaselt Kopenhaagenist varastatud sõiduk Audi Q7 tehasetähisele. Asitõendina on vaadeldud Audi Q7 registrimärgiga 209 BDF kahte süütevõtit, millel ühel on number 4F0837220R ja teisel 4F0837220AD ning Eesti Vabariigi sõiduk registreerimistunnistust nr ED544197 väljastamise kuupäevaga 25.10.2011, millele on vastutavaks kasutajaks kantud Dmitri Afanasjev (kd 9, tl 175-180). AS Aasta Auto kirjast koos lisaga nähtub, et sõiduki Audi Q7 süütevõti nr 4F0837220AD on väljastatud autole tehasetähisega WAUZZZ4L88D003641, mis on toodetud ja müüdud Saksamaal. Võtit nr 4F0837220R ei õnnestunud Audi võtmelugejaga tuvastada, tõenäoliselt on elektrooniliselt rikutud, võtmekeele osa vahetatud ja ei ole Audi originaal (kd 9, tl 181185). Eeltoodud tõendid kinnitavad kogumis, et Dmitri Afanasjevi poolt politseile üle antud sõiduki näol on tegemist Taanist varastatud sõidukiga Audi Q7 VIN koodiga WAUZZZ4L88D003641.

§ 202

näeb ette vastutuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise 26 hoidmise ja turustamise eest. Z.J-i , Z.J ja U.M süüdistatakse eelnimetatud sõiduauto Audi Q7 omandamises ja hoidmises isikute grupis ning Z.J ja Z.J-i veel lisaks selle sõiduki turustamises. Z.J , U.M ja Z.J ei tunnista end neile seoses sõiduautoga Audi Q7 esitatud süüdistustes süüdi. Z.J-i ütluste (kd 18, tl 136 -138) kohaselt tuli tal mõte teenida auto edasimüügiga raha ja ta otsis selleks maasturit. Juulis sai ta söögikohas Galinka kokku Z.J-i ja U.M -iga ning üks neist ütles, et nägi Lätis turul huvitavat soodsa hinnaga Audi Q7-t ja soovitas vaadata portaalist . Ta vaatas kuulutust ja helistas auto omanikule, tahtis autot näha. Auto omanik, kelle nime ta ei tea, ütles, et tuleb Eestisse. Nad saidki kokku Tartus Hiinalinnas Olerexi tanklas. Ta palus endale appi Z.J , kuid tulla sai U.M , et teha autole diagnostika. Z.J lahkus oma sõnul ja müüjaga ei rääkinud. Auto oli ilus ja korras ning paar päeva hiljem ta otsustas selle osta. Z.J tegi ettepaneku registreerida auto Jõhvi ARK-is, kuna seal on tuttav, kes kontrollib autot, et e oleks probleeme, mida diagnostika ei tuvasta (uppunud või keevitatud). Ta (Z.J) helistas lätlasele, kes oli nõus tulema Jõhvi. Tema tuttav Roma ja Z.J ei saanud temaga Jõhvi kaasa tulla ja Z.J palus abi U.M -ilt. Hommikul läks ta vastavalt kokkulepitule U.M -i maja juurde ja nad sõitsid Audi Q7 -ga Jõhvi. U.M ütles, et lätlane oli läinud oma sõbraga teise autoga ees ära. Nad kohtusid Jõhvis, vormistasid kohapeal ostu müügilepingu, kes selle täitis, ta ei pannud tähele, seisis kõrval ja suitsetas. Ta maksis auto eest müüjale ARK -i õues sularahas. Jevgeni Makarov tuli välja, kontrollis VIN koodi, ütles e kõik on korras aga puudub Saksa müügileping. Lätlane lubas selle saata ja järgmisel päeva läks ta üksi ARK -i ning vormistas sõiduki ära. See toimus

1. ja
2. augustil. Pärast seda t kasutas Audi Q7-t umbes nädala ja andis seda kasutada ka Z.J-ile. Ta müüs auto Dmitri Afanasjevile, kuid raha ei saanud, kuna politsei tuli ja võttis ta kinni. Seda, e dokumendid on võltsitud, tema ei teadnud. Ta ei teagi, kuidas need välja näevad, erit välismaa omad. Z.J (kd 18, tl 138 pöördel -139) väidab, et oli umbes kuu aega enne seda kui Z.J ostis auto Audi Q7, koos U.M-iga Lätis turul. Seal nägid nad Audi Q7-t ja ta tegi sellest pilte. Kui Z.J rääkis Galinkas, et tahab autot osta, pakkusid nad U.M -iga talle seda varianti. Z.J palus tal enne ostu kontrollida auto tehnilist seisundit aga kuna tema ei saanud seda teha, palus ta U.M. Kui Z.J oli Audi Q7 ära ostnud, küsis ta seda paaril korral sõita. Süüdistatav U.M andis kohtus Z.J-iga samasuguseid ütlusi (kd 18, tl 140-144) selle kohta, et nad leidsid Audi Q7 Riias autoturul ning pakkusid Z.J-ile . Z.J leppis müüjaga kokku auto Eestisse toomises. Ta aitas Z.J Jõhvis autot registreerida Z.J-i palvel. Audi Q7 ostu-müügilepingu täitis Jõhvis tema, lätlane kirjutas alla. Ta kontrollis autol VIN koodi, pöördus tuttavate kaudu Jõhvi ARK-i, e kontrollida seda autot. Kõik oli korras ja sellest, et auto on varastatud, sai ta teada alles kahtlustuse esitamisel. Tuttava Jõhvis leidsid nad Svetlana Stvolova kaudu. Tema ei ole seda autot kasutanud, kuid Audi Q7 on seisnud tema varasema elukoha hoovis Mäe tn 50 ajal ku seal elas Z.J. 27 Tunnistaja- Žanna Meltser Z.J-i on Z.J-i endine abikaasa. Tema ütlused (kd 18, tl 72-74) kinnitavad, et Z.J on kahel korral sõitnud mus taga.Audi ÜksQ7kord oli
3. augustil, s.o päev pärast tema sünnipäeva, kui Vitali käis teda õnnitlemas. Autol ol Eesti number, tähed BFD. Enne nimetatud kuupäeva ei olnud ta Vitalit selle autoga sõitmas näinud vaid Z.J-i ning arvas, et see auto on Z.J-i oma. Audi Q7 numbrit nägi ta üks kord, ja siis oli see Eesti number. Z.J vahetas tihti telefoni numbreid, ta oli oma telefoni salvestanud need nimega Vitalik, Vitalik1, Vitalik
4. Tunnistaja Svetlana Stvolova ütlustest (kd 18, tl 104) nähtub, et ta tunneb kõiki kolm süüdistatavat, Z.J on tema naaber olnud, kunagi olid nad head sõbrad. U.M on Z.J-i sõber. Z.J on korra võtnud Z.J -ilt auto Audi Q7, et sõita ilusa autoga diskole. Z.J-ile oli auto vist ostnud rikas peigmees. Z.J kasutas sellel ajal telefoni numbriga
5. Tunnistaja Vladimir Novikov, kes on Z.J-i sõber, ütleb samuti, et Z.J kasutas telefoninumbrit 5535116 (kd 18, tl 76). Tunnistaja Roman Kivenko ütluste (kd 18, tl 74 pöördel, 75) kohaselt nägi ta Z.J-i, kes on tema tuttav,
6. a augustis paaril korral sõitmas sõiduauto Audi Q7-ga, must sedaan Z.J rääkis, et ostis selle umbes 27000 euro eest Lätist, vist käis ise järel. Omanik müüs turuhinnast odavamalt, kuna vajas ruttu raha. Z.J soovis selle kallimalt maha müüa. Auto võeti arvele Jõhvis. Ta oli seda sõita andnud ka Z.J-ile . Z.J oli autot osta aidanud (rahaliselt toetanud) sõber. Z.J-i poolt sõidu ki Audi Q7 registrimärgiga 209BDF kasutamist 16.08.
7. a tõendab talle kiiruse ületamise eest tehtud hoiatamise protokoll (kd 10, tl 100) Kiiruskaamerate poolt on 11.10.
8. a fikseeritud Tartu-Tallinna maateel sõiduk Audi Q7 reg märgiga 209 BFD, mille eest tehtud hoiatustrahvi 18 eurot on tasunud Z.J (kd 10, tl 101-104). Lisaks eeltoodule tõendab nimetatud asjaolu 30.04.
9. a jälitusprotokoll (kd 10, tl 110 112), s.o prokuröri 06.10.
10. a loa nr 709 alusel teostatud sõiduauto Audi Q registrinumbriga 209 BFD varjatud jälgimine. Sellest nähtub, et Z.J kasutas nimetatud sõidukit juhina 06.10.
11. a, sõites sellega ringi Tartu linnas ning parkis õhtu Ülenurmes Rukki 10 maja hoovi. 27.04.
12. a jälitusprotokoll, prokuröri 08.09.
13. a loa nr 628 alusel teostatud U.M-i varjatud jälgimisel on kindlaks tehtud, et Audi Q7 registrimärgiga 209 BFD seisis Mäe tn 50 maja ees 04.10.
14. a hommikul ja 05.10.
15. a kella 12 paiku. Sinna o pargitud ka VW Phaeton registrinumbriga 900 OOI (kd 10, tl 105-107). Prokuröri 06.10.
16. a loa nr 7098 alusel teostatud sõiduki Audi Q7 registrinumbriga 209 BFD varjatud jälgimisel selgus, et nimetatud sõiduk koos autoga VW Phaeton registrinumbriga 900 OOI olid Tartus Mäe 50 maja juurde kõrvuti pargitud 12.10.2011 14.10.2011, 17.10.2011 ja 18.10.2011 (27.04.
17. a jälitusprotokoll, kd 10, tl 108-109). Aasta Auto AS vastus päringule koos lisadega (kd 10, tl 113 -118) tõendab, et VW Phaeton registrimärgiga 900 OOI remondiks esitas tellimuse Svetlana Stvolova, arve ja töö võttis vastu Z.J . 23.08.2011 on süsteemi kantud auto keretähisega WAUZZZ4L78D066276 28 registrinumbriga 209 BFD, arveid selle auto kohta ei ole. Nimetatud tõend kinnitab, et keeg pöördus Aasta Auto AS poole pärast Audi Q7 registreerimist Z.J-i nimele, kuid mingeid toiminguid selle sõidukiga tehtud ei ole. Uuritud tõenditest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et sõiduauto Audi Q7 oli nii Z.J -i kui ka Z.J-i valduses, nad kasutasid seda sõidukit
18. a suvel mõlemad korduvalt. Selle on omaks võtnud mõlemad süüdistatavad ise ning seda kinnitavad ka tunnistajad Žanna Meltser-Z.J-i, Ando Kivilaan ja Roman Kivenko ning Z.J-ile kiiruse ületamisel 16.08.2011 koostatud hoiatuse protokoll. 27.06.
19. a koostatud jälitusprotokollist, Z.J-i ja Z.J -i omavahelisest telefonivestlusest nähtub, et 11.10.
20. a, kui kiiruskaamerad fikseerisid sõiduki Audi Q7 registrimärgiga 209 BFD kiiruse ületamise, juhtis seda Z.J (kd 10, tl. 186). Sõidukit hoidis Z.J oma elukohas Tartus Mõisavahe tänaval ja Ülenurmes Rukki 10 maja hoovis. Asjaolu, e Z.J parkis Audi Q7 Ülenurmes Rukki 10 maja hoovi, tõendab jälitusprotokoll. Tartus-4Mäe korteris tn 50elas
21. a algul U.M ning hiljem Z.J. Täpset aega, millal elanike vahetus selles korteris toimus, ei ole olemasolevate tõendite alusel võimalik tuvastada. 06.11.
22. a on U.M-i elukohana tuvastatud Orava 15, Tartu ning Vitali Doguzovi elukohana Mäe 50- 4, Tartu. See nähtub nende elukohtade läbiotsimise vormistatud protokollidest. Varjatud jälgimisel on tõendatud, et Audi Q7 seisis Mäe 50 maja hoovis kuuel erineval kuupäeval oktoobris
23. Kes selle sinna parkis, ei ole tuvastatud Sõiduk Audi Q7 oli sinna pargitud kõrvuti autoga VW Phaeton registrinumbriga 900 OOI mida kasutasid Svetlana Stvolova ja Z.J . Läbiotsimisel sõiduautos VW Phaeton on see identifitseeritud Z.J-i sõidukina. Nende tõendite alusel on leidnud tõendamist, et oktoobris 2011 hoidis sõiduautot Audi Q7 oma elukohas Mäe 50 õues Z.J e on kooskõlas ka U.M-i ütlustega, mille kohaselt seisis Audi Q7 Mäe tn 50 tema endises elukohas ajal, kui seal elas Z.J. Tunnistaja Tiina Tank (kd 18, tl 69-70) andis ütlusi, mille kohaselt helistas talle
24. a suve Svetlana nimeline tuttav ja uuris, kuidas toimub autode arvele võtmine ja dokumentide vormistamine. Svetlana tundis ta politseis ära fotode järgi. Tiina Tank töötas tellerina Krediidipanga Jõhvi kontoris, kontor asus ARK-iga samades ruumides. Svetlana ütles, e tema tuttavad tulevad arvele võtma autot, mis on välismaalt. Paar päeva hiljem helistas meesterahvas, kes ütles, et on Svetlana tuttav ja tahab tulla autot arvele võtma. Tema helistas ARK-i Jevgenile ja palus teda aidata tuttavate tuttavatel autot arvele võtta – selgitada, kuidas protseduur välja näeb, milliseid dokumente vormistada. Pärast helistas sama vene keelt rääkiv mees samalt telefoninumbrilt talle uuesti ja ütles, et kõik läks hästi, nad võtsid Audi Q7 arvele. Tiina Tank tundis fotode järgi ära Svetlana, kes on tema endise abikaasa tuttav, s.o Svetlana Stovolova (äratundmiseks esitamise protokoll, kd 16, tl 190-191). Z.J-i ütluste kohaselt tegi ettepaneku registreerida auto Jõhvi ARK -is Z.J, kes ütles, et tal on seal tuttav. U.M tunnistas, et tuttavat Jõhvi registribüroos otsisid nad Svetlana Stvolova kaudu. Viimane on Z.J-i lähedane tuttav. Tiina Tangi ja Z.J-i kõneeristustest, mida kohus käsitleb edaspidi põhjalikumalt, nähtub, et just Z.J oli selleks isikuks, kes suhtles Tiina Tangiga. Kui tunnistaja Tiina Tangi ütlustest nähtuvalt oli tuttavat auto registreerimiseks vaja seetõttu, et selgitada milliseid dokumente on vaja ja kuidas sõiduki arvele võtmise protseduur välja näeb, siis süüdistatavad on ise väitnud, et tahtsid registreerimiseelset põhjalikku kontrolli, et veenduda selles, e 29 sõidukil ei ole varjatud puudusi, mida diagnostika ei avasta (kas sõiduk pole uppunud võ keevitatud). Arvestades seda, et nii Z.J kui U.M on oma sõnul aastaid tegelenud sõidukite ostu -müügiga, ei ole usutav see, et nad ei olnud teadlikud sõiduki arvele võtmise protseduurist. Kohus leiab, et olukorras, kus Tartus elavad süüdistatavad soovivad sõiduk arvele võtta nende elukohast oluliselt kaugemal ja seetõttu tülikamal viisil ning otsides selleks tuttavaid sõiduki registreerimiseelse kontrolli teostamiseks, näitab, et neil oli põhjust karta registreerimisel tekkivaid probleeme. Z.J ja U.M on tunnistanud, et käisid sõidukit Audi Q7 Jõhvi liiklusregistri büroos arvele võtmas. Selles osas kattuvad nende ütlused tunnistaja Jevgen Makarovi ütlustega. Mida Z.J ja U.M Jõhvi büroos tegid, nähtub samuti
25. a
26. ja
27. augusti turvakaamera salvestistest. Tunnistaja Jevgeni Makarov andis sõiduauto Audi Q7 arvele võtmise kohta järgmisi ütlusi (kd 18, tl 66 pöördel -69). U.M ja Z.J-i teab ta seetõttu, et nad pöördusid 05.08.
28. a Jõhvi ARK büroosse, et teha sõiduautole Audi Q7 registreerimiseelset kontrolli mis on tema tööülesanne. Ta kontrollis VIN koodi, tehase silti, istekohtade arvu, värvi, kas need vastavad registreerimistunnistusele. Kui ta küsis neilt isikut tõendavaid dokumente, siis mees (U.M) ei andnud ja ütles, et ostja on naine (Z.J). Mees oli müüja, seda ütles ta ise. Ostu-müügilepingust nägi ta, et müüja on lätlane ja arvas, et mees ongi lätlasest müüja Audiga oli kõik korras, kuid tööpäev lõppes ja järgmisel päeval tuli Z.J üksi autot arvele võtma. Ta pakkus hüvitist selle eest, et sõiduk on arvele võetud – raha naisele lilled ostmiseks. Müüja dokumentide küsimuse kohustust neil ei ole. Kaks või kolm päeva enn seda oli talle helistanud Tiina Tank ja öelnud, et tema tuttav soovib teha sõidukile registreerimiseelset kontrolli, mille peale ta vastas, et las sõidab büroosse. Eesti Krediidipank AS andis politseile üle
29. ja
30. augusti
31. a turvakaamerate salvestise Asitõendi vaatlusprotokollist (kd 10, tl 18 -42) nähtub, et Krediidipanga Jõhvis Pargi 54 asuva teeninduspunkti turvakaamera salvestised on 05.08.
32. a kohta ajavahemikul kell 14.10 kuni 14.30 ja 06.08.
33. a kohta ajavahemikul kell 11.40 kuni 12.
34. Videosalvestisel enda olevad kellaajad (nähtub vaatlusprotokollis olevatelt fotodelt) ei kattu eeltoodud kellaaegadega. Salvestisel on 05.08.
35. a ajavahemik kell 04.11.56 – 04.19.21 j 06.08.
36. a kell 1.37.06.-1.47.
37. Kohus leiab, et vastuoluliste andmete tõttu kellaaegade ei ole turvakaamera salvestise alusel võimalik tuvastada, mis kellaajal Z.J ja U.M Jõhvis liiklusregistri büroos viibisid, vaid ainult nende tegevus. Fotodelt on näha, kuidas 05.08.2011 seisavad leti ees U.M, käes dokumendid ja Z.J, käes raha. U.M ulatab üle leti paberilehe. U.M lahkub ja tuleb minut hiljem tagasi, käes 2 lehte paberit. Klienditeenindaja asetab Z.J-i ette rohekat värvi dokumendi ja Z.J ulatab töötajale raha. U.M võtab rohekat värvi dokumendi ja lahkub kaamera vaateväljast, Z.J allkirjastab teenindaja poolt antud dokumente. U.M ja Z.J suunduvad koos väljapääsu poole.
38. augustil on samas kontoris jäädvustatud Z.J. Näha on, kuidas ta saab registreerimistunnistuse, auto registreerimismärgi 209 BFD ja tasub klienditeenindajale. Z.J-i elukoha Mõisavahe 36-12 Tartu läbiotsimis el 06.11.2011 (kd 13, tl 190-191) võeti ära tema märkmik. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd 13, tl 192-200) nähtub, et 5 augustil on venekeelne märge: „Kontrollida VIN -koodi“, „13.00 Kohtla -Järve“ ja
39. augusti 30 on kella 9 peale märgitud „ARK – NB!“ See tõend kinnitab, et
40. augustil oli Z.J kavas sõita Kohtla -Järvele kella üheks päeval ja järgmisel päeval hommikul kella üheksaks. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on ümber lükatud Z.J-i ja U.M-i ütlused selle kohta, et 05.08.
41. a tõi sõiduki Audi Q7 Tartusse tundmatu lätlane, et müüa see Z.J-ile . Eluliselt usutav ei ole selline olukord, kus süüdistatavate väitel lepib Z.J lätlasest automüüjaga kokku auto Eestisse toomise. Seejärel aga tehingu toimumise päeval läheb Z.J U.M-i elukohta, kus on ainult U.M koos autoga Audi Q7 ning selle auto müüja ise on sõitnud juba teise autoga Jõhvi. Tunnistaja Makarovi ütlustest nähtub, et sõidukit Audi Q7 tulid arvele võtma kaks inimest – U.M ja Z.J. Kedagi kolmandat nendega kaasas ei olnud. Auto müüjana esines U.M, keda ta pidas lätlaseks seetõttu, et auto müügileping oli lätlase nimel. Enda isikut tõendavat dokumenti U.M ei esitanud. Turvakaamera salvestise alusel koostatud protokollist nähtub samuti, et sõidukiga seotud toimingutes osalesid Z.J ja U.M . Kohtueelsel uurimisel ei ole U.M midagi rääkinud sellest, et Jõhvis oli nendega kaasas lätlasest automüüja. U.M põhjendas vastuolu ütlustes sellega, et tema käest seda ei küsitud. Selline selgitus ei ole usutav, kun olukorras, kus on olemas kahtlustus varastatud sõiduki omandamises, on selle müügiga seotud asjaolud nii olulise tähtsusega, et seda ei saa jätta rääkimata põhjusel, et seda keegi e küsinud. 03.07.
42. a ja 18.07.
43. a jälitusprotokoll (kd 10, tl 160-162, 163-165) telefoni n +37126839093 kõnedeeristus tõendab, et Läti Vabariigis asunud tuvastamata isik on nimetatud telefoninumbri kasutusele võtnud alates 29.07.2011 ning ta on Z.J-ile helistanud ajavahemikul 30.07.2011 kuni 05.08.2011 kolmel korral ning Z.J on talle helistanud alates 29.07.2011 kuni 05.08.2011 viiel korral. Nimetatud tõend on kooskõla Z.J-i ütlustega selle kohta, et ta suhtles Lätis asuva võimaliku automüüjaga, kuid ei kinnita seda, et selline isik koos autoga Eestisse saabus. Kõneeristus on tehtud pikem perioodi kohta kuni 09.12.
44. a. Eesti territooriumil ei ole seda telefoni kasutatud. Seega puuduvad igasugused objektiivsed tõendid lätlasest või leedulasest automüüja Eestis viibimise kohta ning tema osalemine liiklusregistri Jõhvi büroos läbiviidud toimingutes on süüdistatavate poolt välja mõeldud selleks, et põhjendada, miks Taanist varastatud Audi Q7 oli 05.08.
45. a U.M-i valduses. Kriminaalasjas ei ole õnnestunud kindlaks teha, kuidas varastatud Audi Q7 Eesti Vabariik jõudis. Eelpool käsitletud tõenditega on leidnud tõendamist, et see auto oli vähemalt alates 05.08.
46. a nii U.M-ini kui Z.J -i valduses ja hiljem ka Z.J-i valduses. Seda sõidukit soovisid müüa nii Z.J, Z.J kui U.M. Nii nähtub tunnistaja Märt Puusepa ütlustest (kd 18, tl 71), kes tunneb U.M 15 aastat ja on aidanud tema autodele ostjaid leida, et U.M pakkus aasta või kaks tagasi müügiks tumedat heleda nahksisuga autot Audi Q
47. Auto roolis oli sellel hetkel tunnistaja sõnul tundmatu mees ja autol ei olnud Eesti numbrit. Need ütlused tõendavad, autot Audi Q7 pakkus U.M müüa enne 06.08.2010, kui see võeti Eesti liiklusregistris arvele. Z.J-i Swedbank arvelduskonto väljavõte (kd 9, tl 86- 89) tõendab, et ajavahemikus 01.01-16.09.2011 laekus tema kontole rahalisi vahendeid 3343.02 eurot, lõppsaldo 43.4 31 eurot. Seega puudusid Z.J rahalised vahendid kalli sõiduauto omandamiseks. Z.J on viidanud sellele, et raha auto ostmiseks andis talle tema tuttav. Samas on see jäänud paljasõnaliseks väiteks. Z.J ei ole nimetanud selle isiku nime ega taotlenud tema ülekuulamist kohtus. Kohus leiab, et siin on tegemist nn pööratud tõendamiskoormusega (V Riigikohtu otsus nr 3-1-1-70-11, punkt 18.1), kus selle asjaolu tõendamise kohustus lasub süüdistataval endal. Jättes nimetamata võimaliku rahastaja nime, ei ole Z.J andnud menetlejale võimalust tema väiteid kontrollida. Asjaolu, et Z.J ei olnud Audi Q7-ga seotud tehingutes keskne persoon nii nagu seda on püüdnud väita kõik kolm süüdistatavat, kinnitab 27.06.
48. a jälitusprotokoll (kd 10, t 183-239) – Z.J-i telefoni nr 56464446 pealtkuulatud kõneluste stenogramm. 24.10.
49. a kell 21.51.09-22.00.02 toimunud vestluses tundmatu isikuga on Z.J auto müügist rääkides küsimusel „Sa saad siis hullult raha“, vastanud: „Loomulikult mitte mina, vaid minu sõber saab raha, vot. Ja mina nii, veidi. Nii öelda parandan endal tuju.“ (kd 10, tl 212). 02.11.
50. a telefonivestluses tundmatu meesterahvaga on Z.J rääkinud, et auto müüdi Tallinnasse ainult 34000-ga, et tema kompanjon sai sellest kasu aga tema mitte eriti. Kompanjon sai Z.J-i sõnul midagi 4000 tuhande ringis ja tema täitsa tilgakese, tuhande ringis (kd 10, tl 232). See tõend lükkab ümber Z.J-i väite, et ta sai sõiduki ostuks suurema summa raha oma tuttavalt. Kes ja kui palju tasus sõiduki eelmisele valdajale, ja kes see isik oli, ei ole õnnestunud uuritud tõendite alusel tuvastada. Kaitsja avaldas kohtuvaidlustes, et Z.J ei tunnista seda telefoninumbrit, millega on seostatud tema liikumist Ida-Virumaal, omaks. Kohus sellega ei nõustu. Z.J-i endise abikaasa er- Žanna Melts Z.J-i ütlustest nähtub, et Z.J vahetas sageli telefone. Sellised ütlused on kooskõlas Z.J-i elukoha läbiotsimisel leitud suure telefonide hulgaga, millest kuus on tunnistatud käesolevas asjas asitõendiks, lisaks erinevaid SIM kaa rte ja kõnekaarte (kd 13, tl 60-69). Žanna Meltser Z.J-i andis 06.03.
51. a politseile üle oma mobiiltelefoni Samsung Tele2 SIM-kaardiga, mis vastab numbrile 53973197 (isiku läbivaatuse protokoll, kd 9, tl 7980). Žanna Meltser-Z.J-i mobiiltelefoni Samsung GT-S7070 vaatlusprotokollist (kd 9, tl 81-84) nähtub, et telefoni SIM -kaardil olevate kontaktide hulgas on järgmised kontaktid Vitalik +3725535116, Vitalik Nov 56066911 ja Vetal 2 +
52. Meltser-Z.J-i sõnul salvestas ta Z.J-i kontaktid oma telefoni selliste nimede all. 16.07.
53. a jälitusprotokoll (kd 10, tl 144-151), s.o telefoni IMEI koodiga 3518000126045 kõnedeeristusest 11.07.2011 -31.12.2011 ajavahemiku kohta nähtub, et selles telefonis on kasutatud telefoninumbreid 54581797 (mis eeltoodud tõendite kohaselt kuulus Z.J-il muti numbreid 54633705 ja
54. Kõneeristuste kohaselt on sellelt telefonilt helistatud Žanna Meltser-Z.J-ile, kasutades numbrit
55. Seega on tõendatud, et telefoni IMEI koodiga 35180001260457 kasutas Z.J ning selles ka telefoninumbrit
56. Viimati nimetatud numbrilt on Z.J 02.08.
57. a kolmel korral ja 05.08.
58. a kahel korral helistanud Tiina Tangile - kell 11.
59. ja kell 14.39 See kattub Tiina Tangi ütlustega, mille kohaselt helistas talle nii enne sõiduki Audi Q7 arvele võtmist kui pärast sama mees samal t telefonilt ja ütles talle, et kõik läks hästi. Tiina Tank on omakorda 05.08.
60. a helistanud pärast Z.J-i kõnesid talle veel neljal korral ning pärast seda Jevgeni Makarovile kell 17.38 (11.07.
61. a jälitusprotokoll, kd 10, t 121-143, Tiina Tangi telefoni nr 53862234 kõnedeeristus). Samad Tiina Tangi ja Vital 32 Z.J-i vahelised kõned nähtuvad ka 16.07.
62. a jälitusprotokollist (kd 10, tl 144-151), s.o Z.J-i kasutuses oleva telefoni IMEI koodiga 35180001260457 kõnedeeristusest. Samuti tõendab viimane kõneeristus, et 05.08.
63. a on alates kella 15.58 st kolmel korral helistanud U.M Z.J-ile samale telefoninumbrile. Ajal kui Tiina Tank helistas Z.J-ile , s.o kell 14.42, on telefon numbriga 54633705 olnud Iisaku1 masti piirkonnas ja järgmise kõne ajal 6 minutit hiljem Iisaku2 masti piirkonnas, mis mõlemad asuvad Iisaku vallas Ida-Viru maakonnas, liikudes sealt Tartu suunas ning õhtul tagasi Ida-Virumaale. Kell 17.20 on nimetatud telefon asunud JõhviKK2 masti piirkonnas, mis asub Jõhvis Keskväljak
64. Seega on Z.J viibinud Ida-Virumaal ajal, kui Z.J ja U.M olid liiklusregistri büroos, et teha seal toiminguid sõidukiga Audi Q
65. See lükkab ümbe Z.J-i ütlused selle kohta, et Z.J ei olnud võimalik temaga 05.08.
66. a tri liiklus büroosse kaasa seetõttu tulla palus ja ta U.M. Z.J-iga on Tiina Tank oma sõnul suhelnud ainult seoses sõiduki Jõhvi büroos arvele võtmisega. Tiina Tangi ja Z.J-i arvukad kõned päeval, mil Z.J ja U.M pidid varastatud sõiduki Audi Q7 Jõhvi büroos arvele võtma, tõendab Z.J-i seotust ja huvi selle sõiduki Eesti liiklus registris arvele võtmise vastu. Jälitusprotokoll, U.M-i telefoni nr 58051656 kõnedeeristus 01.03.2011-07.11.11 (kd 11, tl 1-216) tõendab, et 05.08.
67. a hommikul viibis U.M Tartus, Puiestee 13b asuva masti piirkonnas, kell 13.
68. Ida-Virumaal Iisaku vallas ning õhtul taas Tartus Enne Ida-Virumaale sõitmist on Z.J helistanud telefonilt 5535116 (sellise numbriga telefon võeti Z.J-ilt ära tema kahtlustatavana kinnipidamisel 06.11.2011) kell 10.59.55 U.M-ile. Samuti nähtuvad sellest U.M-i eelpoolkirjeldatud kõned Z.J-i telefonile nr
69. See tõend on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ja kinnitab U.M-i ning Z.J-i suhtlust nii enne kui pärast Jõhvi ARK büroos sõidukiga Audi Q7 läbiviidud toiminguid. Z.J-i ütluste kohaselt käis ta
70. augustil uuesti Jõhvi liiklusregistri büroos, et registreerida sõiduk oma nimele. 06.08.2011 on Z.J esitanud taotluse sõiduki Audi registreerimiseks, sõidukile väljastati registreerimistunnistus ED478407 ja registreerimismärk 209 BFD (kd 9, tl 97). Salva Kindlustuse poliisilt nähtub, et Z.J on sõlminud poliisi Eesti Krediidipanga Jõhvi ARK büroos 06.08.
71. a kell 11.
72. Nimetatud poliis on är võetud sõidukist Audi Q7 selle vaatluse käigus 07.11.
73. a (kd 9, tl 160-163) ning o asitõendina vaadeldud (kd 9, tl 186-207). Z.J-i kõnedeeristusest (kd 10, tl 148 -149) nähtub, et tema telefon on kella 12 paiku olnud taas JõhviKK2 masti piirkonnas, s.o samal ajal kui Z.J oli liiklusregistri Jõhvi büroos. See kinnitab, et Z.J oli läheduses ka ajal, kui Z.J sai kätte sõiduki Audi Q7 Eesti Vabariigi registreerimistunnistuse ja auto numbrimärgid. Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et Z.J on püüdnud vältida olukorda, kus teda oleks võimalik seostada sõidukiga Audi Q
74. Ruslan Tangijevi elukoha Ändi tee 8 ja sõiduauto MB C180 reg nr 795 TGG läbiotsimise käigus (protokoll kd 7, tl 173-208) võeti teiste esemete hulgas ära sülearvuti Dell. Selle vaatlusel (asitõendi vaatlusprotokoll kd 8, tl 99-108) leiti fotofail IMG_5684, millel on 33 kujutatud Audi Q7 Saksamaa registri numbriga NF NT
75. Sellist numbrit kandi Saksamaalt saabunud informatsiooni kohaselt Audi Q7 VIN koodiga WAUZZZ4L88D003641 varguse hetkel. Sülearvuti Dell suhtes teostati infotehnoloogiaekspertiis ja kujutiseekspertiis (ekspertiisi akt nr 12E-IA0007 ning ekspertiisiakt nr 12E-IV0003, kd 13, tl 1-35). Eksperdi arvamus kohaselt olid arvutis Audi Q7 fotod, mis on toodud ära kujutiseekspertiisi lisadena. Pildifaili IMG_5684 on näha sõiduauto Audi Q7 registri numbriga NF NT
76. Kokku on arvuti säilinud viiteid 21-le Audi Q7-t kujutavale pildile. Osaliselt on taastatud originaalpildifailid IMG_5696 ja IMG_5698, mis on eksperdi arvamuse kohaselt tehtud fotoaparaadiga Canon EOS 10D seerianumbriga 1720501166 ning fotoaparaadi omaniku nimi on Dmitri Afanasjev Fotoaparaadi poolt salvestatud pildistamise kuupäev on 02.07.
77. a. Dmitri Afanasjev tunnistas, et tal oli kunagi poolprofessionaalne fotoaparaat Canon 10D ja ta võis selle anda kasutada Z.J-ile. Peegelkaamera Canon EOS 10D nr 172050166V leiti Z.J-i korteri Mäe 50 -4 läbiotsimisel 06.11.2011 magamistoast (kd 13, tl 6069). Esemete üleandmise -vastuvõtmise akt (kd 13, tl 108) tõendab, et peegelkaamera Canon EOS10D seeria nr 172050166 tagastas politsei 23.01.2012 Z.J-ile. Svetlana Stvolova viibis Z.J-i korteris Mäe 50 -4 ajal kui seal toimus läbiotsimine. Tunnistajana kohtus ütlusi andes vastas ta prokuröri küsimusele, kas ta teab midagi sealt ära võetud peegelkaamera Canon EOS 10D kohta, eitavalt. Pärast tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist neis esinevate vastuolude tõttu, kuna tunnistaja oli öelnud, et nägi Z.J sellega oma tütart fotografeerimas, ütles Stvolova, et nägi Z.J oma tütart pildistamas, kuid ei tea mis kaameraga. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustest ilmneb selgelt, et ta ei soovi oma head tuttavat Z.J enam selle fotoaparaadi kasutamisega seostada. Eeltoodud tõenditest nähtub, et fotoaparaat Canon EOS10D seeria nr 172050166, oli Z.J-i valduses ja ta kasutas seda. Hinnates fotoaparaadi Canon kohta kogutud tõendeid kogumis Z.J-i ja U.M-i ütlustega, mille kohaselt nad pildistasid Riia autoturul sõidukit Audi Q7, mille hiljem ostis Z.J, loeb kohus tõendatuks, et nii U.M kui ka Z.J olid teadlikud sellest, millist Saksa Liitvabariigi registrimärki nimetatud sõiduk enne Eestis arvele võtmist kandis. Fotod on tehtud juba 02.07.
78. a. Maanteeameti liiklusregistr Jõhvi büroosse läks U.M 05.08.
79. a koos Z.J-iga sama sõidukiga, kuid leedukeelsele 05.08.
80. a kuupäeva kandvale lepingule kandis U.M Audi Q7 registreerimisnumbrina juba DO850C, s.o teadvalt valed andmed. Asjaolu, et arvutisse said pildid U.M-i vahendusel, kinnitavad ka Kairi-Maris Põldoja ütlused, mille kohaselt tahtis U.M pakkuda seda sõidukit müügiks Venemaale. Ruslan Tangijev ütles, et ilma pildita ei saa pakkuda ja siis nad tõid pildi, mille panid arvutisse. Z.J-i , U.M ja Z.J süüdistatakse sõiduki Audi Q7 34 omandamises ja hoidmises. Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine tähendab asja enda valdusesse saamist mis tahes viisil. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle, st isikul on võimalus asja valitseda. Ka hoidmine on asja faktiline valdamine. Kui isik on asja omandanud, siis ta ka hoiab seda. Tegemist on teoühtsusega, kus hoidmine on omandamisest hõlmatud. Omandamine on võimalik nii omandajale endale kui ka kolmandale isikule, omandaja võib täita ka vahendaja ülesannet (Vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-65-06 p-d 10-11). Eelpool käsitletud tõendite alusel on kohus seisukohal, et Z.J , Z.J ja U.M andsid kõik olulise panuse selleks, et varastatud sõiduk Audi Q7 ühiselt omandada. Kohus leiab, et süüdistatavate tegelik eesmärk ei olnud varastatud sõiduk omandamine Z.J-i kasuks, kuigi selle sõiduki omanikuks sai võltsitud ostumüügilepingu alusel Z.J. Nimetatud sõiduki leidsid Z.J ja U.M , kes tegid Z.J-ile ettepaneku see oma nimele vormistada. Z.J ise selle sõiduki eest ei tasunud vaid teenis sõiduki edasimüümisel ainult väikese tasu nagu nähtub edaspidi käsitletavatest sõiduki turustamise kohta kogutud tõenditest. U.M ja Z.J aitasid Z.J sõiduki Audi Q7 liiklusregistris arvele võtta. U.M -i osa seisnes veel sõiduki Jõhvi liiklusregistrisse toimetamises, seal sõiduki registreerimiseelse kontrolli teostamisel osalemises, registreerimiseks vajaliku ostumüügilepingu võltsimises (tõendeid käsitleb kohus edaspidi seoses dokumendi võltsimise süüdistusega). Z.J otsis tutvusi selleks, et valmistada ette ohutumad tingimused varastatud sõiduki Eesti liiklusregistris arvele võtmiseks. Ta suhtles sellel eesmärgil läbi oma tuttava korduvalt Tiina Tangiga ja viibis mõlemal registritoimingute tegemise kuupäeval Jõhvis. Sõidukit Audi Q7 kasutasid nii Z.J kui Z.J. Karistusseadustiku § 202 järgi on karistatav kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara enda valdusesse võtmine ja selle vara suhtes omanikusarnase seisundi loomine pahauskselt Asjaõigusseaduse § 35 lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Hinnangu sellele, kas Z.J, U.M ja Z.J olid teadlikud sõiduki Audi Q7 kuritegelikust päritolust, annab kohus pärast kõigi kriminaalasjas kogutud tõendite hindamist. Järgnevalt käsitleb kohus sõiduauto Q7 registrimärgiga 209 BDF turustamist, mis on süük arvatud Z.J-ile ja Z.J-ile. Olles vormistanud varastatud Audi Q7 06.08.
81. a Z.J-i nimele, asus viimane seda peagi müüma. kuulutuste väljatrükid Audi Q7 kohta 30.09.2011, 05.10.
82. a j 24.10.
83. a (kd 9, tl 111-117) tõendavad, et see auto oli nimetatud kuupäevadel müügi hinnaga 50 000 eurot, soodushind 39 000 eurot Eesti arvel oleva sõidukina. Müüjaks o Z.J, telefon nr
84. AS Sanoma Baltics ( ) infost Audi Q7 müügikuulutuse kohta (kd 9, tl 118-121 nähtub, et nende eest on kahel korral tasunud Z.J , tellimus on tehtud IP aadressilt, 35 mille omanikuks on Vjatsheslav Dudarev aadressil Rukki 10, Ülenurme, kus on viibinud ka Z.J. Tunnistaja Ando Kivilaane kohtus antud ütluste (kd 18, tl 167) kohaselt müüs Z.J internetiportaali vahendusel sõiduautot Audi, mille kohta olid andmed, et see on varastatud. Ta võttis Z.J -iga kuulutuses olnud telefoni numbril ühendust, et kontrollida selle info tõele vastavust. Nad said
85. a kokku Lõunakeskuse parklas, rääkisid autost ja tema kontrollis auto kompuutri kaudu auto kerenumbrit. Z.J rääkis, et auto on Lätist ostetud 35000 euro eest, ta müüks selle ära 39000 euroga, kuna müümisega on kiire. Müügis ol 50000 euroga, soodushind oli
86. Ta vaatas kerenumbri ära ja edastas selle kriminaalasjaga tegelevatele politseinikele. Tunnistaja Dmitri Afanasjev (kd 18, tl 90-91) tunnistab, et ostis Z.J-ilt sõiduauto Audi Q7, müügikuulutuse leidis ta portaalist . Võttis seal oleval numbril ühendust ja talle vastas naine. Z.J-i ta enne seda ei tundnud, võib olla oli näinud. Z.J on tema lapsepõlvesõber ja nad suhtlesid temaga vahepeal telefoni teel. Tunnistaja sõnul on see võimatu, et enne AudiQ7 ostu suhtles ta temaga iga päev. Esimene, kellega ta AudiQ7-g seoses suhtles, oli Z.J, leppis kokku, et autot vaadata. See oli Tartus ja auto meeldis talle. Siis kohtusid nad Z.J-iga Tallinnas Ülemiste juures. Ta käis üksi Rohelises Laines, kus tehti sõiduki hindamise akt. Hindamise tegi mees, nime ei mäleta. Akt saadeti e-mailile Pärast hindamisaktiga tutvumist kinnitab, et sellel on tema allkiri, nime võib-olla kirjutas inimene, kes tegi akti. Ta edastas hindamisakti pangale, siis ostis auto, sõitis sellega natuke aega kuni politsei auto ära võttis. Ostu -müügilepingu allkirjastasid nad Z.J-iga digitaalselt ja suhtlesid pikalt telefoni teel, kuna ta selgitas, kuidas seda teha. Auto maksis ligi 40 000 eurot. Vastuolude tõttu avaldati kohtus Dmitri Afanasjevi ütlused, kus ta ülekuulamisel 14.03.2012 on öelnud, et ei osalenud Rohelises Laines sõiduki hindamisel. Afanasjev selgitas, et eita seda, kuna kartis probleeme, et autoga on midagi halvasti. Tunnistaja Toomas Virma andis ütlusi (kd 18, tl 86 pöördel-87) selle kohta, et tema teostas Roheline Laine OÜ-s Audi Q7 hindamise. Kontorisse tulid kaks meest ja neil oli hindamisega hästi kiire, tahtsid et oleks natuke kõrgem hind. Ühel mehel oli seljas must nahkjope, häst suur patakas raha, nad rääkisid vene keeles. Üks neist oli teadlik, kust saab arvutist võtta auto kerenumbri. See on autos varuratta all, kust on keeruline otsida. Selle auto kood sai võetud pardaarvutist. Kauba saajana kirjutas alla inimene, kes maksis, dokumente ta ei kontrollinud Tunnistaja küsis, miks ei saa teha dokumentidest koopiaid ja talle vastati, et see on eraasi. Politseis sõiduki Audi Q7 vaatlusel on tuvastatud, et selle pardaarvutis on tehasetähis WAUZZZ4L78D066276, mis vastab selle sõiduki kerel olevale võltsitud tehasetähisele Seega olid ka sõiduki pardaarvutis olevad andmed valed. Arvestades seda, et üks hindamas käinud meestest oli kursis sellega, kuidas saab auto pardakompuurist tehasetähise tuvastada ning pakkus hindajale just seda varianti, on kohus seisukohal, et sellega püüti vältida risk avastada sõidukikerel oleva tehasetähise võltsitus, kuna arvutiekraanil ei ole numbrite võltsimist võimalik tuvastada. Samuti ei soovinud OÜ-s Roheline Laine Audi Q7-le hindamis tellimas käinud mehed oma tegelikku isikut avaldada - Dmitri Afanasjevina esinenud mees keeldus isikut tõendavat dokumenti esitamast, mistõttu Toomas Virmal ei olnud võimalik veenduda, kas töö tellinud isik oli ka tegelikult Dmitri Afanasjev. Roheline Laine OÜ hindamisaktist nähtuvalt on Audi Q7 registrimärgiga 209 BFD ülevaatus 36 toimunud 03.10.
87. a, turuväärtuseks on hinnatud 45 000 eurot. Kauba saajana on akti Dmitri Afanasjevi nimi (kd 10, tl 56-73). Tunnistaja Afanasjevi sõnul on aktil tema allkiri autograaf. Samas kõrvutades seda allkirja Dmitri Afanasjevi allkirjaga tema läbivaatuse protokollil, mis on vormistatud menetleja poolt, saab öelda, et neil puudub vähimgi visuaalne sarnasus. Dmitri Afanasjevi ütlused on vastuolus tunnistaja Virma ütlustega, kes kinnitab, et sõiduki käisid hindamas kaks meest. Afanasjev aga väidab, et oli üksi. Dmitri Afanasjev on kohtueelsel uurimisel üldse eitanud seda, et ta käis OÜ -s Roheline Laine sõidukit hindamas Kohtus ütlusi andes oli Dmitri Afanasjev väga ebakindel ja need on vastuolulised. Nii rääkis ta algul, kuidas dokumente saadeti meili teel, kuigi need on kohapeal allkirjastatud. Seejärel tunnistas, et kirjutas ikka kohe alla. Ta ütles, et ei kanna kaasas sularaha, kuid 03.10.
88. a sularahaarvelt (kd 10, tl 73) nähtub, et hindamise eest on tasutud sularahas. Arvestades Dmitri Afanasjevi ütluste vastuolulisust, on kohus seisukohal, et Dmitri Afanasjev ei ole käinud üksi OÜ -s Roheline Laine sõidukit Audi Q7 hindamas. Eluliselt ei ole usutav olukord, et isik, kes ei ole kindel, et soovib konkreetset sõidukit osta, käib seda mitu nädala varem hindamas. Kui hindamine toimus 3.10.
89. a, siis 16.10.
90. a suhtlevad Z.J ja Z.J omavahel (jälitusprotokoll kd 10, tl 185) auto müügi teemal. Z.J küsib Z.J-ilt, et kas ta leidis autoostja. Z.J vastab jaatavalt ja selgitab, et esialgu on kõik vaikne, ta läks justkui panka ja vastus saabub sellel nädalal.
91. oktoobr
92. a Z.J-i ja Z.J-i omavahelisest kõnest nähtub, et Z.J on Audiga sõitnud ja kiirust ületanud ning Z.J ütleb: „Pärast panin pea tööle, minu nimel ei ole ju Passat vaid see Audi“ (jälitusprotokoll kd 10, tl 186).
93. oktoobril
94. a helistab Z.J taas Z.J-ile ja muuhulgas küsib Z.J temalt, et ehk paneks ta uue kuulutuse uue fotoga, sest selle Dimaga ilmselt ei saa eriti kokkuleppele. Z.J lubab, et uurib kõik täna õhtul välja. 24.10.
95. a helistabki Dmitri Afanasjev Z.J-ile ning tutvustab end ostjana ja nad räägivad lepingu allkirjastamise võimalustest (jälitusprotokoll kd 10, tl 191). 14.03.
96. a andis Dmitri Afanasjev politseile üle nutitelefoni HTC (isiku läbivaatuse protokoll kd 10, tl 43-44). Dmitri Afanasjevi mobiiltelefon HTC vaatlusprotokoll (kd 10, t 45-48) tõendab, et selle telefoni nr on 5505282, selles on Z.J- i meiliaadress. Alates 21.09.
97. a kuni 05.11.2011 on vahetatud Z.J-iga tel numbril 5535116 sõnumeid 10 korral. Z.J-i telefoni nr 5535116 kõnedeeristusest ajavahemikus 01.07.2011-06.11.2011 (jälitusprotokoll, -kd 12, tl 1 153) nähtub, et 20.10.2011 a helistab Z.J Dmitri Afanasjevile ning viimane omakorda Z.J-ile. Järgnevate päevade jooksul kuni 24.10.2011 helistatakse vastastikku korduvalt. Samuti suheldakse iga päev telefoni teel enne 20.10.
98. a. Alates 25.10.2011, mil vormistati Audi Q7 müügileping, on nend omavaheline suhtlus harv ning taas helistab Dmitri Afanasjev Z.J-ile korduvalt 03.11.
99. a ning 4 korral
100. novembril
101. a, s.o päev enne Z.J-i ja U.M-i kahtlustatavana kinnipidamist. Dmitri Afanasjev eitab, et suhtles seoses auto Audi Q7 ostuga Z.J-iga . Z.J-i ja Z.J-i kõnedest aga nähtub vastupidine olukord - ostjat otsis ja Dmitri Afanasjeviga suhtles ning lubas asjad selgeks rääkida just Z.J. 37 Nordea Pank AS kirjast (kd 10, tl 53-55) nähtub, et Dmitri Afanasjev sõlmis 24.10.
102. liisingulepingu, mille esemeks on Audi Q7 tehasetähisega WAUZZZ4278D
103. Var ostu-müügileping on sõlmitud 25.10.
104. a müüja Z.J-i ja Dmitri Afanasjevi vahel. Maanteeameti 01.11.
105. a digitaalselt saadetud dokumentidest nähtub, et Audi Q7 registrinumbriga 209 BDF registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega on 25.10.
106. a avalduse esitanud Dmitri Afanasjev (kd 9, tl 105-110). Maanteeamet liiklusregistri Tallinna büroo turvakaamera salvestisest tehtud fotod kinnitavad, et 25.10.2011 käis Dmitri Afanasjev registrikannet tegemas (kd 10, tl 74-98). Vara turustamine on selle võõrandamine mistahes tehingu vormis.

§ 202

tähenduses on turustajaks isik, kes vahetult ise võõrandab kuriteo läbi saadud vara kolmandale isikule, andes selle vara üle ja saades selle eest tasu, aga ka isik, kes vara eelnevalt omandamata otsib sellele uut valdajat.

§ 202

lg -s 1 sätestatud süüteokoosseisu aspektist ei ole oluline kellega ja kas üldse turustaja raha jagab. (Vt Riigikohtu 09.10.

1. a otsus nr 3-1-1-65-06). Kriminaalasjas uuritud tõendite alusel on kohus seisukoha, et sõidukit Audi Q7 turustasid Z.J ja Z.J ühiselt kuriteo kaastäideviijatena. Vaidlust ei ole selles, et Z.J müüs tema nimele registreeritud sõiduki Audi Q7 registrimärgiga 209 BDF AS-le Nordea Finance Estonia, mida on esindanud Dmitri Afanasjev. 25.10.
2. a on müüja Z.J-i ja Dmitri Afanasjevi poolt allkirjastatud vara ostu-müügileping. Asjaolu, et sõiduki turustamisel ei tegutsenud Z.J üksi, nähtub tema pealtkuulatud kõnest, kus ta räägib kompanjonist, kes sai müügist suurema summa kui tema. Z.J ei ole tegelenud Audi Q7 hindamisega OÜ -s Roheline Laine – seal käisid kaks meest. Olemasolevate tõendite alusel ei saa väita, et üheks isikuks, kes käis Rohelises Laines sõidukit Audi Q7 hindamas, ol Z.J . Kohus on seisukohal, et Z.J-i osa sõiduki Audi Q7 turustamisel seisnes autole ostja otsimises ning võimaliku ostja Dmitri Afanasjeviga suhtlemises. Ta kontrollis sõiduki müümise protsessi. Nii peab Z.J nõu Z.J-iga müügikuulutuse kordamise osas, kuna Dimaga ei saa kokkuleppele ja Z.J lubab kõik välja selgitada. Seda tõendavad eelpool kirjeldatud jälitustoimingute protokollid. Järgnevalt käsitleb kohus sõiduki Audi Q7 dokumentide ja tehasetähise võltsimisega seonduvat. Maanteeamet edastas PDF failidega sõiduki Audi Q7 06.08.
3. a registri kande tegemise esitatud alusdokumendid, s.o Z.J -i taotluse sõiduki registreerimiseks, leedukeelse lepingu 05.08.
4. a, mille poolteks on Z.J ja Andrijauskas Raimundas, 25.07.2011 a saksakeelse lepingu, mille on allkirjastanud Andrijauskas Raimunas, saksakeelsed sõiduk dokumendid ja krediidipanga sularahamaksekorralduse, mille kohaselt Z.J tasus riigilõivu esmasel registreerimisel 179.8 eurot ning sõidukile registrimärgi 209BDT väljastamise kohta (kd 9, tl 96-104). Maanteeameti dokumentide üleandmise -vastuvõtmise aktiga on politseile üle antud 25.07.
5. a ja 05.08.
6. a Audi Q7 müügilepingud ning Saksa registreerimistunnistuse osa seerianumbriga ZBI 052615685 ja II osa seerianumbriga DN119523 (kd 9, tl 122 Nimetatud dokumendid on asitõenditena vaadeldud, kõik dokumendid on sõiduki Audi Q7 kohta kere identifitseerimisnumbriga „WAUZZZ4278D066276 (asitõendi vaatlusprotokoll kd 9, tl 123-130). 38 Eksperdi arvamuse (