5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.01.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-13192 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid G.I elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks G.I sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökohta ei ole Karistuse kandmise algus 04.02.2002 ja lõpp 20.08.2016 Jätta G.I elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.I elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.I on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 12.06.2002 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) §100, §139 lg.2 p.1, 3 ja §203 lg.1 järgi ning karistatud lõpliku karistusena vabadusekaotusega 15 aastat alates 04.02.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 8 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas alates 16.04.2008 koristajana 1 ja alates 26.05.2008 käib muusikaringis. Kinnipeetav tunnistab oma probleemi seoses alkoholi kuritarvitamisega, kuid on skeptiline võõrutusprogrammide suhtes. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, kuriteo pani toime katseajal. Vangistuses suhtleb kinnipeetav ema ja vennaga telefoni teel, praeguse abikaasaga nii telefoni kui kokkusaamiste teel. Viru Vangla ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna uue kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal, käesoleval ajal kannab karistust raske isikuvastase teo eest ja vanglas ei ole ta midagi ette võtnud olukorra muutmiseks ning riskide vähendamiseks. Vangistuses on kinnipeetav toime pannud 8 distsiplinaarrikkumist, mistõttu puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva elektroonilise valve rakendamisega suudab kinnipeetav käituda seadusekuulekalt. Kinnipeetava varasemast käitumisest võib eeldada, et tal tekivad raskused elektroonilise järelevalve ajakava järgimisega ning kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. Arvamuse kohaselt kavatseb kinnipeetav vabanemise korral asuda elama ema juurde. Korter on 2-toaline, rahuldavas seisus, ilma võlgadeta ja kuulub emale. Hiljem on kinnipeetaval plaanis asuda elama abikaasa ja laste juurde xxx. Kinnipeetava ema sõnul on xxx väga raske leida tööd ja ta kardab, et seal ootavad poega ees vanad sõbrad, kellega hakatakse taas alkoholi tarvitama. Kinnipeetava ema on invaliidsuspensionär, kelle sissetulekuks on pension 3300 krooni. Siiski arvab ema, et nad saavad pojaga tema vabanemisel esialgu hakkama. Elektroonilise valve seadme paigaldamiseks on korter sobiv. Kinnipeetavat vabaduses mõjutavad asjaolud on järgmised: kindel elukoht olemas; ema on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama kuni tööle asumiseni; sotsiaalse võrgustiku moodustavad ema, abikaasa, lapsed, suheldakse peamiselt telefoni teel; kinnipeetav tunnistab alkoholi probleemi, kuid võõrutusse ei suhtu hästi; kinnipeetava eesmärgiks on tugevad ja toetavad peresuhted; kinnipeetaval on madal enesehinnang; kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument; Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgu 1407 krooni. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: kriminaalkorras karistatud 4 korda; distsiplinaarkorras karistatud 8 korda; toime pannud raske isikuvastase kuriteo; kuriteod on muutunud järjest ohtlikumaks; kuritegu toime pandud alkoholijoobes; vabaduses puudub garanteeritud töökoht; vabaduses ametlikult töötanud ei ole; tunnistab probleeme, kuid alati ei hinda neid objektiivselt ja otsib pigem kiireid tulemusi. Maakohtu istung Kinnipeetav G.I taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest, kinnitas, et leiab koheselt töö ning et praeguse abikaasaga ei ole ta kunagi koos elanud. Prokuröri abi Kristiina Erte ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et G.I tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda. Vangistuses on teda distsiplinaarkorras karistatud kaheksa korda. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav ilmselgelt isikuks, kes on orienteeritud seaduskuulekusele. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav muuhulgas karistust raske isikuvastase kuriteo eest. nimetatud kuritegu oli toime pandud katseajal. Karistusest on kanda veel 6 aastat 7 kuud. Maakohus leiab, et arvestades kinnipeetavat isikut ja viimasena sooritatud kuriteo raskust, on aeg, mis jääb veel karistust kanda, liialt pikk. Maakohus ei ole kinnipeetava mineviku põhjal veendunud, et kinnipeetav on suuteline järgima kontrollnõudeid nii elektroonilise järelevalve kui käitumiskontrolli ajal nii pika aja vältel. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Arvestades kinnipeetava minevikku, ei ole tõsiseltvõetavad tema kinnitused selle kohta, et vabanedes leiab ta koheselt töö. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetava ema, kelle juurde ta kavatseb vabanemise korral elama asuda, invaliidsuspensionär pensioni suurusega 3300 krooni kuus. Maakohus ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat enne tähtaega tingimusel, et ema hakkab teda oma pensionist üleval pidama. Maakohus leiab, et legaalse sissetuleku puudumisel ja majanduslike raskuste tekkimisel on antud kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Maakohus arvestab siinkohal lisaks ka kinnipeetava ema väljendatud kahtlust ja hirmu, et vabanemise korral hakkab kinnipeetav läbi käima ja alkoholi tarvitama endiste sõpradega. Kindla elukoha olemasolu, ema toetuse ja kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et üksnes need asjaolud ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava soov toetada oma perekonda ja elada koos lastega on samuti positiivne, kuid siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et tegelikkuses ei ole kinnipeetav oma praeguse elukaaslasega kunagi koos elanud. 3 Arvestades ülaltoodut leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal elektroonilise järelevalve kohaldamisega on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 4