lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav R.L , isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, viimane teadaolev elukoht xxxx , töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 02.04.2004 Ida Viru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi rahalise karistusega 7500 krooni, 2) 12.09.2005 Lääne-Viru M aakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8; 202 lg 1 järgi 6 k vangistusega tingimisi 2 katseajaga , 3) 18.07.2007 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 1,3 järgi rahalise karistusega 3000 krooni, mis 22.12.200 Viru Maakohtu määrusega asendati 20 p vangistusega milline
alusel asendati 40 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 kuud, 4) 26.02.2008 Viru Maakohtu poolt
209 lg 2 p 1,3 järgi 1 a 2 k vangistusega,
lg 2 aluse mõisteti 1 a 8 k vangistust,
lg 1 alu eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 1 a 4 k 11 p vangistust, mis
alusel asendati 992 tu üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud, 5) 22.02.2011 Tar Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 32 eurot, 6) 07.09.2012 Harju Maakohtu poolt
järgi k vangistusega, millest eelvangistusaja karistusaja hulk arvamisega kuulub ära kandmisele 7 k 29 p vangistus 2 Kaitsja karistusaja alguseks loeti karistuse kandmisele asumin kohtuotsuse jõustumisel, väärtegude toimepanemise ees karistatud 15-l korral, kõik rahatrahvid tasumata, tõken elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.L
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning R.L karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada käesoleva kohtuotsuse ja Harju Maakohtu 07.09.2012 kohtuotsuse alusel , millega mõisteti karistuseks 7 (seitse) kuud 29 päeva vangistust, R.L liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel, 1 (üks) aasta 3 (kolm ) kuud ja 29 päeva vangistust. R.L karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Tõke nd elukohast lahkumise keeld R.L pööramisel. suhtes tü histada kohtuotsuse täitmisele Välja mõista R.L-ilt solidaarselt E.J -iga ( kellelt 14.06.2012 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-8655 mõisteti välja 8883,72 eurot O Pi kasuks tsiviilhagi katteks) 8883,72 (kaheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm eurot ja 72 senti) eurot O Pi (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Jätta R.L-ilt menetluskuluna sundraha summas 480eurot välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.L-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88 (viiskümmend üks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 422,42 (nelisada kakskümmend kaks eurot ja 42 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 70,40 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdistatava R.L kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 583,03 (viissada kaheksakümmend kolm eurot ja 03 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. 3 R.L tasuda väljamõistetud summa d Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUMEN ETLUSE KÄIK Viru Maakohtu menetluses oli lühimenetluse kriminaalasi nr 1-11-8655 E.J-i süüdistustes
lg 2 p 7,8,9; 213 lg 1, 209 lg 2 p 1 järgi, Rainis Tammiksaare süüdistuses
Zi süüdistuses
lg 2 p 7,8,9 – 22 lg 3 järgi, R.L süüdistuses
lg 1 järgi, H.V süüdistustes
lg 2 p 7,8,9; 266 lg 1 järgi, G.D süüdistuses
lg 2 p 7,8,9 järgi, I L i süüdistustes
lg 1, 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, V M süüdistuses
lg 2 p 7,8,9 järgi, Ülari Kuivjõgi ja A.B süüdistustes
lg 2 p 4,7,8 – 22 lg 3 järgi ning D imitri Tarassovi süüdistustes
4 Kohtuistungitele 03.01.2012 kell 10.00 ja 05.01.2012 kell 10.00 süüdistatav R.L ei ilmunud. Süüdistatava R.L kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu sai 03.01.2012 kell 8.35 oma kaitsealuselt telefoni teel teada, et viimane on haige, kuna oli terve öö oksendanud. R.L ohustus kohtule ka vastavad dokumendid oma haiguse kohta esitama. 05.01.2012 teatas adv. Matti v.- Reinsalu kohtule, et eelmisel õhtul ke lla 20.30 paiku oli R.L alle helistanud ja öelnud, et tema tervislik seisund on muutusteta ja 05.01.2012 pöördub ta arsti poole. Süüdistatav R.L esitas kohtule faksi teel 04.01.2012 ja 16.01.2012 vastavasisulised Perearst Vivian Alles arstitõendid, kus on kirjas vastavalt, et „Puudus 03.01.2012 kuni 04.01.2012“ ja põhjus „Ägeda haigestumise tõttu ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist“ (Tõendi väljastanud sisehaigused dr Maia Ruttas) ning „Puudus 05.01.2012 kuni 06.01.2012“ ja põhjus „Ägeda haigestumise tõttu ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist“ (Tõendi väljastanud peremeditsiin dr. Tiina Saar). Originaaldokumente ei ole kohtule esitatud. Kohus lükkas kohtuistungi edasi 01.06.2012 kella 09.30. Kohtuistungile 01.06.2012 kell 09.30 järjekordselt süüdistatav R.L ei ilmunud. Süüdistatava R.L kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu teatas kohtule, et ta oli poolel teel kohtusse saanud oma kaitsealuselt SMS-i, milles viimane teatas, et on juba mitmendat päeva mao valude käes kannatanud, lubades esitada ka vastava dokumendi. Enne kohtuistungit proovis kaitsja R.L telefoni teel kätte saada, kuid R.L telefon oli välja lülitatud. Viru Maakohtu määrusega 01.06.2012 (I kd, tl 156-158) eraldati lühimenetluse kriminaalasjast nr 1-11- 8655 kriminaalasi R.L süüdistuses
lg 1 järgi eraldi menetlemiseks, sest süüdistatav R.L ei esitanud kohtule enne 01.06.2012 kohtuistungit nõuetekohast arstitõendit, millest nähtuks, et ta on raskelt haigestunud, mis ei võimalda tal kohtuistungile ilmuda. R.L oli kaitsjale teatatud SMS-i kohaselt juba mitmendat päeva mao valude käes kannatanud, seega ei haigestunud ta vahetult enne kohtuistungit, kohtule ta sellest viivitamatult ei teatanud, tema telefon enne kohtuistungit oli välja lülitatud. Kohtu arvates näitas R.L käitumine seda, et ta hoiab kohtumenetlusest kõrvale. Kriminaalasjas süüdistati alaealisi kuritegude toimepanemises koos täisealistega. Osade süüdistatavate suhtes oli kohtueelses menetluses kohaldatu d tõkendiks vahistamine. Kriminaalasja arutamise teistkordne edasilükkamine ainuüksi R.L pärast ei olnud kooskõlas mõistliku menetlusaja tagamise nõudega. Kohtuistungitele 20.06.2012 ja 21.06.2012 Harju Maakohtusse, kus menetleti R.L krimi naalasja
järgi, R.L ei ilmunud, mistõttu ta kuulutati Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-5284 21.06.2012 (I kd, tl 189-191) tagaotsitavaks, samuti muudeti R.L suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, isiku tabamisel tõkendiks vahistamine. Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-5284 07.09.2012 (I kd, tl 192-200) tunnistati R.L
Mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra. R.L tuleb ära kanda 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. K arS § 68 lg 1 järgi loeti R.L eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. R.L tuleb lõplikult ära kanda 7 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks loeti R.L karistuse kandmisele asumine kohtuotsuse jõustumisel. R.L suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jäeti muutmata ja tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Tabamisel nähti ette toimetada R.L Tallinna Vanglasse, Magasini 35 Tallinn. Nimetatud kohtuotsus jõustus 25.09.2012. 5 Harju Maakohtu kohtuotsusest nr 1-12-5284 07.09.2012 nähtub, et kriminaalasi arutati ilma süüdistatava osavõtuta, kuivõrd Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt Harju Maakohtule saadetud andmete kohaselt lahkus tagaotsitav R.L 09.08.2012 Soome Vabariiki laevaga Merilin ning politseile teadaolevalt Eesti Vabariiki naasnud ei ole. Kuna süüdimõistetu R.L vabatahtlikult karistuse kandmisele ei ilmunud, siis Harju Maakohtu määrusega nr 1 -12-5284 23.10.2012 (II kd, tl 1-2)nähti ette KrMS § 130 lg 5 alusel vahistada süüdimõistetu R.L Harju Maakohtu 07.09.2012 kohtuotsuse nr 1-125284 täitmise tagamiseks, paigutades ta Tallinna Vanglasse. Nimetatud kohtumäärusest nähtub, et Lõuna prefektuurist 18.10.2012 saadud andmetel elab aadressil xxxx juba kaks kuud uus üürnik A. T, kes R.L nimelist isikut ei tunne. Käesolevaks ajaks ei ole R.L tabatud ning ta ei ole karistust kandma asunud. Süüdistatav R.L on teadlik sellest, et tema kriminaalasja
lg 1 järgi menetletakse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, talle on eelnevalt korduvalt teatavaks tehtud kohtuistungi toimumise aeg ja koht. Kohtukutse kohtuistungiks 28.01.2013, millise kohus saatis R.L tõkendijärgs ele aadressile xxxx tagastati kohtule märkega „ära kolinud“. R.L ei ole kohtule teatanud oma uue elukoha aadressi. Seega näitab R.L käitu mine seda, et ta hoidis ja hoidubjätkuvalt kohtumenetlusest kõrvale. KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Prokurör taotles kohtuistungil asja arutamist ilma süüdistatava R.L osavõtuta. Kaitsja nõustus esitatud taotlusega. Kohus leiab arvestades eeltoodut, etkäesoleval juhul on võimalik KrMS § 269 lg 2juhindudes p 2 kriminaalasja arutada ilma süüdistatava R.L osavõtuta. Süüdistatava R.L kaitse -ja edasikaebeõigus on tagatud kaitsja näol. TÕENDID JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistatav R.L ei ole ennast temale esitatud süüdistuse s kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Kohus loeb süüdistatava R.L süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - tunnistaja U S ütlustega (I kd, tl 2-3), millest nähtub, et O P oli talle avaldanud, et tegi uue ID-kaardi Tallinnas. Tegelikult on kõik ID kaardid xxxx juhataja kabinetis šeifis ja neid ilma tema nõusolekuta kätte ei saa. Kui on vaja, siis ta toob ise kaardiga raha välja ja annab hoolealusele. Ise nad pangast raha kätte ei saa, samuti on šeifis pangakaardi d. Kaks võõrast õpetasid O, et tehku ta endale uus ID kaart, et sellega saab ise pangas tehinguid teha ning O uskus neid ja nii ta tegigi. Nüüd on kogu raha summas 139 000 krooni kadunud. O P on xxxx, kuid temalt ei ole ära võetud teovõimet, sest keegi ei taha tema hooldajaks hakata. Praegu on hooldaja vald, kuid tegelikult tema xxxx juhatajana on kõikidexxxx hooldaja. U S väitel tuli ühel hommikul O xxxxühe punase xxxxoma tossusid otsima ning kui teda nägi, siis kadu s koos selle punase autoga. O oli koos Kerdi ja Atsiga ning nemad varastasid ka O raha ära. - kannatanu O P i ütlustega (I kd, tl-5), 4 et elades xxxx, tutvus ta xxxx elava K A ning K kaudu sai ta tuttavaks ja hakkas suhtlema Atsi nimelise poisiga xxxx. O Pi ütlustest nähtub, et 2010.a. oktoobris kohtus ta K, Atsi ja Kerdiga Pajustis, Kert oli autoga, tal oli punane xxxx 6 universaal. Kert ütles, et läheme Lätti Jurmalasse ujuma, kas tal on ID kaart olemas. Ta vastas, et ID kaart on hooldaja käes. Kert ütles, et teeme kiir ID kaardi valmis. Ta oli sellega nõus. Nad sõitsid kohe Tallinnasse, tema, Kert ja Ats. Nad ööbisid Tallinnas hotellis ning järgmisel hommikul viis Kert teda kohta, kus tehakse kiiresti ID kaarte, Ats tuli ka kaasa. Kert õpetas teda, et ta peab rääkima, et tema ID kaart on kadunud, mingit dokumenti ei ole ja ta soovib kiiresti uut ID k aarti. Talle tehti uus kaart valmis 4 päeva jooksul, raha 500 krooni maksis kaardi tegemise eest Kert. Vahepeal olid nad 3- 4 päevaxxxx Kerdi isa juures, siis läksid uuesti Tallinnasse ja samast kohast tõid tema ID kaardi ära. Tallinnas ühes pangas Ülemiste Keskuses tehti talle xxxx kaart. Nii Kert kui Ats selgitasid talle, kuidas xxxx kaarti teha. Ta sai kätte xxxxkaardi koos koodidega. Teel Pajustisse hakkas Kert rääkima, et tema on selle auto juba müünud, millega nad sõitsid ja tema annab selle auto siis ära, kui raha on ostjal ära makstud, kuid kuna tema pangaarved on arestitud, siis ta ei saa lasta auto raha oma arvele kanda, sest täitur võtab ära. Kert palus, kas ta tohib kanda autoraha tema arvele, seda pidi olema 160 000 krooni. Tema oli sellega nõus. Ats ütles, et anna omaxxxx kaart tema kätte selleks, et Kert saaks oma tehingud ära teha. Tema andiski oma kaardi Atsi kätte. O Pi ütlustest nähtub, et 22.10.2010 ta Kerdi ja Atsiga Lätti ei sõitnud. xxxx sai ta teada, et tema arvelt on raha ära varastatud 136 000 krooni ja veel 3000 krooni. - kannatanu O P i ütlustega (I kd, tl 32-34 ), millest nähtub lisaks eelöeldule, et tema nägi H.V esimest korda 15.10.2010, kui viimane tuli Pajustisse punase xxxx. Ats tutvustas talle Kerti. O Pi ütlustest nähtub, et migratsiooniametis oli Ats temaga kogu aeg kaasas ja ütles, et mida teha. Eelnevalt oli Atsile tema jaoks 500 krooni andnud Kert. Kui nad hiljem Tallinnasse ID kaardile järele sõitsid, oli Kert autos ja Ats ootas teda väljas maja ees. Selle autoraha kohta, mille ta lubas Kerdil oma arvele kanda, oli Kert veel rääkinud, et selle raha eest saaksid nad Jurmalasse sõita ja pidutseda. Kuna ta väga tahtis J urmalasse minna, siis oli ta nõus Kerti aitama. Ülemistes viis A ts teda xxxx panka, kus saab avada pangaarve. Pangas avastati, et tal on juba pangakaart olemas. Ta kasutas Atsi öeldud valet, et kaotas vana kaardi ära, mistõttu vana kaart pandi lukku ja talle anti uus kaart. Seal ta xxxx ei avanud, kuid Kerdile see ei meeldinud ning ta viis nad teise panka ja käskis xxxxavada. Koos Atsiga läksid nad panka ja viimane rääkis, et xxxxon ka vaja teha ikkagi. Ats küsis tema käest panga dokumendid oma kätte, et ta saaks edasi saata raha, mille Kert oli eelnevalt tema arvele saatnud, pidi olema autoraha 160 000 krooni. Tallinnas helistas Kert peale xxxx tegemist kellelegi ja ütles, et saada raha edasi ja lisas tema kontonumbrid. Järgmisel õhtul tahtis Ats raha ära saata, kuid kelle arvele, seda ta ei tea. Kogu raha ei saanud ära saata, sest limiit oli liiga väike. Seda, et Ats saatis 3000 krooni oma õe arvele, sai ta hiljem teada. Ats ütles, et limiiti tuleb suurendada, et saaks tema arvele laekunud raha ära saata. Ats viis teda panga juurde ja tema tegi limiidi suuremaks. Ats rääkis, et L võiks endale konto avada ja kaardi teha, L oli nõus ja koos sõitsid nad Rakveresse jaxxxx pangas tegid talle arve ära. Tema isiklikult an dis oma dokumendid E.J -i kätte.O P on veendunud, et E.J ja R.L petsid temalt koos raha välja. - kannatanu O P i ütlustega (I kd, tl 69 -70), et alguses tegi Kert talle ettepaneku Jurmalasse sõita, Ats oli ka sellega nõus. Kert küsis, kas tal on ID kaart olemas, mille peale ta vastas eitavalt. Autos õpetas teda Kert, mida rääkida ID kaardi taotlemisel, Ats kordas seda sama, kui nad ID kaarti koos taotlema läksid. Tallinnasse sõitsid nad Kerdi autoga, kord oli Kert roolis, kord Ats. Raha ID kaardi jaoks andis K ert. Pangas oli vaja käia dokumente tegemas, sest Kert ütles, et tal on pangaarve arestitud, ta müüb auto maha ja raha on vaja kuhugi arve peale üle kanda. Nad käisid koos Atsiga Tallinnas kahes panga filiaalis. Nad käisid pangas Atsiga, sest K ert ütles Atsile, et mine panka kaasa, aita teda. Peale pangadokumentide vormistamist autos Kert helistas kellelegi, et auto raha võib üle kanda. Kas Kert ka tegelikult kellegagi rääkis või tegi ainult nii, seda ta ei tea. Alguses olid pangadokumendid tema käes, kuid kui nad Rakveresse jõudsid ja Kert ütles, et raha on üle kantud, siis sai A ts need enda 7 kätte. Taavi ja Ats leidsid Viru Jaagupist ühe poisi, kes nendega koos Rakveresse sõitis. Seda poissi oli vaja selleks, et Kerdi auto raha tema pangaarvele kanda. Rakveres sõitsid nadxxxx panga juurde ning seal see võõras poiss läks panka. Enne seda Ats seletas, mida see võõras poiss pangas peab tegema. Jurmala sõidu kohta ütles Ats, et auto läks katki, sellepärast jääb sõit ära. Limiidi suurendamise kohta ütles Ats, et tema kontole tuleb kusagil 160 000 krooni ning seda ei saa muidu kätte, kui tuleb limiiti suurendada. Limiidi suurendamine oli nii Atsi kui ka Kerdi mõte. xxxxkaarti oli vaja raha üle kandmiseks. Kert palus, et ka s ta tohib auto raha tema arvele kanda ja tema oli sellega nõus. Kert ja Ats ütlesid, et nad võtavad välja raha, mis saadetakse tema arvele. Ta ei tulnud selle peale, et Kert ja Ats tema pangaarve tühjaks teevad. - kannatanu O Pi pangakonto väljavõttega (I kd, tl 6), millest nähtub, etO P xxxx i kontolt on 21.10. 2010 tehtud A K e kontole ülekanne summas 3000 krooni ja 22.10.2010 on tehtudE L kontole ülekanne summas 136 000 krooni. - tunnistaja E L ütlustega (I kd, tl 57-58 ), et 2010.a. sügisel, võis olla oktoobris, helistas talle H.V ja rääkis, et tema sõbral Atsil on vaja Soomest tööraha kätte saada. Atsil ja Taavil pidid olema arved lukus. Taavi ja Ats sõitsid tema juurde tumepunast värvi sõiduautoga xxxx (pikap tüüpi), roolis oli At s. Sama auto peal olid veel K A ja O . Tema, Taavi ja Ats sõitsid linna xxxx panga juurde. Ta läks üksinda panka ja avas seal konto. Ta andis pangadokumendid Taavi kätte, kes omakorda viis need Atsi kätte autosse. Ats sõitis autoga minema, tulles umbes poole tunni pärast tagasi ja andes pangadokumendid talle tagasi. Peale seda käskis Ats tal kogu summa pangast välja võtta. Ta läks panka ja võttis arvelt raha välja. Raha oli kusagil üle 100 000 krooni ja se lle ta andis kõik Atsi kätte. Ats rääkis, et keegi pidi autole järgi tulema ja auto jäigi sinna. Tunnistaja EL põhjendas oma varem R.L vastu antud ütluste muutmist sellega, et tegi seda H.V käsul, kes eelnevalt E.J -ile helistades rääkis talle, mida ta peab politseis rääkima ja näidates talle kodus arvutist Kerdi pilti. - kahtlustatava R.L poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud i O P xxxx panga dokumentidega (I kd, tl 21 -29), millisteks on Tallinnas, Tornimäe harukontoris 21.10.2010 vormistatud internetipanga xxxx leping, internetipanga kasutamistingimused, rahvusvaheline deebetkaardi leping, rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimused, pangakaardi blokeerimise ja avamise lepingud ( blokeerimise põhjus-kaotatud), xxxx paketi avaldus, xxxx Rakvere kontoris 22.10.2010 vormistatud internetipanga xxxx leping (seniselt 25 000 kroonilt on päevalimiiti suurendatud 200 000 kroonini ja seniselt 50 000 kroonilt on kuulimiiti suurendatud 300 000 kroonini), xxxx panga maksekorraldus 22.10.2010 E Lle sularaha väljamakse kohta summas 135 456 krooni (teenustasu 544 krooni). - E L xxxx panga konto väljavõttega (I kd, tl 43), millest nähtub, et O Pi kontolt on 22.10. 2010 tehtud E L kontole ülekanne summas 136000 krooni (sh on teenustasu summas 544 krooni). - A K e xxxx panga konto väljavõttega (I kd, tl 45), millest nähtub, et O Pi kontolt on 21.10.2010 tehtud A K e kontole ülekanne su mmas 3000 krooni (selgitus – võla tagasi makse). - tunnistaja A K e ütlustega (I kd, tl 59-60 ), et Atsi käes oli tema pangakaart 2010.a. suvest. Atsi käes olid nii tema pangakaart kui ka internetikaart, Ats teadis kaardi PIN koodi ja sai ka ülekandeid teha. - tunnistaja ütlustega K A (I kd, tl 75 -76), et R.L palvel helistas ta O ja kutsus ta alkoholi tarvitama, et siis O Kerdiga tuttavaks teha. Mingil ajal sõitsid nad Kerdi autoga Tallinna ning olid ühes hostelis, kui Kert tegi ettepaneku Lätti sõita. Ta ei tea, kuidas Kert O nõu sse sai, kuid Onõustus minema ID k aarti tegema. Kert andis O raha ID kaardi tegemiseks. Ta ei tea, mitu päeva täpselt möödus, kui Kert tuli Atsile järgi ja nad sõitsid koos minema. Paa r päeva hiljem sõitis ta koos Atsi ja Kerdigaxxxx poe juurde, kus Ats võttis tema pangakaardiga välja 3000 krooni, andes välja võetud raha kõik Kerdile. 8 - tunnista ja Ž V ütlustega (I kd, tl 78 -79 ), et 2010.a. oktoobris või novembris sõitis ta Tallinna R.L autoga. Auto peal olid peale tema veel K A, E.J ning O, kelle perekonnanime ta ei tea. Nad olid ühe päeva mingis hotellis ja teisel päeval sõitsid sinna, kus tehakse ID kaarte. Ats saatis O ID kaarti tegema, raha 500 krooni ID kaardi tegemiseks andis Kert. O teadis, et ID kaarti on vaja Lätti sõiduks. Ats, Kertja O plaanisid minna Lätti veeparki. Autos rääkis Kert midagi auto müümisest. Kui O käis ID kaarti tegemas, siis Ats ja Kert rääkisid autos, et O raha kantakse Atsi kontole ja siis nad pidid Kerdiga selle pooleks tegema. Nad sõitsid Tallinnast xxxx, kus ta rääkis O , mis plaanid on poistel tema rahaga, kuid purjus O ei saanud sellest aru. Hiljem O kokku saades viimane rääkis, et Ats ja Kert olid Läti kohta valetanud ja temalt kõik raha ära võtnud. Kohus leiab, et süüdistatava R.L süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud eelkõige kannatanu O Pi ütlustega kogumis muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu O Pil ei ole mingit põhjust anda kedagi alusetult süüstavaid ütlusi. Vaatamata sellele, et O P i näol on tegemist isikuga , kes on oma vaims e seisundi tõttuxxxx, on tema ütlused järjekindlad ja üksikasjalikud.
lg 1 (arvutikelmus) näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, ikkumise, r sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise eest. R.L poolt toimepandud kuritegu (2 episoodi) on kohtueelses menetluses õigesti
R.L on kohtueelses menetluses stunud nõu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, aktsepteerides seega kriminaalasja lahendamist kriminaaltoimiku materjali põhjal tunnistajaid välja kutsumata. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuritegu on toime pandud tahtlikult.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.Süüdistatava K ert R.L karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei leia, samuti puuduvad tema käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise hu visid. Süüdistatavat R.L on kriminaalkorras nüüdseks karistatud kokku 6 -l, korral kuid enne nimetatud kuritegude toimepanemist oli teda 4-l korral kriminaalkorras karistatud ja väärt egude toimepanemise eest on teda karistatud 15-l korral, kõik talle määratud raha trahvid on tasumata. R.L on peale käesolevasasjas kuritegude toimepanemist 22.02.2011 Tartu Maakohtu kohtuotsusega süüdi tunnistatud
järgi ja karistatud r ahalise karistusega 320 eurot ning 07.09.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega süüdiunnistatud t
Eraldi väärib märkimist, et R.L
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime 08.01.2012 kella 01.00 paiku reisilaeval Baltic Queen, mis sõitis Tallinnast Stockholmi poole. Käesolev k riminaalasi R.L stuses
lg 1 järgi oli sel ajal Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses, kuid kohtuistungitele 03.01.2012 ja 05.01.2012 süüdistatav R.L jättis 9 ilmumata ägeda haigestumise tõttu. Süüdistatava R.L suhtes on 07.04.2011 kohaldatud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, mis seisnes selles, et R.L ei olnud lubatud lahkuda oma elukohast aadressil xxxx ilma menetleja, s.o. kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. R.L poolt toimepandud kuritegu on teise raskusastme kuritegu. Süüdistatava R.L karistusandmetest nähtub see, et ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka sellel ajal, kui käesolev kriminaalasi oli juba kohtu menetluses, varasemad mittevabaduskaotuslikud karistused ei ole talle vajalikku mõju avaldanud. Rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmist R.L-ile ei pea kohus põhjendatuks, sest teda on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas rahaliste karistustega, kuid need on jäänud tasumata ja on 1-l korral ka asendatud, lisaks sellele on kõik temale väärteokorras määratud rahatrahvid tasumata. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava t R.L tuleb karistada vangistusega, mis võib jääda alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Kannatanu O P on esitanud tsiviilhagi (I kd, tl 38) varalise kahju nõudes summas 8883,72 eurot. Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-8655 14.06.2012 (II kd, tl 5-35) tunnistati E.J muuhulgas süüdi
lg 1 järgi ning temalt mõist eti välja 8883,72 eurot O Pi kasuks tsiviilhagi katteks. Nimetatud kohtuotsus jõus tus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.