¹ lg 1 kohaldada A.N´i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli.
¹ lg 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 12 (kaksteist) kuud.
¹ lg 1 määrata A.N´ile järgmised k aristusseadustiku § 75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
¹ lg 1 määrata A.N´ile järgmised k aristusseadustiku § 75 lg 2 p 2, 2¹, 4, 7, 8 sätestatud käitumiskontrolli lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata; - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata A.N karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. - ASJAOLUD Viru Vangla esitas 30.03.2017 Viru Maakohtule suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. materjalid kinnipeetav A.N-i A.N on süüdi tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 136 lg 1 järgi ning karistatud KarS § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 5 kuud 1 päev alates 06.01.2014. Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Kuritegude kavandamise muster ja isiku kui õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema käitumisega, mida näitavad korduvad karistused vägivalla, varguste ja huligaanitsemiste eest. Mitmeid kordi pannud õigusrikkumisi toime grupis. Grupis toime pandud kuritegudes ei tunnista ennast süüdi, ülejäänud kuriteod võtab omaks. Paljud õigusrikkumised on toime pandud materiaalse kasu saamiseks ehk samalaadsel põhjusel. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili. Käesolevalt on süüdi mõistetud seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest. Kinnipeetava puhul on tegemist süstemaatilise korraldusele mitte alluja ja tööst keeldujaga. Põhjuseks toob halva terviseseisundi. Vangistuses on osalenud xxx , läbinud riigikeele xxx taseme koolituse. Peale vabanemist asub elama abikaasa juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval on keskharidus, on lõpetanud lukksepa kursused ning omandanud vanglas arvutiteeninduse ja väikeettevõtluse töökorralduse eriala . Enne vangistust õppis Töötukassa kaudu xxxoperaatoriks. Enne vangistust sa töötu abiraha ja invaliiduspensioni. On töötanud erinevates kohtades sh lukksepana ja koristajana. Vabaduses tarvitas alkoholi enda sõnul tähtpäeviti, on karistatud Kars § 424 järgi. On tarvitanud kanepit ja karistatud NPALS § 15¹ järgi. On korduvalt käitunud vägivaldselt. Korduvad vanglakaristused näitavad, et ei suuda vigadest õppida. Probleeme võib lahendada vägivaldselt. A.N on kõrgohtlik avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 16 %, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 19%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamisel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. 2 Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on tema abikaasa ja täiselaine poeg. Kinnipeetava elukoht kuulub tema abikaasale. Abikaasa on valmis kinnipeetavale toeks olema, ootab teda koju . Vabanemisjärgne töökoht on xxx, samuti on tal võimalus taastada töövõimetusp ension. Maakohtu istung Prokurör toetas maakohtu istungil Viru Vangla iseloomustuses toodud põhjendusi ja A.N’i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kinnipeetav A.N leidis, et karistusjärgset käitumiskontrolli ta ei vaja, on suuteline hoida oma käitumist kontrolli all. Terviseseisund ei ole nii hea ning kriminaalhooldus võib takistada teda arstide juures käimist, dokumente registreerimas jne, st elada oma igapäevaelu. Alkoholi ta enam ei tarvita. Soovib elada seaduskuulekat elu ja hoolitseda pere eest. Tunnistab kehtivaid distsiplinaarkaristusi, aga nendib, et suurem osa neist on määratud tööle rakendamise korralduse eiramise eest. Tunnistas, et töö tegemine on tal füüsiliselt võimalik, kuid ei ole nõus selle korraldusega (et makstakse väga väikest raha ja lubatakse teha vaid mõned tunnid kuus). Kaitsja toetas oma kaitsealust. Isikul on vabaduses garanteeritud elu- ja töökoht ning ta avaldas, et vabatahtlikult hakkab täitma neidsamu lisakohustusi. A.N ei vaja karistusjärgset käitumiskontrolli ja on võimeline ise kujundada oma elu vabaduses seaduskuulekal viisil. KOHTU SEISUKOHT Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
¹ lg 1 p 1 kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt sama seadustiku § 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja vastavalt sama sätte lg 1 p 2, teda on enne punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja sama sätte lg 1 p 3 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on süüdi mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsusega KarS § 136 lg 1 järgi ning karistatud KarS § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 5 kuud 1 päev. Ka varasemalt on teda karistatud vähemalt 1-aastase vangistusega. Karistusjärgse käitumiskontrolli määramise otsustamisel arvestab maakohus kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, kinnipeetava isikut, tema varasemat elukäiku ja käitumist vangistuse ajal. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab karistust vabadusevastase süüteo toimepanemise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on ka varasemad 3 kuriteod toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgiga. Kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 8 korda. on Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on põhjendatud kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Karistusjärgne käitumiskontroll võimaldab kinnipeetavale abi ja tuge resotsialiseerumisel vabaduses peale 3 aasta 5-kuulist vangistust. Samuti võimaldab see suunata ja kontrollida. Antud kinnipeetava puhul peab maakohus seda vajalikuks. Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab eelkõige KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust. Maakohus peab antud juhul vajalikuks määrata kinnipeetavale lisaks KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 2, 2¹ 4, 7, 8 sätestatud lisakohustused. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat karistatud KarS § 424 ja NPALS § 15¹ järgi. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Kohus ei nõustu süüdimõistetu vastuväidetega, et käitumiskontroll takistab teda arstide juures käimisel ja oma igapäevaasjade ajamisel. Neid küsimusi saab lahendada koostöös kriminaalhooldusametnikuga. Maakohus juhi ndus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS § 87 ¹ ja KrMS § 383, § 384, § 387. ( Deniss Minzatov kohtunik ) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.