1-10-15779 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 11.11.2013, 12.11.2013, 14.11.2013, 15.11.2013 a

§ 291

lg 1 p 1 alusel vastu võetud ja avaldatud tunnistaja V P eeluurimisel ja 05.05.2011 kohtuistungil antud ütlused (tõendite toimiku, lk 2-10), mille kohaselt juuni keskpaiku 2010 kohtus ta Kaubanduskeskuse piirkonnas N.M-i ja Sergei Matvejeviga. Kõigil oli natuke raha ja kaba peale osteti 3 pudelit odekolonni „Leda“, millega läksid S S korterisse aadressil xxxx. Tema arvates Matvejevi elukaaslane G vist juba oli seal korteris. Korteri omanik lamas keset koridori, olles alkoholijoobes. Ta ei näinud temal verd ega peaksmisjälgi. Korterisse sisenemisel lõi Sergei Matvejev jalaga korteriomanikku vastu keha ja küsis: „Kus raha on“. Matvejev väitis, et temalt varastati raha ära ning ta oletas, et seda tegi korteri omanik. Köögis jõid nad viina ja odekolonni. Matvejev läks koridori korteriomaniku juurde ning hääle järgi oli aru saada, et Matvejev lõi teda jälle. Tunnistaja lahkus korterist kella 14.00 ajal, ning korterisse jäid N.M , Sergei Matvejev ja tema elukaaslane G . Lahkudes unustas ta sinna korterisse oma kepi, millega ta käis. Kohtuistungil kinnitas ta oma eeluurimisel antud ütlusi, täiendades, et enne kannatanu korterisse minekut jõi ta poolteist odekoloni kahepeale, ta ei mäleta, kes tegi ukse lahti, kui nad sisenesid korterisse, kannatanu lamas kohe vasakul seina ääres. Kannatanu nendega koos ei joonud, tunnistaja juuresolekul Rumjentsev kannatanut ei peksnud. Rumjentsev oli rahulik.

§ 286

` lg 1 alusel vastu võetud ja avaldatud tunnistaja O M 10.03.2011 kohtuistungil antud ütlused (tõendite toimiku, lk 11-12), mille kohaselt elas ta S S naabertrepikojas. Seltskordi ta tema juures ei näinud. Tema surmast sai teada järgmisel päeval naabrite käest. Sel päeval nägi ta sellest trepikojast väljumas naist, kes küsis sigaretti. Varem pole ta seda naist näinud. Naine läks tagasi trepikotta. Ta nägi tapetu aknas meesterahva siluetti, see polnud S.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud sündmuskoha vaatlusprotokoll 23.06.2010 koos fototabeliga (tõendite toimiku, lk 13-34) aadressil xxx. Sisenemisel korterisse asub G kujuline koridor, kus piki vasakut seina asub kahe uksega riidekapp, edasi piki seina asub külmkapp, mille pealt leiti antud korteri uksevõtmed. Toas diivani pesukastist avastatu meesterahva laip.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud surnu ekspertiisiakt 29.09.2010 nr 211 koos fototabeliga (tõendite toimiku, lk 35-41), mille kohaselt S S surma põhjuseks oli kaela kinnine tömp trauma koos nahaaluse verevalumiga kaela eespinna alaosas, kilpkõhre murruga kõrivälje piirkonnas, sõrmuskõhre hulgikillunenud murruga; verevalumite ja tursega häälepaelte, neelu ja söögitoru ülaosa piirkonnas, mille tüsistusena tekkis mehhaaniline lämbus ja arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus. Kannatanu surm võis saabuda 12-18 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal. Kaela kinnine tömp trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist (võimalik, et järgneva pigistamisega) tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks kängitsetud jalaga) kaela eespinna piirkonda lühikest aega enne surma. Arvestades kaelapiirkonna vigastuste morfoloogilisi iseärasusi on alust arvata, et kannatanu asend talle kaela kinnise tömbi trauma tekitamise momendil võis olla selili lamav. S S verest leiti 4,59 mg/g etanooli ning uriinist 4-87 mg/g etanooli, mis on raske alkoholijoove.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud DNA ekspertiisiakt GE 093910/2799 27.09.2010, (tõendite toimiku, lk 42-47), mille kohaselt N.M-i vasakul käel olnud määrdumiselt võetud proov (sisaldas eeltesti alusel verd) on kokkulangev S S DNA profiiliga.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud karistusregistri andmed Sergei Matvejevi ja N.M-i suhtes (tõendite toimiku, lk 48-56), mille kohaselt on Sergeˇi Matvejevil 1 kehtiv kriminaalkaristus, 1 arhiveeritud kriminaalkaristus ja 10 arhiveeritud väärteokaristust; N.M on 7 arhiveeritud kriminaalkaristust ja 13 arhiveeritud 4 1-10-15779 väärteokaristust.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Viru Maakohtu otsus nr 1-08-15534 Sergei Matvejevi suhtes (tõendite toimiku, lk 57-63), mille kohaselt on 15.06.2011 Viru Maakohtu kohtuotsusega tunnistatud Sergei Matvejev süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõistetud 2 kuud vangistust karistuse kandmise algusega 15.06.2011.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kohtuarstliku ja DNA ekspertiisi maksumuse õiendid (tõendite toimiku, lk 64-65), mille kohaselt DNA ekspertiisi maksumus on 20700 krooni ehk 1322,98 eurot ja kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 3479 krooni ehk 222,34 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud menetluskulude dokumendid riigi õigusabi kohta (tõendite toimiku, lk 66-70, 73-76), mille kohaselt on eeluurimise staadiumis kaitsjale Tatjana Massalinale hüvitatud riigi õigusabi kulud summas 2400 krooni ja 1680 krooni ning kaitsjale Galina Tšelnokovale hüvitatud riigi õigusabi kulud summas 2400 krooni, 840 krooni, 1260 krooni; kohtulikul uurimisel – Tatjana Massalinale 76,70 eurot, 7800 krooni, Galina Tšelnokovale 76,70 eurot, 9720 krooni.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud menetluskulude dokumendid toimiku koopia tegemise kohta (tõendite toimiku, lk 71-72), mille kohaselt on kriminaaltoimiku materjalide koopia maksumus on 113 krooni.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kahtlustatavate kinnipidamisprotokollid (tõendite toimiku, lk 77-84), mille kohaselt peeti kahtlustatavana kinni Sergei Matvejevit 24.06.2010 kell 21.30, N.M 23.06.2010 kell 19.45.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud N.M-i joobe tuvastamise akt 23.06.2010 ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tõendite toimiku, lk 85-86), mille kohaselt kontrolliti 23.06.2010 kell 13.04 N.M-i joovet indikaatorvahendiga, tulemuseks oli 1,37 mg/l ning N.M toimetati kainenemisele. Tunnistaja G H ütluste kohaselt viibis ta 22.06.2010 S S korteris koos süüdistatavatega. Tol ajal oli ta Sergei Matvejevi elukaaslane. Matvejevil kadus raha, kui nad eelmisel korral seal koos kannatanuga jõid. Nad kahtlustasid kannatanut raha kadumises, kuna olid kolmekesi tol korral. Ei mäleta, mis kell nad tulid korterisse. Nad tulid sinna, et klaarida suhteid raha pärast. Nad rääkisid juhtunust N.M-ile ning ta ütles, et läheme S juurde. Läksid kolmekesi. Peremees tegi trepikoja ukse neile lahti. Nendega oli ka neljas isik, kelle nime ta ei mäleta. Korterisse tulles ei olnud kannatanul nähtavaid kehavigastusi. Kannatanu oli väga purjus. Ka nemad olid juba joobes. Nad jõid toas odekolonni ja viina. Neljas isik lahkus korterist esimesena. Nad kõik hakkasid nõudma kannatanult raha tagastamist, kuid kannatanu ütles, et pole raha võtnud. N.M hakkas kannatanut kägistama ja temaga kaklema. Ka Matvejev lõi kannatanut paar korda jalaga. Võib-olla ka käega, ei mäleta täpselt. N.M lõi kannatanut korduvalt, kuid ei mäleta, kas käte või jalgadega. Matvejev lõi kannatanut esimesena, siinjuures kannatanu lamas. 5 1-10-15779 N.M istus kannatanu peale ja hakkas kägistama. Peale seda kägistas N.M kannatanut telefoni nööriga, ta pani nööri ümber kaela ja pingutas nööri, kägistas mitu minutit. Kannatanu oli niivõrd purjus, et ei suunud end kaitsta. Kannatanul ta verd ei näinud. Kui kannatanu end enam ei liigutanud, toppisid süüdistatavad ta diivanisse. Tema hoidis diivanit lahti. Neljas isik lahkus juba enne konflikti. Lahkudes keegi korterist midagi kaasa ei võtnud. Süüdistatav Sergei Matvejev andis kohtuistungil ütlusi, et 22.

1. läks ta S korterisse, et küsida, kas tema võttis temalt raha koos ID kaardiga ning ära võtta 10 pudelit odekolonni, mille ta oli eelmisel päeval ostnud ja sinna jätnud. 21.06 tekkis neil konflikt, kuna S lükkas Matvejevi tüdruku voodisse, ta hoiatas S , et ta ei teeks nii enam. Õhtul lõi ta D taldriku vastu pead katki ning S lõi teda selle eest. Matvejev lahkus korterist, jättes S ja D kahekesi. Järgmisel päeval rääkis ta juhtunust N.M-ile ning too pakkus anda S peksa. Korterisse läksid süüdistatavad, D ja P . Korteris lükkas N.M S selga ning too kukku põrandale. Tema kannatanut ei löönud. Kannatanu magas põraldal 10 minutit, nemad jõid sel ajal odekolonni. Siis istus N.M kannatanu seljale ja hakkas teda lööma, ta käskis lõpetada, kuna ei jõudnud veel raha kohta küsida. Ta tõmbas N.M ära 5-6 korda, kuid too jätkas peksmist kuni kannatanu oli surnud. Siis tassis N.M kannatanu diivani taha, kus too astus umbes 5 korda kannatanu rinnakorvile. Siis istus ta laua taha ja käskis viin avada. Matvejev pakkus panna kannatanu diivani kasti, et N.M teda enam ei peksaks. Siis jõid nad neljakesi viina ära, ka P oli korteris. 23 hommikul pakkus D minna politseisse. Matvejev lõi kannatanut 1 korra jalaga kõhtu ning D samuti 1 korra. N.M tahtis kannatanut kägistadas käterätikuga, kuid tegi siis seda nööriga, mis oli kannatanul kaelas. Ta takistas N.M. D hoidis diivanit lahti ja tema koos N.M-iga panid kannatanu diivanikasti. Kannatanul verd ei olnud, verevalumeid samuti mitte ning ta arvas, et ta on elus. Süüdistatav N.M andis kohtuistungil ütlusi, et tunnistav end süüdi selles, et lõi kannatanut 2 korda ja aitas peita kannatanu diivanikasti, kuid ta arvas, et kannatanu on elus. Verd kannatanul ei näinud. Kannatanu korterisse kutsusid teda D ja Matvejev. Neil oli kaasas 3 odekolonni. Tekkis konflikt raha pärast. Matvejev küsis S , kas too võttis temalt raha, S väitits, et ei võtnud. N.M käskis kannatanul raha tagastada kuid too ütles, et ta ei topiks oma nina ja tõstis käe löögiks. N.M lõi teda 2 korda näkku. Siis tekkis tüli G pärast. Matvejev lõi kannatanut 1-2 korda. Kannatanu kukkus ja ei tõusnud enam. Pikali olles teda keegi ei löönud. Ta ei kägistanud kannatanut ega astunud tema rinnakorvile. Korteris oli ka neljas isik V P . Deripaloval ta vigastusi ei näinud. Kõik olid joobes juba korterisse tulles ning seal hakkasid nad kohe jooma. V lahkus, kui algas tüli. Esimesena lõi kannatanut Matvejev jalaga kehasse. 6 1-10-15779 Peale peksmist Matvejev ütles, et kannatanu on külm. Ta nägi vaid natuke verd kannatanu huultel. Matvejev tegi ettepaneku laip peita. G hoidis diivanit lahti ning nemad Matvejeviga panid kannatanu diivanikasti. Keegi korterist midagi kaasa ei võtnud. P ja D ei löönud kannatanut. Tal amputeeriti varbad ja osa labajalast 2009a. lõpus ja teine operatsioon oli jaanuaris
2. Haiglast sai välja 26.01.
3. Edasi oli kodusel ravil. Siiani võtab tablette. Kaitsja Galina Tšelnokova taotlusel ja KrMS § 297 alusel vastu võetud Narva Haigla tõend (tõendite toimiku, lk 102-103), mille kohaselt viibis N.M ravil SA Narva Haigla kirurgiaosakonnas alates 24.12.2009-26.01.2010 seoses jalalaba varvaste ja parema jalalaba amputatsiooniga pöialuudeni. Sauti pöördus 09.02.2010 SA Narva Haigla traumapunkti vasaku jalalaba külmumuse suhtes. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele N.M süüdi tunnistada 113 järgi, Sergei Matvejev süüdi tunnistada KarS § 113 järgi kuriteo toimepanemises. III Kohtu järeldused süüdistuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, teo panid toime Sergei Matvejev ja N.M ning nende poolt toimepandud on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb kohtuistungil kõike uurituid kirjalikke tõendeid: sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, surnu ekspertiisiakt lisaga, DNA ekspertiisiakt, SA Narva Haigla tõend, ning kannatanu N S ja tunnistaja O M ütlusi, usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärses. Käesolevate tõendite alusel on tuvastatud, et S S tarvitas enne surma alkohoolseid jooke (surnukeha verest leiti 4,59 mg/g etanooli, uriinist leiti 4,87 mg/g etanooli, mis vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele) ning viibis raskes alkoholi 7 1-10-15779 joobes. S S peksti, tekitades talle mitmeid tervisekahjustusi, sealhulgas kaela kinnise tömp trauma koos nahaaluse verevalumiga, kilpkõhre murruga kõrivälja piirkonnas, sõrmuskõhre murruga verevalumite ja tursega häälepaelte, neelu, söögitoru ülaosa piirkonnas, mille tüsistusena tekkis Sergei Smirnovil mehhaaniline lämbus ägeda kopsu-südame puudulikkusega ja tagajärjena saabus kannatanu surm (eksperdi arvamusel 12-18 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal), siinjuures S S asend kaela kinnise tömbi trauma tekitamise momendil võis olla selili lamav, aga samuti kehavigastusi, millised ei ole eluohtlikud: verevalumid ja pindmised põrutushaavad mõlemal pool alahuule limaskestal, nahaalune verevalum ja põrutushaav alalõual, marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool näol, vasakul pool kukla-oimupiirkonnas juustega kaetud peanahal, vasakul pool rindkerel, mõlemal üla- ja vasakul alajäsemel (eksperdi arvamusel mitte rohkem kui 24 tundi enne surma). Kohtuarstliku eksperdi arvamusel on surma põhjustav vigastus tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist (võimalik et järgneva pigistamisega) tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks kängitsetud jalaga) kaela eespinna piirkonda, teised vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks rusikate ja/või kängitsetud jalgadega). Arvestades eksperdi arvamust, sealhulgas ka seda, et peale surma põhjustava vigastuse tekitamist, võis S S elada maksimaalselt minuteid, leiab kohus tõendatuks, et S S olid kõik ülalnimetatud kehavigastused tekitatud 22.06.2010 xxx asuvas korteris, kust oli leitud järgmisel päeval 23.06.2013 S S surnukeha. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja kannatanu N S ütlustega on tuvastatud, et 22.06.2010 korteris aadressil xxx tarvitati alkohoolseid jooke – viina ja odekolonni ning järgmisel päeval leidis ta korteris diivanist poja surnukeha. DNA ekspertiisi aktiga on tuvastatud N.M-i seos S S kehavigastuste tekitamisega, sest 23.06.2010 tema kahtlustatavana kinnipidamisel vasakul käel olnud määrdumiselt võetud proov (sisaldas eeltesti alusel verd) on kokkulangev S S DNA profiiliga. Tunnistaja O M ütlustega on tuvastatud, et 22.06.2010 korteris aadressil xxx viibis vähemalt üks meesterahvas, kes ei olnud S , ja võis viibida naisterahvas. SA Narva Haigla tõendiga on tuvastatud, et kuriteo toimepanemise ajal olid N.M-i jalad vigastatud. Kohtulikul uurimisel andsid samuti ütlusi süüdistatavad, tunnistaja G D (H ), seoses isiku surmaga on avaldatud KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel tunnistaja V P eeluurimisel ja 05.05.2011 kohtuistungil antud ütlused. Kohus võtab arvesse, et kõik ütlused (nii süüdistatavate kui ka tunnistajate ütlused) ei lange omavahel kokku, kõikides ütlustes on vastuolud olulistes ning mitteolulistes asjaoludes ja detailides. Selleks, et tuvastada, millised ütlused on usaldusväärsed ning millistele ütlustele rajaneda kohtuotsuse tegemisel, vaeb kohus ütlusi, asetab omavahelisse konteksti ja kõrvutab teiste kogutud tõenditega. Samuti hinnates süüdistatavate ja tunnistajate ütlusi arvestab kohus asjaoluga, et kõik isikud kuritarvitasid alkohoolseid jooke, tarbisid sh odekolonni, 22.06.2010 viibisid tugevas alkoholijoobe seisundis, mille tõttu ei suuda nad oma ütlustes kajastada asjaolusid täpselt ja täielikult. Arvestades antud faktoreid, on usutav, et kuriteo toimepanemise tehiolusid mäletavad nad lünklikult ja võivad enda ütlustes eksida. Kohus loeb avaldatuid tunnistaja V P ütlusi usaldusväärseteks. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta tuttav mõlema süüdistatavaga ja tunnistaja G H (D ), lahkus korterist kõikidest varem ning kohtu hinnangul puudub tunnistajal alus kedagi süüdistatavatest õigustada või laimata. Asjaolu, et mõnda detaili ta ei mäleta (näiteks ei suuda V P täpselt meenutama, kas tuli G H S S juurde koos nendega. Tema ütluste kohaselt võis ta juba ennem viibida S.S korteris) või eksib (näiteks ta väidab, et kui tema koos N.M-i ja Matvejeviga tuli S.S korterisse, juba lamas S.S koridoris, et nad 8 1-10-15779 tarvitasid alkoholi köögis) ei muuda ütlusi ebausaldusväärseteks. Kui kohus varem osutas, põhineb tunnistaja lünklik mälu tema seisundist ning kohus on veendunud, et tunnistaja V P ei viinud tahtlikult menetlejat eksimusse vaid rääkis sellest, mis jäi ta mällu. Kohus loeb süüdistatava N.M-i ütlusi usaldusväärseteks kuna N.M-i ütlused langevad kokku dokumentaalsete tõenditega, nimelt sündmuskoha vaatlusprotokolliga, DNA ekspertiisi aktiga, surnu ekspertiisiaktiga ning tunnistaja V P ütlustega. Nii Viktor N.M osutas ütlustes sellele, et S S kaelas ei olnud mobiili nööri, mis on kinnitatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt puudub surnukeha kaelas mobiiltelefoni nöör. Surnu ekspertiisiaktiga tuvastatud S S kehavigastused langevad kokku N.M-i poolt löökide kirjeldusega. N.M-i ütlused: (surnu ekspertiisiaktiga tuvastatud ka järgmised kehavigastusedverevalumid ja pindmised põrutushaavad mõlemal pool alahuule limaskestal, nahaalune verevalum ja põrutushaav alalõual). Peale N.M-i eeluurimisel antud ütluste avaldamist, et eitanud ta ka lööki pea piirkonda, mis on kooskõlas ekspertiisiga tuvastatud kehavigastustega - marrastused ja nahaalused vasakul pool kukla-oimupiirkonnas juustega kaetud peanahal. Samuti langevad kokku S.S kehavigastused N.M-i ütlustega, kuidas ja millega lõi kannatanut S.Matvejev ja millises asendis viibis kannatanu: (vastavalt ekspertiisiaktile S S asend kaela kinnise tömbi trauma tekitamise momendil võis olla selili lamav, vigastus on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks kängitsetud jalaga) kaela eespinna piirkonda; teised vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks rusikate ja/või kängitsetud jalgadega). N.M-i ütlused on kooskõlas DNA ekspertiisiaktiga, mille kohaselt tema vasakult käelt leiti S S vere. Süüdistatava N.M-i ütlused sattuvad kokku ka tunnistaja V P ütlustega. V.P ütluste kohaselt tema juuresolekul ainult Matvejev lõi kannatanut kaks korda jalaga vastu keha, tema esimesena läks kannatanu korterist ära. N.M samuti kinnitas, et V.P juuresolekul lõi S.S paar korda S.Matvejev, pärast mida P lahkus. Asjaolu, et usaldusväärsuse kontrollimiseks olid avaldatud N.M-i ütlused, mis ta andis eeluurimise käigus, ei anna alust kahelda ütluste usaldusväärsuses kuna peale ütluste avaldamist kinnitas N.M oma varasemaid ütlusi või seletas, et teatud asjaolusid ta ei mäleta. Kohus loeb süüdistatava Sergei Matvejevi ütlusi ebausaldusväärseteks ja jätab ütlused tõendite hulgast välja. Sergei Matvejevi ütlused ei lange kokku surnu ekspertiisiaktiga, süüdistatava N.M-i ütlustega ning tunnistajate V P ja G H ütlustega. Sergei Matvejevi ütlused: , , Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga ei ole tuvastatud S S kehal niisugusel hulgal (umbes sada, kuidas kirjeldab Sergei Matvejev) vigastusi, samuti ekspertiisiga ei ole tuvastatud kägistamise jälgi, seega Sergei Matvejevi poolt sündmuse kirjeldamine ei vasta tegelikkusele. Sergei Matvejevi ütlustest tuleneb, et Kuid tunnistaja V P ütlustest tuleneb, et ta lahkus korterist tüli alguses, mis on kinnitatud ka süüdistatava N.M-i ütlustega. Kohtulikul uurimisel ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati Sergei Matvejevi ütlused ka 9 1-10-15779 selles osas, et eeluurimisel rääkis ta, et P viibimine S korteris ta üldse ei mäleta. Vastuolu selgitas S.Matvejev oma seisundiga ülekuulamise käigus. Sergei Matvejevi ütlustest tuleneb, mis ei ole kooskõlas nii G D enda ütlustega kui ka N.M-i ütlustega. Samuti Sergei Matvejevi enda ütlustes on vastuolud. Ristküsitluse algul ütles, et ta ei tarvitanud S suhtes vägivalda, . Pärast ütles, et ta lõi S ühel korral jalaga kõhtu ja veel hiljem, peale ütluste avaldamist, et lõi veel üks kord kätega vastu põske. Kohtu hinnangul Sergei Matvejevi ütlused on enda õigustavad ja on antud soovides vabaneda toime pandud kuriteoga kaasnevast vastutusest. Kohus ei loe ka tunnistaja G H (D ) ütlusi usaldusväärseteks, sest nad on vastuolus eelkõige surnu ekspertiisiaktiga ning teiste kogutud tõenditega. Tunnustaja väidab, et Kuid ekspertiisiaktiga ei ole tuvastatud, et kannatanut kägistati. Tunnistaja G H (D ) ja süüdistatava Sergei Matvejevi ütlustest võib järeldada, et peale „kägistamist“ S S suri ära (Matvejev . Kuid ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et S S surma põhjuseks oli kaela kinnine tömp trauma koos selle kaasnevate vigastustega (kõik vigastused on kirjeldatud ekspertiisiaktis) ning kaela kinnine tömp trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel Kohtu hinnangul G H (D ) andis samuti Sergei Matvejevi kohta õigustavaid ütlusi eesmärgiga vabastada teda vastutusest. G H (D ) ja Sergei Matvejev olid kuriteo toimepanemise ajal elukaaslased ning G H (D ) on isiklik huvi käesolevas kriminaalasjas. Huvipakkuv fakt, et tunnistaja G H (D ) ütlused ei lange kokku süüdistatava Sergei Matvejevi ütlustega, ütlustes on palju vastuolusid (nt H viitab sellele, et esimesena lõi kannatanut Matvejev, kuid Matvejev seda eitab; H väidab, et P lahkus varem, kuid Matvejev annab ütlusi, et P oli kogu aeg koos nendega; H - et Matvejev lõi nii jalgadega kui ka kätega – Matvejev eitab; H – N.M kägistas nööriga, Matvejav – rätikuga ja nööriga jne), kuid nad mõlemad väidavad, et N.M kägistas kannatanut ja pärast seda ta enam ei liigutanud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist ühise kaitseversiooniga Sergei Matvejevi suhtes, mis on kummutatud surnu ekspertiisiaktiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga (visuaalselt samuti ei nähtu S S surnukehal strangulatsioonivagu) ja süüdistatava N.M-i ütlustega. Kohus jätab tõendite hulgast välja tunnistaja G H (D ) ütlused. Kohtul on kujunenud siseveendumus, et sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, surnu ekspertiisiakt lisaga, DNA ekspertiisiakt, SA Narva Haigla tõend, ning kannatanu N S ja tunnistaja O M ja V P ütlused, süüdistatava N.M-i ütlused on küllaldased ja usaldusväärsed tõendid ning antud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et 22.06.2010.a ajavahemikul kella 13.00 kuni 22.00, viibides alkoholijoobes S S elukohas xxx ühise alkoholi tarvitamise ajal, tegutsesid Sergei Matvejev ja N.M koos, esitasid mõlemad S S pretensiooni, mille kohaselt S S olevat varastanud Sergei Matvejevilt raha ja asusid S S nõudma varastatud raha üleandmist, tüli käigus läksid N.M ja Sergei Matvejev S S kallale, peksid teda korduvalt rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha, mille tagajärjel tekitasid S S mitmeid tervisekahjustusi, sealhulgas kaela kinnise tömp trauma koos nahaaluse verevalumiga, kilpkõhre murruga kõrivälja piirkonnas, sõrmuskõhre murruga verevalumite ja tursega häälepaelte, neelu, söögitoru ülaosa piirkonnas, mille tüsistusena tekkis S S mehhaaniline lämbus ägeda kopsu-südame puudulikkusega ja tagajärjena saabus kannatanu surm sündmuskohal. Peale tapmist panid N.M ja Sergei Matvejev toimepandud kuriteo varjamise eesmärgil Sergei Smirnovi surnukeha xxx asuvas korteris diivani pesukasti. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. 10 1-10-15779 Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Kohus, olles hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et S S surm on saabunud Sergei Matvejevi ja N.M-i tegude, nimelt löömiste, peksmise, tagajärjel. Siinjuures tegutsesid Sergei Matvejevi ja N.M-i koos ühise tahtlusega, nad on kuriteo toimepanemisel kaastäideviijad ning nende tegude ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Kohtupraktikas on täideviimise määratlemisel omaks võetud nn. funktsionaalne teovalitsemise teooria, mille kohaselt isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Seega on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt on kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, kuid see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused ise realiseerima, vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Nad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannakase toime teadliku ja soovitud koostegutsemisena. (RK lahend nr. 3-1-1-97-04). Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll aga on nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“ Järlikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk siis sellel korral valitsevad tegu mitu isikut omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu. Ehk siis käeoleva kriminaalasja raames loeb kohus tuvastatuks, et Sergei Matvejev ja N.M panid tapmise toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tunnistaja V P ja süüdistatava N.M-i ütlustest tuleneb, et S.Matvejevil ja N.M oli ühine peksmise motiiv – S S poolt väidetavalt varastatud raha Matvejevile tagastamine. P : … N.M: . . N.M ise ütles kannatanule, et .. Tunnistaja V P ja süüdistatava N.M-i ütlustega on tuvastatud, et esimesena lõi kannatanut Sergei Matvejev - vähemalt kaks korda jalaga vastu keha, peale seda lõi kätega mitu korda S S N.M – kaks korda näkku ja 1-2 korda pea piirkonda. Seejärel hakkas selili lamavat kannatanut peksma Sergei Matvejev jalgadega ja kätega keha ja kaela piirkonda. Seejuures mõlemad süüdistatavad viibisid korteris, viibisid teise poolt peksmise juures, st mõlemad hoidsid toimunut kontrolli all, toetasid teineteist nii sõnaliselt (mõlemad nõudsid raha tagasi) kui ka tegudega (mõlemad lõid kordamööda kannatanut) ning peale seda, kui nad avastasid, et Sergei 11 1-10-15779 Matvejev on surnud, püüdsid mõlemad G H (D ) abiga varjata kuriteo toimepanemise jälgi – nad panid kannatanu surnukeha diivani pesukasti. S.Matvejev ja N.M ei püüdnud osutada kannatanule abi, ei kutsunud sündmuskohale kiirabi ega politseid. Süüdistatavad tegutsesid sisuliselt kaastäideviijatena vaikival kokkuleppel, lühikese ajavahemiku jooksul peksid vaheldumisi kannatanut, tekitades talle vigastused. N.M ja Sergei Matvejev lõid kannatanut teadlikult ja sihikindlalt eesmärgiga, et ta tagastaks raha. Süüdistatavad teadsid, et löövad vastupanu mitteosutavat S S elutähtsatesse organitesse, pea ja ringkere/kaela piirkonda, ning kohtu hinnangul mõlemad süüdistatavad peavad pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjeks võib olla kannatanu surm. Käesoleval juhul on peksmise ja surma saabumise vahel on otsene põhjuslik seos, kannatanu suri kohapeal. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemisel on Sergei Matvejevi teopanus olulisem ning justnimelt tema tekitas surma põhjustava vigastuse kui lõi selili lamavat S S jalgadega, kuid mõlemad süüdistatavad vastutavad saabunud tagajärje eest. Sergei Matvejev ja N.M valisid tegu ning mõlemad nõustusid teise tegevustega ja võimaliku tagajärjega. Arvestades, et Sergei Matvejev ja N.M peksmise ajal tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab ka N.M S.Matvejevi poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud. Kohtu hinnangul on tegemist kaastäideviimisega, mis seisnes üheaegses tegutsemises sündmuskohal, kus iga kaastäideviija andis oma tegu valitseva panuse. Kaastäideviimise korral omistatakse ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikutele kogu tegu ja ka selle tagajärg. Kohtupraktika kohaselt kõik on kaastäideviijad grupilises tapmises, kui mitu isikut peksavad kannatanut käte ja jalgadega, kuid ainult üks vigastus on surmav. Kaastäideviija on ka isik, kes lööb kannatanut vaid ühe korra ning ei ole kindlaks tehtud, et just tema hoop põhjustas surma (RKKK otsuse nr 3-1-1-29-01 p 5.1). Kohtupraktikast tuleneb ka see, et kui kohus on tuvastanud kõigi süüdistatavate osalemise vahetult neile süüksarvatud käitumise objektiivse teokoosseisu realiseerimisel, siis on ainetu väita, et tagajärje saabumise eest täideviijana peaks vastutama vaid surma vahetu põhjustaja. Kaastäideviijatena on igal juhul käsitletavad kõik, kes vahetult ise realiseerisid mingi süüteokoosseisu objektiivsesse külge jääva teo (RKKK otsuse nr 3-1-1-97-04 p 19 ja 21). Kohtupraktika kohaselt ei ole asjaolul, kas isik lõi grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel või näiteks kümnel korral, kaastäideviimise aspektist tähendust, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad. Samas aga iga peksja teopanuse olulisus ehk kaalukus omab tähtsust talle karistuse mõistmisel (RKKK otsuse nr 3-1-1-43-06 p 9). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on korduvalt asutud seisukohale, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piirid, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa, ning märkinud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõigust. Süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus. Süüdistusaktis faktiliste asjaolude kirjeldamisel nõutav detailsus sõltub suuresti konkreetse süüteo toimepanemise asjaoludest (RKKK otsuse nr 3-1-1-8311 p 10). Sergei Matvejevile ja N.M-ile esitatud süüdistuses ei ole kirjeldatud kaassüüdistatavate konkreetseid teopanuseid, kuid kohus leiab, et ei väljunud süüdistuse piiridest, tuvastades, et 12 1-10-15779 Arvestades S.Matvejevi ja N.M-i poolt vahetus ajalis-ruumilises seoses ühiselt ja kooskõlastatult tegevust sündmuskohal, ei ole kohtu hinnangul süüdistusaktis teopanuste suuremal konkretiseerimisel niisugust tähtsust, mis sisuliselt muudaks tehtavat etteheidet. Esitatud süüdistus kajastab, et S.Matvejev ja N.M tegutsesid grupis ning nende tegude tagajärjel saabus kannatanu surm. Süüdistusaktis on piisava selguse ja täpsusega kirjeldatud tapmise faktilised asjaolud, mis on aluseks S.Matvejevi ja N.M-i vastutusele võtmiseks KarS § 113 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul panid S.Matvejev ja N.M tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus tuvastas, et Sergei Matvejev ja N.M lõid vastupanu mitteosutavat S S elutähtsatesse organitesse, pea ja ringkere/kaela piirkonda ning mõlemad süüdistatavad peaksid pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Sergei Matvejev ja N.M ei püüdnud ega lootnud tagajärge vältida, nad suhtusid tagajärge ükskõikselt ning peale surma saabumist peitsid laipa diivani pesukasti. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Sergei Matvejevi Ja N.M-i süüdi tunnistada nendele inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Sergei Matvejev ja N.M on nendele inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimelised ja nende käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Kohtul puudub alus N.M ja Sergei Matvejev karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. 13 1-10-15779 KarS § 113 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastast vangistust. Süüdistused on esitatud esimese astme kuriteos, mis on suunatud elu vastu. Süü suurust hinnates, tuleb arvesse võtta iga peksja teopanuse ning kohtu hinnangul on Sergei Matvejevi teopanus kuriteo toimepanemisel on olulisem kui N.M, sest tema tekitas S S surma põhjustava vigastuse. Sergei Matvejevil on 1 kehtiv ja 1 arhiveeritud kriminaalkaristus. Sergei Matvejev on varem karistatud 10 korda väärtegude eest, karistused on ka arhiveeritud. Sergei Matvejevi varasem käitumine annab kohtule selge kinnituse, Sergei Matvejev ei käitunud õigusekuulekalt, ta ei ole enda jaoks varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Sergei Matvejevi kuritegude dünaamika muutub raskemaks ja ohtlikumaks, ta on toime pannud kaudse tahtlusega esimese astme raske isikuvastase kuriteo, mille tagajärjeks on isiku surm. Süüdistatava tegudes ei ole KarS §-s 57 ja KarS §-s 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Sergei Matvejevile karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on olulisem kui kaastäideviijal, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti KarS § 113 sanktsiooni keskmist määra (10 aastat 6 kuud) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et Sergei Matvejevit tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmises määras. N.M on 7 arhiveeritud kriminaalkaristust, ja 13 arhiveeritud väärteokaristust. N.M-i varasem käitumine annab kohtule selge kinnituse, N.M ei käitunud õigusekuulekalt, ta ei ole enda jaoks varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. N.M-i kuritegude dünaamika muutub raskemaks ja ohtlikumaks, ta on toime pannud kaudse tahtlusega esimese astme raske isikuvastase kuriteo, mille tagajärjeks on isiku surm. N.M ei tunnistanud ennast süüdi tapmises kuid tunnistas, et lõi kannatanut mitu korda ja kahetseb toimepandut. Seega esineb karistust kergendav asjaolu KarS §-i 57mõttes, puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatava tegudes ei ole KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. N.M-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, mis on väiksem kui Sergei Matvejevil, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti KarS § 113 sanktsiooni keskmist määra (10 aastat 6 kuud) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et N.M tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni madala ja keskmise määra piirides. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et KarS § 113 järgi tuleb mõista Sergei Matvejevile 10 vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Viru Maakohtu 15.06.2011 otsusega mõistetud karistuse 2 kuu vangistusega lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes Sergei Matvejevile liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Käesolevas kriminaalasjas on Sergei Matvejev vahistatud alates 24.06.2010, on olemas tema suhtes vahistamisalus ning kohtu hinnangul kohtuotsusega mõistetud pikaajalise vangistuse täitmise eesmärgiks tuleb Sergei Matvejevi suhtes valitud tõkend jätta muutmata ja karistuse algus lugeda kinnipidamise ajast, so alates 24.06.2010.a. 14 1-10-15779 Ülaltoodu alusel leiab kohus, et KarS § 113 järgi tuleb mõista N.M-ile 7 aastat vangistust. Käesolevas kriminaalasjas on N.M vahistatud alates 23.06.2010, on olemas tema suhtes vahistamisalus ning kohtu hinnangul kohtuotsusega mõistetud pikaajalise vangistuse täitmise eesmärgiks tuleb N.M-i suhtes valitud tõkend jätta muutmata ja karistuse algus lugeda kinnipidamise ajast, so alates 23.06.2010.a. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-dele 175 lg 1 p 3,5,9, 179 lg 1 p 1 antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud, mis kuuluvad väljamõistmisele N.M-ilt: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 7,22 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulu 111,17 eurot (1739,50 EEK), DNA ekspertiisi kulu s.o. 661,49 eurot (10350 EEK), kaitsjatasu eeluurimisel 287,60 eurot (4500 EEK), kohtumenetluses osutatud kaitsjatasu eest 268,80+38,40+1200 eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel eelmise kohtumenetluse kaitsjatasu s.o. 1081,12 + 681,52 EUR riigi kanda seoses kohtuotsuse tühistamisega Riigikohtu poolt. Mõista Sergei Matvejevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 7,22 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulu 111,17 eurot (1739,50 EEK), DNA ekspertiisi kulu s.o. 661,49 eurot (10350 EEK), kaitsjatasu eeluurimisel s.o. 260,76 eurot, kohtumenetluses osutatud kaitsjatasu eest 268,80+76,80+1152 eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel eelmise kohtumenetluse kaitsjatasu s.o. 958,73 + 625,05 EUR riigi kanda seoses kohtuotsuse tühistamisega Riigikohtu poolt. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, 313, 314,
4. ( Larissa Prokopenko Kohtunik ) ( ) Riina Johannes rahvakohtunik ( ) 15 1-10-15779 Tatjana Eigard rahvakohtunik 16