1-10-15779/397

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15779 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. mai 2017 määrus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.G (isikukood määruskaebus XXX), RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. mai 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. N.G on süüdi tunnistatud KarS § 113 järgi. Tema 7- aastane karistusaeg algas
7. juunil 2010 ja lõpeb
8. juunil
11. aprillil
12. a esitas Viru Vangla maakohtule materjalid N.G karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. suhtes
13. Viru Maakohus kohaldas oma
14. juuni 2016 määrusega N.G suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta, kohustades teda sel ajal täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 nimetatud lisakohustusi. Oma otsustust põhistas kohus järgmiselt. 3.1 Esmalt tuvastas maakohus, et esinevad käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed alused. 3.2 Järgmiseks asus maakohus seisukohale, et tuvastatavad on ka käitumiskontrolli rakendamise materiaalsed eeldused. N.G puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Enne vangistust oli tema sissetulek juhuslikku laadi, ent pärast invaliidistumist hakkas ta saama töövõimetuspensioni. Käesoleval ajal ei ole pikendatud töövõimetust, mis võib raskendada majanduslikku toimetulekut vabaduses. N.G toimetulekut vabaduses mõjutas alkoholi tarvitamine, mida ta tarvitas igapäevaselt. Seega on alkoholi tarvitamine uue kuriteo riskifaktoriks. Ka tapmise pani N.G toime alkoholijoobes olles. Karistusjärgne käitumiskontroll võimaldab määrata talle kohustuse mitte tarvitada alkoholi, samuti aitab käitumiskontrollile allutamine kaasa isiku kohanemisele eluks vabaduses. N.G on möönnud, et tema suhtlusringkonnas ei ole isikuid, kes teda seaduskuulekale teele suunaksid. Suhtlusringkonna moodustavad iseloomustuse kohaselt alkoholi kuritarvitavad isikud, kelle poolt N.G on kergesti mõjutatav. Kinnipeetaval puudub lähedaste materiaalne ja moraalne toetus. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsent on 32, mis on arvestatav. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu arvates põhjust arvata, et N.G võib vangistusest vabanedes panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgne käitumiskontroll aitab kaasa isiku taasühiskonnastamisele, millist abi N.G-le saab pakkuda kriminaalhooldaja. MÄÄRUSKAEBUS
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N.G, kes taotleb Viru Maakohtu
16. mai
17. a määruse tühistamist ja materjalide saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtule. N.G leiab, et maakohus on määrust tehes rikkunud seadust. Vangla põhjendusi ja prokuröri seisukohta aga ei tohiks iseloomustava materjalina arvestada, kuivõrd need on teadvalt valed. Vangla iseloomustuses iseloomustatakse N.G positiivselt, ent neis sisaldub ka osaliselt väljamõeldud ja laimavaid põhjusi, mille eesmärgiks on järelevalve kohaldamine. Nii on valeväide see, et N.G tarvitas
18. -
19. aastani alkoholi. See väide ei vasta tõele, kuivõrd kuni
20. aastani viibis N.G kinnipidamisasutuses ning ei saanud seetõttu alkoholi tarvitada. Samuti on väär vangla väide, et N.G jätkab alkoholi tarvitamist ja hakkab joomakaaslastele tervisekahjustusi tekitama. Sellise väite esitamiseks peab olema selgeltnägija. Lisaks peab arvestama, et karistatakse vaid süüteo eest, seda aga ei ole N.G toime pannud. Prokuröri poolt välja toodud väide, et N.G karistati
21. a vägistamise eest 3-aastase vangistusega, on laim, sest aastatel 1978-1981 õppis N.G kutsekoolis. Tal on selle lõpetamise kohta ka lõputunnistus. N.G leiab, et esitatud valeandmete tõttu ei ole võimalik teha seaduslikku otsust. Teda laimanud isikud peavad aga olema edasisest menetlusest kõrvaldatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
22. Ringkonnakohus jätab Viru Maakohtu määruse muutmata, kuivõrd leiab, et selles sisalduv otsustus kohaldada peatselt kinnipidamisasutusest vabaneva N.G suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, on igati seaduslik ja põhjendatud. Kuna esimese kohtuastme vastavad põhistused on selged ning asjakohased, kriminaalkolleegium neid käesolevas lahendis täiel määral üle ei korda. Käsitlemist leiavad vaid määruskaebuses esitatud väited.
23. Esmalt selgitab apellatsioonikohus, et karistusjärgse käitumiskontrolli eesmärgiks on korduvaid (KarS § 871 lg 1) või vägivallaga seotud (KarS § 871 lg 2) kuritegusid toime pannud süüdlaste edasise retsidiivsuse ärahoidmine ning neile pikaajalise vangistuse kandmiselt vabanemisjärgse abi pakkumine. Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille formaalsed eeldused tulenevad juba viidatud KarS § 871 lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2 ning materiaalsed alused sama sätte lg-st
24. Formaalseid eeldusi kriminaalkolleegium praeguses määruses ei käsitle, kuivõrd esimene kohtuaste on seda edukalt juba teinud ning kohtu vastavaid argumente määruskaebuses kahtluse alla seatud ka ei ole. Edasikaebuse esitaja on rahulolematu, kuna leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli taotluse menetlemisel on kohus tuginenud valeandmetele (prokurör on väitnud, et N.G on
25. a vägistamise eest karistatud 3-aastase vangistusega, samuti on väärad 2 vangla seisukohad, mis puudutavad süüdlase alkoholiga tarvitamisega seonduvat). Johtuvalt määruskaebusest keskendub ringkonnakohus ainult selle väidetele, nõustudes ülejäänud osas maakohtu ammendava argumentatsiooniga.
26. Puutuvalt prokuröri kirjalikus seisukohas välja toodud faktiväitega N.G karistamisest
27. aastal, siis kontrollis ringkonnakohus, et süüdlast on karistusregistri andmetel karistatud KrK § 115 lg 3 järgi ENSV Ülemkohtu poolt 3-aastase vabadusekaotusliku karistusega (karistusandmed on arhiveeritud). Karistus on täidetud
28. aprillil 1979 (toimiku lk 124).
29. Vangla iseloomustuse kohaselt on N.G tarvitanud alkoholi igapäevaselt
30. aastast kuni
31. aastani iga päev. Kuna karistusregister kinnitab seda, et N.G kandis alates
32. juunist 1998-
33. novembrini 2002 talle KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3, KrK § 141 lg 2 p 1 ja § 185 lg 2 järgi mõistetud 6 aasta pikkust vangistust (karistusregistri õiend, lk 123), siis on seoses vangistusest viibimisega ei ole tõenäoline, et ta sai igapäevaselt alkoholi tarvitada. Jättes kõrvale vaidlustatud osa kinnipeetava iseloomustusest, ei vaidlusta N.G vangla poolt väidetud edasist kirjeldust sellest, et alkoholile lisaks parandas ta pead igasuguste vedelikega, mis veidigi piiritust sisaldasid ning et ta on ka raske isikuvastase kuriteo toime pannud alkoholijoobes. Eeltoodu kogumis ei kummuta ringkonnakohtu jaoks N.G kriitikat maakohtu lahendi aadressil. Ka apellatsioonikohus leiab, et süüdlasel on tema varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid arvestades probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Ringkonnakohus nõustub osaliselt N.G-ga selles, et isiku edasise käitumise prognoosimisel peaks olema selgeltnägija. Küll aga leiab kohus, et isiku varasem käitumine ning tema hoiakud (vangla iseloomustuse kohaselt on isik vestluses valmis oma sõltuvusainete kuritarvitamist arutama, ent tunnistab, et ei ole varasemalt ealeski näinud alternatiivi oma eluviisile, tlk 106) on aga heaks indikaatoriks tema võimaliku edasise käitumise prognoosimisel. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et isegi kui vangla väidet osaliselt eluliselt mitteusaldusväärseks lugeda, on siiski piisavalt tõendeid, mis osundavad sellele, et N.G on probleeme alkoholiga ning see võib edasiselt saada uute kuritegude toimepanemise oluliseks riskifaktoriks.
34. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus