lg 2 järgi asjaolu, et kostja rikkus õigusvastaselt hageja õigusi (I kd, tl 161-168; II kd, tl 10-13). KOSTJATE VASTUHAGI 19) Kohus võttis 03.06.2022 määrusega menetlusse kostja I Eesti Suzuki Ühingu vastuhagi E H vastu varalise kahju 1224 euro hüvitamise nõudes ning kostja II K K vastuhagi E H vastu varalise kahju 828 euro hüvitamise nõudes (I kd, tl 201). Hageja põhjustas kostjatele otsese varalise kahju kohtumenetluse eelsete õigusabikulude näol ja seetõttu on põhjendatud vastuhagi esitamine selle kahju hüvitamiseks hageja poolt vastavalt kahjuhüvitamise sätetele. Vastavalt
, 128 lg-te 1 ja 3 ning § 115 alusel tuleb otsene varaline kahju õiguste rikkujal hüvitada. Õigusabikulud on käsitletavad hagejale tekkinud kahjuna, mis on otseses põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kostjad on kohtueelses suhtluses kasutanud õigusabi selleks, et hagejale selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sh on edastanud informatsiooni Euroopa Kaubamärgiregistris registreeritud kaubamärgi kohta, mis omab antud asjas määravat tähtsust. Kostjad on käitunud enne hagi esitamist selliselt, et hagejal oleks teada kõik olulised asjaolud, mis oleksid pidanud välistama hagi esitamise. Kohtupraktika on kinnitanud, et kohtueelse menetluse õigusabikulud on kahju ja otseses põhjuslikus seoses hageja poolt algatatud kohtuasjaga. Antud juhul on kostjad kandnud kulusid seoses hageja nõudekirjadele vastamisega. Kahju hüvitamiseks on põhjuslik seoses olemas, kuivõrd kui hageja ei oleks nõudekirju esitanud, siis ei oleks kostjad olnud sunnitud advokaadi poole pöörduma. Vaidlus on seotud mitme keeruka õigusvaldkonnaga (intellektuaalomand, meediaõigus, põhiõigused ja isikuandmete kaitse, Euroopa Liidu 6 õigus) ning seega oli professionaalse õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik. Kahju suurus kostja I osas: õigusabikulude hulka summas 1224 eurot (koos käibemaksuga) kuuluvad järgmised bnt Advokaadibüroo poolt osutatud teenused: materjalidega tutvumine, kaubamärgiküsimuste analüüs, vastuse koostamine nõudekirjale. Kahju suurus kostja II osas: õigusabikulude hulka summas 828 eurot (koos käibemaksuga) kuuluvad järgmised bnt Advokaadibüroo poolt osutatud teenused: materjalidega tutvumine ja analüüs, nõudekirjale vastuse koostamine, suhtlus kliendiga. Seega on kohtueelsed õigusabikulud hageja otseseks varaliseks kahjuks. Kui hageja ei oleks kostjatele õigustamatuid nõudekirju esitanud, ei oleks kostjad olnud sunnitud pöörduma bnt Advokaadibüroo poole ja kandma kulusid (I kd, tl 161-168). KOHTU PÕHJENDUSED 20) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada ning kostja I ja kostja II vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. 21) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Klassikaliste instrumentide (mh viiuli) õpetus Suzuki meetodil on 20. sajandi keskpaigast pärit pedagoogiline meetod, millele pani aluse Jaapani muusik Shinichi Suzuki (1898-1998). Meetodi eesmärk on luua keskkond muusika õppimiseks, mis oleks sarnane emakeele omandamisega vastavas keelekeskkonnas. • Hageja ei ole ühegi Suzuki-ühingu liige, sh ei ole Eesti Suzuki Ühingu liige. • Xxx Muusikakool kuulutas välja, et 21.06.2021 toimuvad lahtised tunnid: „VIIULIÕPETUS ALGAJATELE SUZUKI MEETODIL“ ning tundide läbiviijaks oli kuulutuse kohaselt hageja E H, O ja B kultuurikoolide lektor-suzukipedagoog viiuli erialal“ (I kd, tl 11). 21.06.2021 toimuma pidanud tund Xxx Muusikakoolis ei toimunud (I kd, tl 15). 22) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostja I on avaldanud hageja suhtes kolm ebaõiget väidet ja kas kostja II on avaldanud hageja suhtes ühe ebaõige väite ning kas need väited hageja kohta on esitatud õiguspäraselt või mitte. Samuti vaieldakse selle üle, kas kostjad on teotanud hageja au ning seeläbi tekitanud hagejale mittevaralist kahju, mis tuleb kostjate poolt hagejale hüvitada. Lisaks nõuab hageja kostjatelt varalise kahju hüvitamist. Samuti nõuavad kostjad hagejalt vastuhagiga varalise kahju hüvitamist (I kd, tl 1-19, 161168). 23) Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seepärast on tegemist lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga ja tuleb lähtuda deliktiõiguse regulatsioonist.
järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused järgmised: 1) objektiivne teokoosseisu olemasolu ehk deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve riive (
lg 1), kahju (
), tegu või tegevusetus ning põhjuslik seos (
lg 4); 2 ) kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine (
lg 2, § 1046 ja § 1047) ja, 3) kahju tekitamise süülisus (
). Tõendamiskoormus
§-st 1043, §-st 1047 lg 1 tuleneva deliktilise kahjuhüvitisnõude puhul jaguneb järgmiselt: kannatanu (hageja) peab tõendama objektiivse teokoosseisu (ehk kahju tekitaja teo või tegevusetusega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimise kannatanul) ning kahju tekitanud teo või tegevusetuse õigusvastasuse (
Kahju tekitaja (kostja) võib aga vastutusest vabanemiseks tõendada õigusvastasust välistava asjaolu esinemist (
lg 2, § 1046 ja § 1047) või süü puudumist (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-53-06, p 12; 3-2-1-54-07, p-d 12 ja 14; 3-2-1-127-08, p 15). Vastavat 7 tõendamiskoormust on kohus pooltele selgitanud 20.04.2022 kohtuistungil (I kd, tl 152159). 24) Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud kostjate vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Kostjad on esitanud hageja vastu vastuhagi varalise kahju hüvitamise nõudes. Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudeid kokku nelja väite osas (I), seejärel mittevaralise kahju hüvitamise nõuetega seonduvat (II), peale seda hageja varalise kahju hüvitamise nõudeid kostjate vastu (III) ning kostjate I ja II vastuhagi varalise kahju nõudes hageja vastu (IV). Lõpetuseks käsitleb kohus menetluskuludega seonduvat (V). I 25) Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on
lg 4 alusel, mille kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (
Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (
26) Kostja I vabaneb vastutusest, kui tõendab, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane
lg 2 alusel, sest need vastavad tõele.
lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Alternatiivselt on kostjal õigus tõendada, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane
lg-te 1 ja 3 või § 1046 või § 1045 lg 2 alusel.
lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama sätte lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama sätte lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (p 1); kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega (p 2); kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis (p 3); kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult 8 omaabi (p 4). Kohus on eeltoodut pooltele selgitanud 20.04.2022 kohtuistungil (I kd, tl 152-159). 27) Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on seaduses sätestatud objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja kostja süüst (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-95-05, p 26). Riigikohus on rõhutanud, et isiku kohta võidakse avaldada ebaõigeid andmed ka sel viisil, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest saab mõistlikult järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1145-07, p 13). Avalduse tegemiseks
ja § 1047 mõttes piisab sellest, kui avaldus tehakse kolmandale isikule, st andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-95-05, p 25). Kannatanu (hageja) saab nõuda
lg 4 järgi ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati /---/ kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees“ (vt Riigikohtu otsus nr 2-17-17140, p 10). 28) Hageja käsitluse kohaselt on kostja I avaldanud järgmised ebaõiged väited:
33) Väide 2, nagu oleks E H Eesti territooriumil väärkasutanud rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärki: „Suzuki Meetod“, kuivõrd E H plaanis anda 21.06.2021 a. Xxxl lahtiseid viiulitunde pealkirjaga: „VIIULIÕPETUS ALGAJATELE SUZUKI MEETODIL.“, mille kostja I avaldas, on ebaõige kaudne faktiväide (vt 20.04.2022 kohtuistungi protokolli, I kd, tl 152-159). 34) Kostja leiab, et kuulutades viiuliõpetust „Suzuki meetodil“, on tegemist rahvusvahelise kaubamärgi rikkumisega (I kd, tl 12-13). Hageja on märkinud, et ta on teadlik, et sõna „Suzuki“ kasutamine on kaubamärgina registreeritud, kuid selle kaubamärgi rikkumist ei ole kostja I hagejale ette heitnud ning kui ka oleks, siis ka sõna „Suzuki“ kasutamine ei ole keelatud, kuivõrd kaubamärgi kaitse ei ole absoluutne ning hageja ei ole ületanud vabakasutuse erandi piire (I kd, tl 1-10, p 3.23). 35) Mõistliku isiku seisukohast võib aru saada, et kostja I väite 2 kohaselt väärkasutab hageja rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärki „Suzuki Meetod“, kuivõrd hageja näol ei ole tegemist Suzuki ühingu liikmega, aga samas plaanib ta anda 21.06.2021 lahtisi viiulitunde Suzuki meetodil. Hageja on tõendanud, et kaubamärki „Suzuki Meetod“ ei ole Eesti territooriumil registreeritud ning samuti puudub sellenimeline Euroopa Ühenduse kaubamärk (I kd, tl 27-30). Mõistes „Suzuki Meetod TM“ tähis „TM“ tähendab, et kaubamärki ei ole registreeritud (I kd, tl 31). Puuduvad igasugused tõendid kaubamärgi väidetava väärkasutuse kohta hageja poolt. Seega leiab kohus, et kaubamärgi „Suzuki Meetod“ või „Suzuki Method“ väärkasutust hageja poolt Eesti territooriumil ei ole toimunud. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kostja I väide, nagu oleks hageja Eestis väärkasutanud rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärki „Suzuki Meetod“ või „Suzuki Mehthod“. Kohus leiab, et lahtiseid viiuliõpetuse tunde algajatele Suzuki meetodil reklaamides ei rikkunud hageja kaubamärgiõigust, sest sõna „Suzuki“ kasutamine viiuliõpetuse metoodika kirjeldamiseks ei ole keelatud. Lahtiseid tunde andes Suzuki meetodil on viide „Suzuki“ konkreetse isiku nimele, kes töötas välja pilliõppe metoodika. Sellisele meetodile viitamine on viide konkreetsele ajaloolise isiku väljatöötatud meetodile ning kaubamärgiõigust ei ole rikutud. Seega on hagejal väite 2 osas
36) Järgmisena hindab kohus kostja I avaldatud väidet 3: nagu oleks hageja osalusel kursus Tallinna Ülikoolis ära jäänud, kuivõrd Tallinna Ülikool loobus hageja kursusest pärast kostjalt saadud infot. Kohus on 20.04.2022 kohtuistungil leidnud, et tegemist on faktiväitega (I kd, tl 152-159). Kohus leiab, et nimetatud väide 3 ei vasta tõele, kuna hageja on tõendanud, et rahvusvaheline Muusikahariduse Konverents Tallinnas toimus 23.04.2009 kuni 25.04.2009 Tallinna Ülikoolis ja seal osales ettekandega: „Shinichi Suzuki’s pedagogical ideas in practice“ ka hageja (I kd, tl 22). Samuti toimus
37) Kohus hindab vaidlusalust väidet 4, mida avaldas kostja II: nagu oleks E H saanud Norras tööle nii, et valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid. Puudub vaidlus selles, et kostja II saatis 18.06.2021 Xxx Muusikakooli direktorile alljärgneva e-kirja. Nimelt 18.06.2021 kell 00:00:14 saatis kostja II K K, kes on kostja I juhatuse liige (I kd, tl 131), Xxx Muusikakooli direktorile H K e-kirja pealkirjaga „Suzuki“, kus kirjutas mh järgneva: „Selgitan veel, et E H tunneb kõiki praeguseid juhatuse liikmeid isiklikult ja on väga imelik, et ta soovib korraldada midagi väljaspool ühingut /---/“. „Norras sai ta tööle Suzuki 10 õpetajana ta niimoodi, et valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid ning lubas need järgmisel korral kaasa tuua. Siis sõlmiti temaga leping ning hiljem selgus, et tal pole mitte mingisuguseid dokumente olemas, sest ta pole läbinud ühtegi koolitust lõpuni.“ (I kd, tl 14). 38) Kohus leiab, et eeltoodud väite 4 (nagu ka väidete 1 kuni 3) näol on tegemist faktiväidetega, mille tõesus või väärus on kontrollitav ja kohtumenetluses põhimõtteliselt tõendatav (vt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-80-13, p 36). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-05, p 11). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-14, p 17). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnanguid ning kas need väärtushinnangud on teise isiku mainet kahjustavad. See, mida avaldajad (kostjad) ise silmas pidasid, ei ole asjakohane (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-05, p 11). Kannatanu saab
Kannatanul on õigus nõuda
lg 4 alusel ebaõige faktiväite ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-73-07, p 14). Kannatanu ei saa nõuda ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-53-07, p 19). Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine
lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-83-10, p 12). 39) Kohus leiab, et väide 4 on faktiväide, kuna see on jah/ei skaalal hinnatav, st küsimus seisneb selles, kas hageja valetas olemasoleva dokumentatsiooni kohta tööle saamiseks või mitte. Valetamine on ilmselgelt negatiivse tähendusega, mis iseloomustab isikut kui petjat ja valeandmete esitajat tööle saamisel. Kohus on kostjale selgitanud, et temal on vastutusest vabanemiseks kohustus tõendada, et hageja tõepoolest esitas tööle saamiseks dokumentaalselt valeandmeid või valetas tööle saamiseks (I kd, tl 152-159). Kohus on käesolevas otsuses leidnud (selles puudub ka vaidlus), et hageja on haritud ja tunnustatud viiuliõpetaja. Hageja haridus ja töökogemus viiuliõpetajana, tööandjate ning ka õpilaste ja nende vanemate tagasiside kinnitab, et hageja on väärtustatud ja kõrgetasemeline õpetaja (I kd, tl 16-26). Esitatud tõenditest nähtub, et hageja sai töökoha tänu oma kogemusele vastaval erialal, mitte valetamise või valeandmete esitamise tõttu, mida kostja pole tõendanud. Seega väide 4, nagu oleks E H saanud Norras tööle nii, et valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid, on ebaõige, mistõttu on hagejal kostja II vastu
40) Käesolev vaidlus puudutab hagejale kahju õigusvastast tekitamist tema isiklike õiguste rikkumise näol ehk tema au toetamist nelja ebaõige faktiväite avaldamisega. Oma isiklike õiguste kaitseks on kohtusse pöördunud hageja. Käesolev vaidlus ei ole kaubamärgiõiguse vaidlus kabamärgiseaduse kohaselt. Kaubamärgiseaduse § 1 lg 1 sätestab, et käesolev seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide (edaspidi kaubamärk) õiguskaitset, kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.06.2017, lk 1–99) alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega (edaspidi Euroopa Liidu kaubamärk) seonduvaid õigusi ja kohustusi. Kostja käsitleb enda seisukohtades ja tõendites läbivalt „Suzuki“ kaubamärki, kuid „Suzuki“ kaubamärgi 11 rikkumist ei ole kostja I hagejale ette heitnud. Kostja I on hagejale ette heitnud kaubamärgi „Suzuki Meetod TM“ rikkumist (I kd, tl 13). Kaubamärk on territoriaalne. Eesti territooriumil ei ole kaubamärki „Suzuki Meetod TM“ registreeritud ning samuti puudub sellenimeline Euroopa Ühenduse kaubamärk (I kd, tl 27-30). Kostjad on esitanud hulgaliselt tõendeid Suzuki kaubamärgi ja Suzuki õpetajateks olemise põhimõtetega seoses: Suzuki kaubamärgi väljatrüki (I kd, tl 169-170); erinevad Suzuki litsentsilepingud ja litsentside andmise põhimõtted (I kd, tl 171-176); Suzuki õpetajate väljaõppe põhimõtted (I kd, tl 177); ESA (European Suzuki Association) Rahvuslike Ühingute põhimõtted (I kd, tl 178); ESA õpetajate väljaõppe käsiraamat (I kd, tl 89-122); Suzuki kaubamärgi registreerimise kohta erinevates riikides – Saksamaal, Soomes, Norras ja Ameerika Ühendriikides (II kd, tl 14-19, 45-47); väljavõte ajakirjandusväljaandest ESA kohta (II kd, tl 36-44); ESA õpetajate nimekiri (II kd, tl 40-44). Kõik eelpool nimetatud tõendid on kohus käesolevas tsiviilasjas vastu võtnud. 41) TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus jätab asja lahendamisel arvestamata kõik otsuse punktis 40 nimetatud kostjate tõendid TsMS § 238 lg 5, § 238 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse all ei ole „Suzuki“ kaubamärgiga seonduvad asjaolud, vaid „Suzuki Meetod TM“ kaubamärgiga seotud asjaolud. Kostja esitatud tõendid ei haaku hagi eseme ega alusega, mistõttu on need käesolevas vaidluses asjasse puutumatud. 42) Riigikohus on asunud seisukohale, et ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-14, p 14). Kostjad on ebaõiged väited avaldanud, sh kostja I on avaldanud 3 ebaõiget väidet (väited 1 kuni 3) ja kostja II on avaldanud ühe ebaõige väite (väite 4). Hagejal on seega õigus nõuda, et kostjad lükkaksid väited ümber samade isikute ees.
lg 4 võimaldab nõuda isiku kohta käivate ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata nende avaldamise õigusvastasusest. Nõude rahuldamise eelduseks on üksnes asjaolu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kohus on samas leidnud, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ka
Hageja on esitanud selge taotluse, milliste andmete ümberlükkamist ja millise sisuga avaldusega ta nõuab. 43) Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal I lükata oma ebaõiged faktiväited ümber. Kohus kohustab Eesti Suzuki Ühingut avaldama hiljemalt kolme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest H K (xxx) ja A P (xxx) e-posti teel järgmise sisuga ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate: „EBAÕIGEID VÄITEID ÜMBERLÜKKAV TEADE 17.06.2021 avaldas Eesti Suzuki Ühing H K ja A P Eesti Suzuki Ühingu seisukoha, mis sisaldas järgnevaid ebaõigeid väiteid: - Nagu ei oleks E H nõutaval tasemel õpetaja. - Nagu oleks E H Eesti territooriumil väärkasutanud rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärki: „Suzuki Meetod“, kuivõrd E H plaanis anda 21.06.2021 Xxxl lahtiseid viiulitunde pealkirjaga: „VIIULIÕPETUS ALGAJATELE SUZUKI MEETODIL.“ - Nagu oleks E H osalusel koolitus Tallinna Ülikoolis ära jäänud, kuivõrd Tallinna Ülikool loobus E H koolitusest pärast Eesti Suzuki Ühingu saadud infot.“ 12 Käesolevas punktis märgitud ümberlükkav teade peab olema avaldatud ilma lisamaterjalideta ja Eesti Suzuki Ühingu või kolmanda isiku kommentaarideta. 12) Samuti tuleb kostjal II lükata oma ebaõige faktiväide ümber. Kohus kohustab K Kt avaldama hiljemalt kolme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest H K (xxx) e-posti teel järgmise sisuga ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate: „EBAÕIGEID VÄITEID ÜMERLÜKKAV TEADE 18.06.2021 avaldasin mina, K K, Teile, H K, järgneva ebaõige väite: Nagu oleks E H saanud Norras tööle nii, et ta valetas, et tal on olemas Suzuki metoodika dokumendid.“ Käesolevas punktis märgitud ümberlükkav teade peab olema avaldatud ilma lisamaterjalideta ja Eesti Suzuki Ühingu või kolmanda isiku kommentaarideta. II 44) Hageja palub kostjatelt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel TsMS § 366 kohaselt. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel
MS § 233 lg 1 kohaselt. 45)
järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
53 ptk 1 jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. (vt Võlaõigusseadus III.
Kuna hageja nõue seondub au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt
lg-te 1-3 alusel.
lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt
lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kuivõrd au teotamine on väidetavalt põhjustanud hagejal muu hulgas ka tervisehäireid, võib kostjatele etteheidetavate tegude õigusvastasus lisaks eeltoodule tuleneda ka
Lisaks on hagejal mittevaralise kahju nõue ka õigusvastaselt isikuandmete töötlemise tõttu
, § 1046 lg 1 p 7, Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 1 ja Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜ) art 4, 6 ja 82 järgi. Alates 25.05.2018 Euroopa Liidu liikmesriikides otse kohalduv Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) sätestab isikuandmete kaitse reeglid. IKÜM-i artikkel 82 annab õiguse nõuda isikuandmete õiguse rikkumise korral nii varalist kui ka mittevaralist kahju. IKÜM-st tuleneb, et isikuandmete töötlemiseks peab alati olema õiguslik alus, mis käesolevas asjas puudub. 47) Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski 13 silmas pidada, et mittevaralise (ehk moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi. 48) Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (
Käesolevas asjas on hageja tõendanud isikuõiguste rikkumist, mille kostja pani toime hageja au teotamisega ning hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega. 49)
lg 2 kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus leiab, et hageja au teotavaks saab pidada kostja II poolt avaldatud väiteid 1 kuni 3 ja kostja II poolt avaldatud väidet
lg 1 ja
52) Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et: „kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega 14 seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Samuti on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on
lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-84-14; nr 2-14-56641). 53) Antud juhul on hageja kandnud kulusid seoses kostjatele nõudekirjade koostamisega kohtumenetluse eelselt. Kohus on käesolevas lahendis asunud seisukohale, et mõlemad kostjad on hageja suhtes avaldanud õigusvastaseid faktiväiteid. Kui kostjad ei oleks õigusvastaseid väited avaldanud, siis ei oleks hageja olnud sunnitud advokaadi poole pöörduma. Seega esineb põhjuslik seos kostjate tegevuse ja hagejal tekkinud varalise kahju vahel. Vaidlus on seotud mitme keeruka õigusvaldkonnaga (intellektuaalomand, meediaõigus, põhiõigused ja isikuandmete kaitse, Euroopa Liidu õigus) ning seega oli hagejapoolne professionaalse õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik. Kostja I on tekitanud hagejale varalist kahju summas 2920 eurot. Õigusabikulude hulka summas 2920 kuuluvad järgmised TRINITI Advokaadibüroo poolt osutatud teenused: advokaadiga konsulteerimine nõudekirja koostamiseks, advokaadi abil nõudekirja koostamine ja sellega kostjaga I läbirääkimistesse astumise ettepaneku tegemine (I kd, tl 34-39, 44). 54) Kostja II on tekitanud hagejale varalist kahju summas 980 eurot. Õigusabikulude hulka summas 980 eurot kuuluvad järgmised TRINITI Advokaadibüroo poolt osutatud teenused: advokaadiga konsulteerimine nõudekirja koostamisega seoses, advokaadi abil nõudekirja koostamine ja sellega kostjaga 2 läbirääkimistesse astumise ettepaneku tegemine (I kd, tl 40-44). Seega on kohtueelsed õigusabikulud hageja otseseks varaliseks kahjuks, kui kostjad ei oleks hageja õigusi rikkunud, ei oleks hageja olnud sunnitud pöörduma AB TRINITI poole ja kandma kulusid. 55) Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt I Eesti Suzuki Ühingult hageja E H kasuks välja varaline kahju summas 2920 eurot ning kostjalt II K Klt tuleb hageja E H kasuks välja mõista varaline kahju summas 980 eurot. IV 56) Kostja I on esitanud vastuhagi hageja vastu varalise kahju 1224 euro nõudes ning kostja II K K on esitanud vastuhagi hageja vastu varalise kahju 828 euro nõudes. Vastuhagi kohaselt põhjustas hageja kostjatele otsese varalise kahju kohtumenetluse eelsete õigusabikulude näol ja seetõttu on põhjendatud vastuhagi esitamine selle kahju hüvitamiseks hageja poolt vastavalt kahjuhüvitamise sätetele. Antud juhul on kostjad kandnud kulusid seoses hageja nõudekirjadele vastamisega. Kahju hüvitamiseks on põhjuslik seoses olemas, kuivõrd kui hageja ei oleks nõudekirju esitanud, siis ei oleks kostjad olnud sunnitud advokaadi poole pöörduma (I kd, tl 161-168). 57) Tõendeid hinnates on kohus käesolevas otsuses jõudnud järeldusele, et mõlemad kostjad on tekitanud hagejale õigusvastast kahju hageja isiklike õiguste rikkumisega, nimelt hageja au teotamisega ebaõigete faktiväidete avaldamise teel. Hagejal oli vajadus pöörduda juba enne kohtumenetluse algust õigusabi saamiseks lepinguliste esindajate poole. Hageja esitas mõlemale kostjale 12.07.2021 nõudekirja ja hagihoiatuse (I kd, tl 34-43), millele kostjad vastasid vandeadvokaadi vahendusel 17.08.2021 (I kd, tl 58-62). Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine sõltub
Lisaks peavad kulud olema vajalikud, põhjendatud ning tõendatud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 32-1-138-10 p 28).
58) Käesoleval juhul puudub põhjuslik seos hageja käitumise ja kostjatel tekkinud kulude vahel. Kostjad ise olid need, kelle õigusvastaste avalduste tõttu pidi hageja esitama kostjatele kohtumenetluse eelselt nõudekirjad. Kui kostjad ei oleks vaidlusaluseid avaldusi teinud, siis ei oleks hageja olnud sunnitud kostjate poole nõudekirjadega pöörduma. Kostjatel ei olnud põhjendatud vajadust nõudekirjadele vastamiseks pöörduda vandeadvokaadi poole. Vastuse koostamiseks, et kostjad nõudekirja ei täida, ei ole vaja 15 pöörduda advokaadi poole abi saamiseks. Kohtuvälises suhtluses hagejaga ei ole kostjad väljendanud soovi lahendada asi kohtuväliselt, kostjate advokaadid ei ole teinud midagi kohtuvälise lahenduse saavutamiseks hagejaga. Hinnata tuleb ka kahju hüvitamise raames esitatud õigusabikulude põhjendatust (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-138-10, p 28). Kostjad ei ole menetluskulude tekkimist tõendanud. Õigusabikulude nõue eeldab kuludokumentide esitamist, et kulu on tõesti tekkinud (vt Riigikohtu otsus nr 2-14-6942). Kostjad on esitanud vaid paljasõnalise väite, et kostja I kulud on 1224 eurot ja kostja II kulud 828 eurot, 59) Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades tuleb kostja I ja kostja II vastuhagi hageja vastu varalise kahju nõudes jätta rahuldamata. 60) Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi täielikult rahuldamisele ning kostjate vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. V Menetluskulude jaotus 61) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostja I ja kostja II kanda. 62) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 63) TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 64) Käesolevas asjas määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. 65) TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.