1-09-21882/12

(4)Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks

1. aprillil
2. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. veebruari
5. a otsusega lühimenetluses tunnistati T.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 9 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
6. novembri
7. a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 1 aasta 11 kuu 21 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
8. oktoober
9. a. T.G-lt mõisteti välja tsiviilhagi AS Prisma Peremarket kasuks 2034.90 krooni.
10. T.G tunnistati süüdi selles, et ta varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna uuesti,
11. septembril
12. a Tallinnas Tammsaare teel asuvas kaupluses Prisma võttis müügisaalist kaasa kaks pudelit viskit kokku 2023.90 krooni väärtuses ja möödus kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni.
13. oktoobril
14. a hommikul tungis ta Tallinnas Gonsiori tänaval Eesti Energiale kuuluva Ranna alajaama aiaga piiratud territooriumile, kus võttis diiselgeneraatori trumlilt 30 meetrit kummiühenduskaablit väärtusega 8640 krooni. Ka see vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta sündmuskohal kinni.
15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse ja tsiviilhagi osas. Süüdistatav leiab, et arvestades tema süü suurust on mõistetud karistus liialt karm. Oma taotlust põhjendab süüdistatav sellega, et kuritegu jäi katse staadiumi ja ta kahetseb puhtsüdamlikult. Viskipudelid on kauplusele tagastatud, mistõttu kaupluse kasuks välja mõistetud tsiviilhagi ei ole põhjendatud.
16. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni ja taotlesid karistuse mõistmise ja tsiviilhagi osas kohtuotsuse tühistamist, prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
17. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et apellatsiooni väited väärivad osaliselt tähelepanu. 5.1 Kohtukolleegium on seisukohal, et T.G-le karistust mõistes on kohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks T.G-le karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, mistõttu apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta muutmata. 2

(4)KrK § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus karistas T.G 9 kuu vangistusega, seega tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, siis lühendati T.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kuna uue kuriteo pani T.G toime katseajal, siis kohaldati tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja mõistetud karistust suurendati eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 2 aastat 5 kuud 21 päeva. Seega tingis nii pika karistusaja mõistmise asjaolu, et T.G ei suutnud katseajal uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus on juba karistuse mõistmisel arvesse võtnud seda, et kuriteod jäid katse staadiumi. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kohus põhjendatult arvestanud karistust kergendava asjaoluna T.G puhtsüdamlikku kahetsust, sest see ei ole siiras. Nii nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et T.G on varem kaks korda kohtu poolt karistatud varavastaste kuritegude eest ja mõlemal korral on ta katseajal toime pannud uued kuriteod. Seega ei tuvastanud kohtukolleegium uusi asjaolusid, mida esimese astme kohus ei ole T.G-le karistuse mõistmisel arvesse võtnud, mistõttu puudub alus talle mõistetud karistuse kergendamiseks. 5.2 Külla aga väärivad kohtukolleegiumi hinnangul tähelepanu apellatsiooni väited T.G-lt AS Prisma Peremarket kasuks välja mõistetud 2034.90 krooni tsiviilhagi osas. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistaja V. P. K andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi selle kohta, et ta töötab turvatöötajana ja seetõttu nägi, kuidas süüdistatav T.G võttis kaupluse riiulilt kaks viskipudelit ja tööriistade osakonnast kruvikeeraja ning suundus koos nendega proovikabiini. Proovikabiinist väljudes oli tal käes kinkekott, millega ta möödus kassadest kauba eest maksmata. Turvatöötajad pidasid T.G kinni ja leidsid kinkekotist kaks pudelit viskit. Viskipudelitelt oli eemaldatud turvaelement, mistõttu kaup oli rikutud. Rikutud kaup, so kruvikeeraja ja 2 viskipudelit, kokku 2034.90 krooni väärtuses tagastati kauplusele. Kahtlustatavana üle kuulatud T.G ütlused on kooskõlas turvatöötaja V. P. K ütlustega. Ka T.G on kinnitanud, et eemaldas müügisaalist võetud kruvikeerajaga kahel viskipudelil turvaelemendid, pani viskipudelid kinkekotti ja püüdis kauplusest väljuda, kuid turvatöötajad pidasid ta kinni. Temalt võeti ära kaks viskipudelit. Ta eemaldas vaid turvaelemendid, viskipudeleid ta ei kahjustanud. Kruvikeerajat temalt ära ei võetud, sest ta oli jätnud selle müügisaali. Kuna kruvikeeraja vargus tõendamist ei leidnud, siis on selles osas kriminaalasja menetlus lõpetatud. AS Prisma Peremarket on esitanud 16. septembril 2009. a tsiviilhagi avalduse 2034.90 krooni suuruses summas, mis koosneb 1210 kroonise viski, 813.90 kroonise viski ning 11 kroonise kruvikeeraja maksumusest. Hagiavalduses märgitakse, et kaup on rikutud ja tagastatud kauplusele. Samas aga tsiviilhagi avaldusest ega kriminaalasja materjalidest ei nähtu, millisel määral oli kaup rikutud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saanud kaup olla rikutud olulisel määral, sest see tagastati kauplusele. Kauplusel oli võimalik tagastatud kaup realiseerida, kasvõi oluliselt madalama hinnaga. Mis tagastatud kaubast edasi sai, seda kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Esimese astme kohtuistungil on süüdistatav T.G oma süüd tunnistanud, kuid tsiviilhagi osas kohtuistungi protokoll tema seisukohta ei kajasta. Apelleeritud kohtuotsuses ei ole tsiviilhagi väljamõistmist põhjendatud. Ka prokurör möönis kohtuistungil, et kriminaalasja materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, mil määral olid viskipudelid rikutud. 3

(4)Tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, et kui asja kahjustanud isik peab asja majanduslikus mõttes hävimise korras VÕS § 132 lg 3 teise lause kohaselt maksma hüvitise, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele, siis saab ta nõuda kahjustatud asja endale väljaandmist või selle väärtuse hüvitamist. Vastasel korral oleks kahjustatud asja omanik kahju tekitamise tõttu rikastunud, kuna ta saaks hüvitise uue samaväärse asja soetamiseks ja saaks kahjustatud asja endale jätta. See oleks aga vastuolus VÕS §-s 127 lõikes 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Kohtukolleegiumi hinnangul ongi käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kauplusele on tagastatud varastatud kaup ning lisaks sellele on kauplusele hüvitatud varastatud kauba maksumus, mistõttu on kauplus saanud kahekordset tulu. Seetõttu on T.G apellatsioon tsiviilhagi osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 4, 340 lg 2 p-st 5 kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu 10. veebruari 2010. a T.G suhtes tehtud otsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse. Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola 4