Kriminaalasi nr 1-17-10403 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 12. detsember 2019. a Kriminaalasja number 1-17-10403 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Hanna-L

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et V.T kuulub kohesele ärakandmisele 7 päeva vangistust, millest loeti kantuks tema kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva. Ära kandmata karistuseks jäi 5 päeva vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 8 kuud 23 päeva vangistust, ei pööratud täitmisele, kui V.T ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati V.T-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda liiklusalases sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati V.T-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtulahendi kuulutamisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Kohtuotsus jõustus 23.11.

1. a. 08.11.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik V.T suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus V.T kahel korral kohustust läbida sotsiaalprogramm ja on ilmunud kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. V.T põhjendas sotsiaalprogrammi mitte ilmumist haigusega ja alkoholijoovet väiksest kehakaalust tingitud jääknähtudega. Materjalidest nähtuvalt toimus esmakohtumine V.T-ga 07.12.
3. a. Kokku on toimunud 20 kohtumist. V.T on haigestumise tõttu muutnud ühe kohtumise, s.o 28.03.
4. a. Tõendeid haigestumise kohta ei ole V.T kriminaalhooldusametnikule esitanud. 04.04.
5. a kohtumisel tõi tõendi puudumise põhjuseks elukoha kauguse perearstist ja tahtmatuse perearsti külmetuse tõttu tülitada. V.T läbis esmase hindamise „Kainem ja tervem Eesti“ raames 21.12.2017.a. 29.05.
6. a Tartu Ülikooli psühhiaatrikliinikust saadud vastuse kohaselt ei tunnista V.T alkoholisõltuvuse probleemi, tal puudub haiguskriitika ja puudub ka soov abi saada ning korduvat aega ei broneeritud. Kohtuotsusest tulenevalt suunati V.T sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“. V.T oli teadlik, et peab programmi läbima ning kohtumistel oli temaga korduvalt räägitud programmi korraldusest, s.o individuaalkohtumine, grupitund ja taaskord individuaalkohtumine. Esimest korda pidid grupitunnid toimuma 26.06.
7. a ja 03.07.
8. a. Sellest lähtuvalt lepiti telefoni teel kokku V.T-ga individuaalkohtumise aeg 20.06.
9. a kell 10.00-12.00 ning ametnik saatis talle kinnitusmeili 10.06.
10. a. 19.06.
11. a kell 19.37 teavitas V.T kriminaalhooldusametniku e-posti teel, et on juba mitu päeva haiguslehel ja ei ole võimeline liikuma. 20.06.
12. a hommikul V.T telefonile ei vastanud, kui ametnik soovis täpsustada haiguse arvatavat kestvust. Sellest lähtuvalt tühistati V.T grupitunnis osalemine. V.T-ga edasises suhtluses selgus, et haigusleht lõpetati 21.06.
13. a. 26.06.
14. a esitas V.T arstitõendi ja 10.07.
15. a ambulatoorse epikriisi oma haiguse kohta, millest nähtuvalt V.T oli siiski juba liikumisvõimeline ja oleks saanud tulla kohtumisele ning kindlasti osaleda grupitundides. V.T vabandas, et ei täpsustanud, et on järgmisel nädalal võimeline grupitundides osalema. V.T-le selgitati, et ta on rikkunud sotsiaalprogrammi kohustust ning kuna programmi järjekorrad on pikad, siis ei ole võimalik garanteerida tema gruppi pääsemine enne katseaja lõppu ning kui ta oleks täpsustanud oma haiguse tõsidust või kestvust siis oleks saanud individuaalkohtumise aja lihtsalt ümber planeerida ning programmi läbida planeeritult. Uuesti alustati Liiklusohutusprogrammiga 13.09.
16. a, kui V.T läbis esimese individuaaltunni ning grupikohtumised toimusid 18.09.
17. a ja 25.09.
18. a. Viimane programmi kohtumine oli kokkulepitud 03.10.
19. a. V.T ei ilmunud 03.10.
20. a Liiklusohutusprogrammi viimasele kohtumisele. Programmi läbiviija helistas isikule kontrollimaks V.T programmi kohtumisele ilmumist. 2 Telefoni vestlusest oli võimalik aru saada, et V.T on joobes - jutt oli segane ja seosetu ning sõnad tavapärasemast pehmemad. Kriminaalhooldusametnik kutsus V.T erakorralisele kohtumisele 14.10.
21. a, kus ta esitas arstitõendi ning põhjendas telefonis segast juttu retseptiravimite üledoosiga ning kinnitas, et ravimid ei olnud talle välja kirjutatud vaid ema käest võetud – xxxxxxxxxxxxxxxxx mis olid emal pärast isa surma alles jäänud. Kriminaalhooldusametnik lubas kontrollida, kas nimetatud ravimid võivad koosmõjul tekitada joobe efekti, kuigi ka retseptiravimeid ei tohi kuritarvitada - kui jah, siis viib kriminaalhooldusametnik programmi viimase kohtumise ise läbi 01.11.
22. a kohtumisel. V.T ilmus 01.11.
23. a kohtumisele õigeaegselt. Ametnik alustas programmi viimase tunni läbiviimist. Viie minuti jooksul oli tunda tugevaid alkoholi lõhnu ning isik tunnistas, et oli eelmisel õhtul joonud kuuspaki õlut, kuna tülitses naisega. V.T oli nõus alkomeetrisse puhuma ning alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0.591 mg/l. Sellega rikkus V.T kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ning kohustust olla kriminaalhooldusosakonnas kaine. Kuna purjus inimesega ei ole võimalik kohtumist läbi viia ning ta rikkus teistkordselt kohustust programmi kohtumisel osaleda, siis jäi kohtu poolt määratud programm läbimata. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku V.T-le täitmisele pöörata. mõistetud karistus Kohus arutas erakorralist ettekannet 11.12.
24. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. V.T palus karistust täitmisele mitte pöörata. V.T kaitsja taotles kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 74

lg 4 sätestab, et süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on V.T rikkunud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ja ilmunud kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Kohtule esitatud dokumente ja V.T selgitusi arvestades, on veenvalt tuvastatud, et V.T on rikkunud kohustust läbida sotsiaalprogramm. Sotsiaalprogrammi mitte ilmumise kohta 20.06.

1. a ja 03.10.
2. a on V.T esitanud haiguslehed (tl 5, 7-8, 9). Sotsiaalprogrammi viimasele kohtumisele 01.11.
3. a ilmus V.T alkoholijoobes (väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,591 mg/l kohta). Mõjuvad põhjused rikkumiseks puudusid. Vaatamata sellele, et V.T on rikkunud kuriteoriskide maandamise seisukohast äärmiselt olulist nõuet – läbida Liiklusohutusprogramm – ei pea kohus karistuse täitmisele pööramist antud juhul võimalikuks. Siinkohal arvestab kohus, et kriminaalhoolduse ajal (alates 23.11.
4. a kuni 07.11.
5. a) on V.T üldjoontes täitnud talle määratud kohustusi ja nõudeid korrektselt. Probleemid sotsiaalprogrammi läbimise 3 kohustusega tekkisid V.T käesoleva aasta suvel. Kahel korral on V.T esitanud haiguslehed sotsiaalprogrammi mitte ilmumise kohta. Kolmandal korral on V.T ilmunud alkoholijoobes. Suur osa sotsiaalprogrammist on V.T läbitud (läbimata viimane individuaaltund). Kohus peab oluliseks sedagi, et 07.11.
6. a lõppes V.T kriminaalhooldus. V.T ei ole küll käesoleval ajal töökohta (eelmisest töökohast koondati), kuid ta on Töötukassas arvel ja ta on enda selgituste kohaselt jätkuvalt motiveeritud töötama. Kriminaalhoolduse ajal tasus V.T ära ka oma võlad. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks V.T-le mõistetud ja ärakandmata karistust täitmisele pöörata. Raina Pärn Kohtunik 4