lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav L.Z , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, xxxx; põhiharidus; emakeel eesti keel; teeb juhutöid; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Viru Maakohtu 10.02.2015 otsusega mõisteti
järgi karistuseks 6 kuud vangistust
lg 1 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga; karistus täidetud 17.07.2014; väärteokorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 27.05.2018 kell 13.10; kaitsja vandeadvokaat Margus Viira määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 256¹ - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada L.Z süüdi
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.05.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 598 (viiesaja üheksakümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud. 1
lg 4 alusel allutada L.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx, xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
TÕKEND Tühistada L.Z kinnipidamine, ja vabastada ta kohtusaalis.. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot v.adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista L.Z-ilt menetluskuluna ½ sundrahast summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada L.Z tasuda menetluskulud kokku 537 (viissada kolmkümmend seitse) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 44,75 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700029730 ning selgitusega: „L.Z , 1-18-4499, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS 2 L.Z süüdistatakse selles, et tema, omades kehtivat kriminaalkaristust
järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, omamata sõiduki juhtimisõigust juhtis 27.05.2018 kella 13.05 ajal kinnitamata turvavööga olles alkoholijoobes mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, liikudes Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadrina alevikus Viitna teel, kus pööras Viitna tee 4 asuva kaupluse Konsum parklasse L.Z joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Drager Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025, mille mõõtetulemus oli 1,28 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega L.Z , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, isikuna, keda on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud, pani toime
MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on L.Z-ile mõistetavaks karistuseks
lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 27.-28.05.2018, s.o 2 päeva ning lugeda kanda jäävaks karistuseks 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 598 tunni üldkasuliku tööga ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 9 kuud.
lg 4 alusel allutada L.Z üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx, xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Süüdistatav L.Z on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav L.Z kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. L.Z uleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot, mille vähendamist taotleb süüdistatav KrMS § 2565 lg 2 alusel ½ võrra, seega kuulub sundraha väljamõistmisele summas 375 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 162 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 537 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 44,75 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.