lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 21.02.2019 Prokurör Janar Pilve Süüdistatav J.K – isikukood XXX; kodakondsuseta; keskharidusega; elukoht: xxxx; töötu; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 19.11.2015 Harju Maakohtu otsusega
järgi ja
lg 1 alusel - 7 kuud 28 päeva vangistust
alusel tingimisi 3-aastase katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana oli kinni peetud 20.22.12.2018; kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada J.K
2.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (8 kuud vangistust) Harju Maakohtu 19.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa (7 kuud ja 1 28 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (20.-22.12.2018) ja kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. 4.
Kuna ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, asendab kohus 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva (ehk 15 kuud ja 25 päeva) vangistust 475 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks on 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on J.K kriminaalhooldaja järelevalve all kohustatud järgima
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel täitma järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi , 2) otsida endale töökoht, 3) läbida sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“.
lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st tekitas korduvalt temaga lähisuhtes ol evale isikule, st N I, füüsilist valu ning kehavigastusi. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J.K süüditunnistamist
lg 2 p 2, 3 järgi nin g tema karistamist vangistusega 8 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 3 päeva.
alusel asendada vangistust 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva üldkasuliku tööga 475 tundi, mis tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on J.K kriminaalhooldaja järelevalve all kohustatud täitma
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja kohustused
Hüvitada tuleb ka menetluskulud kogusummas 960 eurot ning selle tasumist võimaldada osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav J.K tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on selle allkirjastanud vabatahtlikult kaitsja juuresolekul ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud J.K käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning J.K tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.