← Eesti

4-21-3353/12

Väärteoasi nr 4-21-3353 MÄÄRUS

  1. detsember
  2. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus V.V-le 2780,20,004400 määratud karistuse asendamiseks väärteoasjas nr Kohus määras XXX või XXX, täpset aadressi ei tea; Asendada V.V-le (IK XXX; elukoht: kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX) Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
  3. mai
  4. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,20,004400 määratud rahatrahv nelikümmend viis

(45)trahviühikut nelja
(4)päeva arestiga. V.V aresti kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest, s.o
  1. detsembrist
  2. a kell 17.
  3. Määrus edastada V.V-le, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Janek Poolile, Tallinna kinnipidamiskeskus ja arestimajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
  1. mai
  2. a kiirmenetluse otsusega 1 väärteoasjas nr 2780,20,004400 määrati V.V-le NPALS § 15 lg 1 alusel rahatrahv 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend jõustus
  3. juunil
  4. a. Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli
  5. juuni
  6. a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus.
  7. juulil
  8. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäituri teate kohaselt puudub V.V vara või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.
  9. augustil
  10. a esitas kohtuväline menetleja kohtule taotluse, milles palus, juhindudes Kars § 72 ja TMS § 201, otsustada rahatrahvi summas 180 eurot asendamine arestiga. 1 Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §
  11. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus V.V-le määratud karistuse asendamiseks on põhjendatud. Süüdlane oli teadlik talle määratud rahatrahvist ja kohustusest seda tasuda. Sellegipoolest ei tasunud ta rahatrahvi vabatahtlikult ning trahvinõue suunati kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Käesolevaks ajaks on V.V olnud võimalus rahatrahvi tasuda enam kui aasta jooksul, kuid ta ei ole seda ka mitte osaliselt teinud ja rahatrahv on täielikult tasumata. Kohtutäituri teatisest nähtuvalt ei ole V.V vara, millele saaks või oleks otstarbekas sissenõuet pöörata ning ka kohtul ei ole alust arvata, et tegelikult oleks ta võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma. Seega leiab kohus, et arvestades süüdlasele antud aega oma kohustuse täitmiseks ning asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole praeguseks aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga. V.V kinnitas, et oli teadlik määratud rahatrahvist, kuid ei saanud seda ka hiljem tasutud. Ta selgitas, et jättis varasemalt kohtuistungile tulemata ja lubatud ajaks trahvi tasumata kuna haigestus. Kohtule oma mitteilmumisest ja haigusest ta väidetsvalt teavitada ei saanud kuna tal polnud kõneaega ja e-posti teel ka kirjutada ei osanud. Kuigi V.V taotles nii üldkasuliku töö tegemist kui ka aresti kandmisele määramist nädalavahetuseks, siis kohtu hinnangul ei ole süüdlane piisavalt usaldusväärne isik – ta jättis teadlikult kohtuistungile ilmumata, trahvi vaatamata lubadusele tasumata ega teavitanud kohut mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Samas oli ta kohtukutsete kättesaamist kinnitanud. Samuti ei saanud kohus süüdlasega enam ühendust ja V.V ei võtnud ka kohtuga ühendust. Suure tõenäosusega võivad sarnased probleemid tekkida tema puhul ka nii üldkasuliku töö tundide või aresti hilisema täitmisega. Kuna kohus pidi V.V kohtuistungile toomiseks kuulutama tagaotsitavaks ning kohaldama sundtoomist, siis peab kohus otstarbekaks kohaldada V.V-le asenduskaristusena aresti ning rakendada aresti kandmist alates süüdlase kinnipidamisest. Määruse koostamisel juhindus kohus VTMS §
  12. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.