Obsah (4)

§ 75§ 120§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-13-8601 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahe

§ 75lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid.

Kastor Pajuma peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 9 alusel kohustada Kastor Pajumat käitumiskontrolli ajal: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) asuma tööle või asuma omandama kutseharidust, erialaõpet või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 10 (kümne) päeva jooksul pärast vabanemist; 3) alluma elektroonilisele valvele. 6.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Kastor Pajumad osalema MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud. 7. Vastavalt

§ 75

¹ lg-tele 3 ja 4 määrata Kastor Pajuma elektroonilise valve kestuseks 6 (kuus) kuud alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 12. novembri 2013. a otsusega tunnistati Kastor Pajuma (endise nimega Tanel Tagaväli) süüdi karistusseadustiku (

) § 114 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti 14 aastat vangistust, ning

§ 120

lg 1 järgi, mille eest mõisteti 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti talle 14 aastat vangistust. Kastor Pajuma karistusaeg algas

1. aprillil 2013 ja lõppeb
2. aprillil
4. Tartu Vangla esitas
5. augustil 2022 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Kastor Pajuma enne tähtaega vangistusest tingimisi vabastamise üle otsustamiseks. Vangla ning prokuratuur Kastor Pajuma tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
6. Tartu Maakohus jättis
7. oktoobri
8. a määrusega Kastor Pajuma tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastamata. Esimese astme kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 3.
9. Täidetud on

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 3.

1. Seaduskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, osalemine vangla tööhõives, alkoholi tarvitamise probleemiga tegelemine ja õiguskuulekat käitumist toetavate sotsiaalprogrammide läbimine, lähedaste toetus, elukoha ja töökoha olemasolu vabaduses ja rahaliste vahendite olemasolu, valmisolek alluda elektroonilisele valvele iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt. Samas ei kaalu need üles negatiivseid asjaolusid, nagu seda on toimepandud kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. 3.
2. Kastor Pajuma isiklikus toimikus olevast karistusregistri
3. aprilli
4. a teatisest ja Harju Maakohtu
5. novembri
6. a otsuse sissejuhatusest nähtub, et kuriteo toimepanemise 2 ajal omas Kastor Pajuma mitmeid kehtivaid karistusi. Seega oli ta teatud eluetapil kuritegelikult väga aktiivne. Karistusregistri
7. septembri
8. a teatisest nähtuvalt on tal käesoleval ajal vaid üks kehtiv kriminaalkaristus ja seda väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kastor Pajuma kannab karistust oma tuttava tapmise eest piinaval viisil ning lisaks oma teist tuttavat tapmisega ähvardamise eest. Tapmisega seonduvalt on kohtuotsuses märgitud, et surnu ekspertiisiaktis esitatud eksperdiarvamuse kohaselt leiti surnukehalt 40 löögi- või kukkumiskohta, samuti viis torkehaava. Surma põhjuseks on tömp aju-koljutrauma. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamusest nähtuvalt tekitati kannatanule eluohtlikud vigastused korduvate löökidega elutähtsa organi piirkonda (pähe) ning enesekaitsele viitavad vigastused kätele. Eeltoodu annab alust järeldada, et Kastor Pajuma võib käituda äärmiselt vägivaldselt ning teise inimese elu ei maksa tema silmis mitte midagi. 3.
9. Kohtuotsusest nähtub seegi, et vabaduses tarvitas Kastor Pajuma sagedasti alkoholi ning muutus seeläbi agressiivseks. Kuigi vangistuses pole Kastor Pajumal olnud võimalust alkoholi tarvitada ning ta on läbinud vastavaid programme, on alkohol talle vabaduses vabalt kättesaadav. See tähendab, et ta võib seda taas tarvitama hakata. Kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab aga uue kuriteo toimepanemise riski. 3.
10. Arvestades toimepandud kuriteo raskust, pole kohtul veendumust, et seni vanglas viibitud aeg oleks süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Niivõrd raske isikuvastase kuriteo toimepannud isikuna, kes tarvitas ka sagedasti alkoholi ja muutus agressiivseks, võib Kastor Pajuma vabaduses hakata uuesti alkoholi tarvitama ja agressiivselt käituma ning jätkata kuritegude toimepanemist. 3.
11. Süüdimõistetu enne tingimisi enne tähtaega vabastamise teeb kaheldavaks ka asjaolu, et tema enda motiveeritus ennetähtaegselt vabaneda on käesoleva menetluse käigus olnud kõikuv. Kuigi kohtuistungil (
12. oktoobril 2022) kinnitas ta, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, teatas ta oma
13. septembri 2022 kirjas kohtule, et ei ole nõus täitma kriminaalhooldaja ettekirjutusi ja tunneb, et pole valmis vabadusse naasma. Selline käitumine ei sisenda veendumust, et süüdimõistetu oleks hetkel veel kriminaalhooldusele allutamiseks sobilik isik. Määruskaebus
15. oktoobril 2022 esitas Kastor Pajuma Tartu Maakohtu
16. oktoobri
17. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastataks ta tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõetult järgmised. 4.
18. Esimese astme kohus on otsustuse tegemisel keskendunud kuriteo toimepanemise asjaoludele, mis osutus määravaks negatiivse otsustuse langetamisel. Riigikohus on aga leidnud, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei saa tugineda kuriteo raskusele, kuna sellele anti hinnang juba süüdimõistvas kohtuotsuses. Kastor Pajuma selgitab, et tal on täidetud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Samuti on ta tegelenud oma sõltuvusprobleemiga. Seega on vangistus täitnud oma eesmärgi ja vanglal pole talle rohkem taasühiskonnastavaid tegevusi pakkuda. Vabanemine Samaaria Eesti Misjonisse mõjub positiivselt tema lõplikule taasühiskonnastumisele, kuna viimase puhul on tegu osaliselt kontrollitud keskkonnaga. Maakohus pole välja toonud ühtegi uut võimalikku kuritegu, mille toimepanemise võimalikkust ta kaalutlusi tehes silmas pidas. Seega jääb arusaamatuks, millele 3 taoline üldsõnaline väide tugineb. Süüdimõistetu osutab, et vanglas veedetud kümne aasta jooksul on ta toimunu üle hoolikalt järele mõelnud ning kahetseb asetleidnut sügavalt. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja Kastor Pajuma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
20. Kohtukolleegiumi hinnangul on esimese astme kohus teinud kaalutlusvea, arvestades ekslikult Kastor Pajuma kustunud karistusandmeid: maakohus on osutanud, et kuna Kastor Pajuma omas kuriteo toimepanemise ajal mitmeid kehtivaid karistusi, oli ta teatud eluetapil kuritegelikult väga aktiivne. Kohus on küll märkinud, et tegemist on kustunud karistustega, kuid pööranud siiski neile tähelepanu. Riigikohus on (kohtuasja nr 3-1-1-12-17 määruse p-s 29) märkinud, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmetest on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega nähtub kassatsioonikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab

§ 76

lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus karistusregistri seaduse § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetega. Seepärast ei pea kohtukolleegium õigeks, et maakohtu määruses viidatakse ka n-ö kustunud karistustele ning tekitatakse lugejas arvamust, justkui oleks need eraldiseisvalt arvesse võetud asjaolud. Selliselt toimides on maakohus rikkunud menetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes. Sellest hoolimata on ringkonnakohtul tulenevalt KrMS § 340 lg-st 1 võimalik see rikkumine kõrvaldada, jättes kustunud karistused arvestamata, ning teha uus lahend, millega vabastada Kastor Pajuma ennetähtaegselt vangistusest.

1. Käesolevalt pole vaidlust, et vangistusest tingimisi vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Sel põhjusel kolleegium neil täiendavalt ei peatu.
2. Maakohus on märkinud, et pole tänini veendunud, kas Kastor Pajuma senine vanglas viibitud aeg on temast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu (piisavalt) minimeerinud. Ringkonnakohus leiab siiski, et Kastor Pajumast tulenev retsidiivsusoht on tema vabastamiseks piisavalt madal. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse tingimuse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Ringkonnakohtule nähtub, et Kastor Pajuma puhul on esmane tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus igati täidetud – tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud eeskujulik. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning vangla iseloomustuses on tema käitumist hinnatud rahumeelseks ja eeskujulikuks – ametnike suhtes on tema käitumishoiakut peetud suisa positiivseks. Kastor Pajuma on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes: ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Igapäevane valik (12 sammu)“, „Tee“ ning „Viha juhtimine“. Programmide läbiviijate hinnangul on tema suhtumine olnud positiivne, mis annab lootust, et nendes omandatu on süüdimõistetus ka päriselt kinnistunud. Muu hulgas on süüdimõistetu teinud motiveeritult ja järjepidevalt tööd. Alates

1. aastast on ta töötanud ehitaja-keevitajana, praegu töötab Riigi kinnisvara AS-is (endise nimega OÜ Hooldus Plus). Vangla poolt on Kastor Pajumad iseloomustatud kui kogemustega kohusetundlikku töötajat, kes täidab oma tööülesanded korrektselt. Läbisaamine 4 kaastöötajategagi on olnud püsivalt hea. Vaieldamatult iseloomustab eelnimetatu süüdimõistetut positiivselt. Kõnekas on seegi, et Kastor Pajuma on täitnud kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused.
2. Kuivõrd süüdimõistetu retsidiivsusriski saab hinnata muuhulgas tema käitumise järgi karistusaja jooksul, siis võib öelda, et Kastor Pajuma karistamise eripreventiivne eesmärk on täidetud: vangistuse jooksul on tema käitumine püsinud korrektne ning ametnikega koostööaldis. Kuritegelikku subkultuuri toetavaid ilminguid pole tema puhul täheldatud. Tööga seonduvalt on teda korduvalt lubatud ilma saatjata vangla välisterritooriumile. Viimane ilmestab, et süüdimõistetu on võimeline säilitama distsipliini ka kontrollimata keskkonnas viibides. Siinkohal ei saa tähelepanuta jätta Kastor Pajuma avaldust, milles ta teatas tänavu septembris – kuu aega enne kohtuistungi toimumist – , et pole veel valmis vabadusse naasma ning ei kavatse täita kriminaalhooldaja ettekirjutusi. Niisugust alarmeerivat kirja põhjendas kinnipeetav hiljem teda tabanud hirmuga, et peab pärast vabanemist hakkama kohustuslikus korras keskharidust omandama. Nüüdseks on ta aga järele mõelnud ning otsustanud end kokku võtta. Vangla iseloomustuses märgitu annab aluse loota, et süüdimõistetu soovib tõepoolest enda elus uut lehekülge pöörata.
3. Ringkonnakohtu hinnangul saab Kastor Pajuma vabanemisjärgseid tingimusi lugeda vabastamist toetavateks, kuna vabaneda soovib ta MTÜ Samaaria Eesti Misjoni rehabilitatsioonikeskusesse. Viimane osutab tugiteenust nii sõltuvusest taastujatele kui vanglast vabanenutele. Kuigi keskus pakub võimalust osaleda esialgu – ehk enne palgatööle siirdumist – tööharjutustel, võimaldavad juba praeguseks vanglas omandatud tööoskused Kastor Pajumal soovi korral tööturul jätkata. Positiivne on ka see, et Kastor Pajuma on tasunud kõik võlanõuded. Esmase toimetuleku tagab talle vabanemisfondi kogunenud 20 000 eurot. Kinnipeetaval on säilinud suhted enda venna, lapsepõlvesõbra, endise abikaasa ja oma alaealise tütrega. Viimast on ta ka rahaliselt toetanud. Väärib märkimist, et kui varasemalt kuulusid kinnipeetava tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud, siis tänaseks on sellised suhted katkenud. Ka kaaskinnipeetavatega lävib ta minimaalselt ning keskendub selle asemel peaasjalikult töötegemisele. Iseloomustuses on märgitud, et Kastor Pajuma on võtnud eesmärgiks elada seaduskuulekalt. Viimast kinnitas ta ka kohtuistungil. Kolleegium peab tema vabanemisjärgseid eesmärke ja motivatsiooni edasiliikumiseks realistlikeks.
4. Lõpuks tuleb

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Prokurör on Kastor Pajuma ennetähtaegse vabastamise vastu: kirjalikus seisukohas on ta selgitanud, et süüdlase kuritegu on olnud raske ning endiselt on säilinud oht uute kuritegude toimepanemiseks.

1. Prokuröriga saab nõustuda, et Kastor Pajuma karistamise aluseks olev kuritegu oli tõesti jõhker: karistust kannab ta mõrva (piinava tapmise) ja ähvardamise eest. Kohtuotsusest nähtuvalt peksis ta kannatanut rusika ja jalgadega ning tekitas talle torkehaavu. Sel viisil talitades ei surmanud ta ohvrit kohe, vaid põhjustas talle suurt valu. Niisuguste kuriteo toimepanemise asjaolude pinnalt leidiski maakohus, et Kastor Pajuma puhul on põhjust karta analoogsete – ehk äärmiselt raskete – kuritegude kordumist.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on aga kuriteo kaal möödunud üheksa ja poole aasta jooksul sellegipoolest vähenenud ning tänasel päeval võib Kastor Pajuma puhul täheldada mitmeid 5 positiivseid muutusi. Kuna iseloomustava materjali pinnalt kahetseb ta kuriteo sooritamist ning on motiveeritud õiguskuulekat elu järgima, ei täidaks tema edasine kinnipidamine enam taasühiskonnastamise eesmärki. Järele jääks üksnes ühiskonna kindlustamise eesmärk, mida on kohtukolleegiumi hinnangul käesolevalt võimalik saavutada ka süüdlase käitumiskontrollile allutamise ja elektroonilise valve kohaldamisega.
3. Ringkonnakohus möönab, et Kastor Pajuma õiguskuulekuse seisukohast on üheks olulisimaks murekohaks alkoholi tarvitamine, kuna joobnuna muutub ta agressiivseks ja impulsiivseks – seda ei salga ka süüdimõistetu ise. Tema varasem elukäik kinnitab, et alkoholist vabanemine pole sugugi lihtne ülesanne: hoolimata
4. aastal paigaldatud alkoholivastasest implantaadist, jätkas ta alkoholi pruukimist. See tähendab, et ainus abinõu, mis suudab teda tagasilangusest hoida, on täielik

kus. Väärib tunnustamist, et säärasele tõdemusele on tänaseks jõudnud ka Kastor Pajuma, mõistes, et ainukeseks lahenduseks on alkoholiga lõpparve tegemine. Et tegu pole pelgalt tema paljasõnalise lubadusega, kinnitab aktiivne kaasatöötamine mitmes alkoholi kuritarvitamist käsitlevas programmis. Neil põhjustel leiabki kohtukolleegium, et Kastor Pajuma väärib võimalust tõestada enda suutlikkust püsida kaine ja keskenduda sõltuvusprobleemiga tegelemisele.

1. Siinkohal aitab süüdimõistetut distsiplineerida ka talle vajalike lisakohustuste määramine, maandades seeläbi uute kuritegude toimepanemise riski. Kastor Pajumale lisakohustuste panemisel arvestab ringkonnakohus kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutega. Nõnda ei tohi Kastor Pajuma tarvitada alkoholi. Stabiilse sissetuleku saamiseks tuleb tal asuda tööle või võtta end kümne päeva jooksul pärast vanglast vabanemist Töötukassas töötuna arvele, soovi korral on tal võimalik omandada kutseharidust või õppida mõnd eriala. Uue kuriteo sooritamise riskide maandamiseks peab ta osalema MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis ning seda vähemasti 6 kuud.
2. Veel allutab ringkonnakohus Kastor Pajuma tema enda nõusolekul elektroonilisele valvele 6 kuuks. See on vajalik nii temast lähtuvate võimalike riskide maandamiseks kui õiguskuulekuse kinnistamiseks. Samuti aitab see tal pärast pikka vangistust kontrollitud tingimustes ühiskonda sulanduda. Vastavalt

§ 75

¹ lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse.

1. Kohtukolleegium rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Kastor Pajuma lõplikult vabanenuks üksnes ja ainult katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seepärast peab Kastor Pajuma suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustusesse täie tõsidusega ning teadma, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.
2. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a määruse ja teeb uue lahendi, millega vabastab Kastor Pajuma tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 6