) § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et lepingu osaks on rendilepingu üldtingimused (hagi lisa 1_2 - rendilepingu üldtingimused). Kostja on esitanud väite, et ta ei ole rendilepingu üldtingimusi näinud ega allkirjastanud. Seega on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostjal olnud võimalik tüüptingimuste sisust teada saada. Hagejal on koormist tõendada lepingu sõlmimise ja lepingutingimuste sisu. Rendilepingu üldtingimuste dokument ei ole kostja poolt allkirjastatud. Lepingudokumendist nähtuvalt on kostja allkirjastanud nõusoleku teksti järgmises sõnastuses: „Olen tutvunud rendilepingu tingimustega mõlemalt poolelt ja nõustun neid täitma“ (hagi lisa 1_1 18.01.2018 rendileping nr 180115). Lepingudokumendis puudub sõnaselge viide rendilepingu üldtingimustele. Lepingudokumendi ja rendilepingu üldtingimuste dokumendi elektroonilistest koopiatest ei nähtu teave selle kohta, et leping ja üldtingimused asuvad samal lehel, st leping ühel leheküljel ja üldtingimused teisel leheküljel dokumendi pöördel. Hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul selgitanud, millisel moel oli kostjal võimalik nende üldtingimuste sisust teada saada. Hageja 2
Hageja väidab, et kostja on sõiduki juhtimise andnud üle kolmandale isikule ilma hageja kirjaliku nõusolekuta. Kostja ei vaidle hageja väitele vastu, kuid leiab, et hageja oli teadlik kostja juhtimisõiguse puudumisest ning sellest, et sõidukit juhib keegi teine, mitte kostja. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, et kostja andis sõiduki juhtimise üle kolmandale isikule (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja koormis on tõendada asjaolud, millest nähtub hagejale kahju tekkimine (
Hageja on põhjendanud oma kahjunõuet sellega, et kostja kasutusse antud sõiduk sattus avariisse, ei kuulunud taastamisele ning tunnistati majanduslikult hävinenuks. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, et sõiduk sattus pärast kostjale üleandmist avariisse (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
lg 1 sätestab, et üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allüürile. Kostja on esitanud väite, mille kohaselt oli hageja lepingu sõlmimisel teadlik kostja juhtimisõiguse puudumisest ning sellest, et sõidukit hakkab juhtima kolmas isik. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik kostja juhtimisõiguse puudumisest ning sellest, et sõidukit hakkab juhtima kolmas isik. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja andis kostjale nõusoleku sõiduauto andmiseks kolmanda isiku kasutusse. Seega puudus kostjal hageja nõusolek asja kolmanda isiku kasutusse andmiseks. Seetõttu on kostja rikkunud
lg-s 1 sätestatud kohustust mitte anda asja kolmanda isiku kasutusse ilma hageja nõusolekuta.
lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Sõiduauto hävis sellel ajal, kui see oli antud tema valdusse. Kostja ei ole esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul tõendeid selle kohta, et sõiduki hävimine või kahjustumine ei tulenenud kostjast või isikust, kellele kostja sõiduki juhtimise üle andis ning et kostja andis asja kasutamise kolmandale isikule üle lepinguga kooskõlas. Seetõttu leiab kohus, et kostja vastutab sõiduauto hävimise eest
Kahjunõude eelduseks on põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel (
Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt ka RKTKo 3-2-1-173-12 p 18; RKTKo 3-2-1-42-16 p 19). Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolude kohaselt tuleb eeldada põhjuslikku seost sõiduki juhtimise kolmandale isikule üleandmise ja avarii vahel – kui kolmas isik ei oleks sõidukit juhtinud, ei oleks see liikluses osalenud ning avariid ei oleks saanud toimuda. Kostja ei ole avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul esitanud tõendeid põhjusliku seose puudumise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et kahjulik tagajärg oleks saabunud ka siis, kui sõiduki juhtimist ei ole kolmandale isikule üle antud. Eeltoodut arvestades on kohus lepingu rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos. 4.
lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes 3
lg 1 mõistes hagejale tekkinud kahjuks, sest hageja kohustus tasuda liisingumakseid on tekkinud liisinguandja ja hageja vahel sõlmitud lepingu alusel, mitte kostja tegevuse tulemusel. Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et kostja kasutusse antud sõiduk on loetud hävinenuks. Seetõttu saavad hageja kahjuks olla
lg 1 järgi kulutused, mis vastavad samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hageja ei ole välja toonud hävinenud sõidukiga samaväärse sõiduki soetamiseks tehtavate mõistlike kulutuste suurust ega esitanud selliste kulutuste kohta tõendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse kahjuhüvitise 900,08 euro tasumise nõudes rahuldamata. 5. Hageja ei ole tõendanud leppetrahvinõude aluseks olevat kokkulepet. Kuivõrd rendilepingu üldtingimused ei kohaldu, ei saa hageja kostjalt leppetrahvi 200 eurot tasumist nõuda üldtingimuste alusel. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud
Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist ning kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi 200 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
§-d 621 ja 624). Seetõttu on esindaja ja esindatava kohtumine vajalik toiming. Kostjal on TsMS § 394 lg 1 järgi kohustus hagile vastata, mistõttu on hagi ja asjaolude analüüs ning hagile vastuse koostamine vajalikud toimingud. Kohtu korraldusel seisukohtade esitamine on TsMS § 199 lg 1 järgi menetlusosalise õiguste teostamine ning seega vajalik toiming. Kohus leiab, et esindaja ja kostja kohtumisele, asjaolude analüüsimisele ning seaduse nõuetele vastava kostja vastuse koostamisele kulunud aeg neli tundi on põhjendatud ning kooskõlas kohtuvaidluse mahu, õigusliku keerukuse ning kostja vastuse mahuga. Kohus leiab, et 14.09.2022 kohtunõude ning kostja 26.09.2022 menetlusdokumendiga seotud õigusabi maht ühe tunni ulatuses põhjendamata. Menetlustoimingu ajakulu ei ole kooskõlas kohtuvaidluse väikse mahu ja keskmise õigusliku keerukusega. Seejuures arvestab kohus, et hageja ei ole pärast hagi esitamist esitanud täiendavaid menetlusdokumente ning kostja kujundatud õiguslik positsioon ei ole pärast hagile 05.05.2021 vastamist muutunud. Eeltoodust tulenevalt on kostja vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu suurus 450 eurot (90x5=450). Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 450 eurot ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja kulu 90 eurot kindlaksmääramiseks ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.