← Eesti

2-22-6327/17

Obsah (10)§ 436§ 438§ 231§ 238§ 5§ 445§ 122§ 132§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2022.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6327 Tsiviilasi I. S. hagi J. Š.

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04).

  1. Hageja esitas kohtule 04.05.2022 hagiavalduse tervikteksti, mille kohus võtab asja lahendamisel aluseks. Eeltoodut selgitas kohus pooltele ka 24.10.2022 toimunud kohtuistungil. Pooled abiellusid 11.07.2007 (tl 13) ja lahutasid 11.01.2021 Tallinna Perekonnaseisuametis (tl 14). Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut. Poolte varalistele suhetele kohaldatakse abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Abikaasade ühisvara jagamise nõude aluseks saab olla perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1, mille järgi jagatakse ühisvara varaühisuse lõppemisel. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 11). Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse (PKS § 35 p 3). Abielu lõpeb perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel (PKS § 66 p 3). Perekonnaseadus eristab abikaasade ühisvara puhul õigusi ja kohustusi. Varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 2 määratleb abikaasade lahusvara. Ühisvarasse kuuluvad seega eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused. Ühisvarasse kuuluvate asjade ja õiguste kuuluvusest eraldi tuleb aga hinnata abikaasade vastutust võetud kohustuste eest (PKS § 38). Kohus märgib, et kui nõue ühisvara jagamiseks on esitatud pärast 01.07.2010, kohaldatakse kehtivat perekonnaseadust, kusjuures kehtiva perekonnaseaduse alusel tuleb jagada nii enne 01.07.2010 kui ka pärast seda omandatud ühisvara (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M, Puri. T. Tallinn 2014, lk 352). Seega tuleb ühisvara koosseis PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga 11.01.2021), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust.
  2. Poolte vahel puudub vaidlus poolte ühisvara koosseisu üle, milleks on: 1) kinnisasi xxx turuväärtusega 168 000 eurot; 2) abikaasade solidaarkohustusena AS-iga X Pank 12.03.2015 sõlmitud laenulepingust nr 2015005425 tulenevad kohustused, mille jääk oli hagiavalduse esitamise seisuga 64 386,05 eurot; 3) X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot; 6 4) X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot; 5) X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot ja 6) X OÜ osa nominaalväärtusega 3125 eurot. Ülaltoodut selgitas kohus pooltele 17.06.2022 kohtunõudes, millega kohus täitis selgitamiskohustust. Eelmenetluse vältel ei ole pooled ühisvara koosseisu ega selle väärtuse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Eelmenetlus lõppes käesolevas tsiviilasjas 23.08.2022 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-20-18364, punkt 13).
  3. 13 473 eurot Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks 13 473 eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas ühisvarasse kuuluv XXX kinnisasi on omandatud hageja lahusvarana XXX ja XXX müügist laekunud raha arvelt. XXX ja XXX kinnisasjad soetati hageja poolt 03.04.2007 (tl 38-39), so enne poolte abiellumist. Eeltoodud kinnisvara võõrandati hageja poolt 24.04.2014 (tl tl 40-53) ja notariaalselt tõestatud lepingu punktist 4.2.
  4. nähtub, et ostjad tasuvad hageja kontole 7221 eurot (tl 47; tl 54). Kohus selgitab, et nõude alusnormiks on PKS § 34 lg 2, mis sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. 13 473 euro näol on tegemist hageja lahusvaraks oleva panusega ühisvaraks oleva kinnistu XXX soetamiseks. Eeltoodud kinnistu soetati 16.03.2015 notariaalse ostumüügilepinguga (tl 15-22). Lahusvara määr 8,02 % on kujunenud selliselt, et ühisvaraks olev korter soetati 90 000 euro eest, millest hageja panustas 7221 eurot korteri soetamisse ja ülejäänud summa panustati poolte ühisvara arvelt. 7221 eurot on hageja lahusvaraks olevate korteriomandite XXX ja XXX (parkimiskoht) võõrandamisest saadud summa ehk 7221 eurot on jagatud 90 000 euroga. Pooled ei vaidle ühisvaraks oleva kinnisasja turuväärtuse 168 000 eurot üle (tl 58). Summa 13 473 eurot on kujunenud selliselt, et ühisvaraks oleva kinnisasja turuväärtus 168 000 eurot on korrutatud hageja lahusvarast tehtud panuse määraga 8,02 %. Kohus leiab, et hageja on lahusvara väärtuse toonud kohtu ette kooskõlas PKS § 34 lg 2 ja Riigikohtu lahendis nr 2-14-18828 toodud juhistega. Kostja on selgitanud, et kostja on panustanud ühisvara soetamisse lahusvara kokku 9000 eurot ehk 10 % kinnisasja väärtusest. Eeltoodud summa on kujunenud selliselt, et kostja müüs 08.03.2007 enda lahusvaraks oleva korteri aadressil XXX (tl 87-91, pöördel; kostja omandas korteri 19.03.2003 hageja emalt, tl 117; tl 118; tl 143-145, pöördel). Kostjale laekus sellest 280 280,87 krooni (tl 92), millest kostja kandis hagejale 14.03.2007 summa 272 000 krooni ehk 17 383,97 eurot (tl 93) XXX ostmiseks. 24.10.2022 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et kostja on eeltoodud summa arvelt lugenud, et kostja on ise panustanud 7221 eurot ühisvaraks oleva korteri soetamisse. Lisaks on kostja isa teinud kostjale 01.11.2013 ülekande summas 4700 eurot (selgitusega „rahu“; tl 94), millest kostja on teinud 02.09.2014 hagejale ülekande 3000 eurot (selgitusega „DENGI“; tl 95). Kostja on selgitanud, et tema isa poolt kostjale tehtud ülekande näol oli tegemist kingitusega. Hageja on teinud ühisvaraks oleva korteriomandi soetamiseks 12.03.2015 ja 13.03.2015 enda arvelduskontolt notar M. V. arvelduskontole ülekanded summas 9000 eurot (4500 + 4500; tl 37, pöördel). Kostja on lugenud enda panuse suuruseks, mis on tehtud lahusvara arvelt, 9000 eurot (7221 + 1779). Kostja on 20.05.2022 vastuses hagiavaldusele märkinud, et ühisvaraks olev korteriomand on soetatud osaliselt 7221 euro ehk 8,02 % ulatuses korteriomandite asukohaga XXX ja XXX (parkimiskoht) müügist saadud raha arvelt. 17.06.2022 kohtunõudes selgitas kohus, et hageja on esitanud kohtule tõendina XXX ja XXX kinnisasja omandiõigust ja abielueelset omandamist tõendava kinnistusregistri väljavõtte, millega on tõendatud, et tegemist on hageja lahusvaraga. 7 Hilisemas seisukohas, mis esitati kohtule 08.07.2022, märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud, et 7221 eurot, mille ta sai kinnisasja müügitehingust, on seesama raha, mida kasutati ühisvaraks oleva korteri eest tasumiseks. Hageja on esile toonud, et väide, et ühisvaraks olev korter on omandatud XXX ja XXX müügist laekunud raha arvelt, ei ole enam vaidluse all, kuna kostja on vastava väite omaks võtnud. Täiendavalt on kostja esile toonud, et kompromissläbirääkimiste käigus on kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et kostja ei ole olnud kursis abikaasade rahaliste vahendite ja nende kasutamisega ning olnud seetõttu ka eksimuses, et ühisvarasse kuuluv xxx kinnisasi võib olla omandatud xxx ja xxx müügist laekunud raha arvelt. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et sisulised kompromissläbirääkimised kestsid poolte vahel vähem kui kolm tundi ja läbirääkimistes ei puudutanud pooled isegi kaudselt küsimust, kas xxx kinnisasi võib olla omandatud xxx ja xxx müügist laekunud raha arvelt (tl 110-112, pöördel). Kohus selgitab, et küsimus on selles, kas kostja saab omaksvõtu tagasi võtta, mille eeldused sätestab

§ 231

lg 3:

  1. a)teise poole nõusolekul või
  2. b)juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul kohtu ette toodud pole. Lisaks teatas hageja, et ta ei anna nõusolekut omaksvõtu tagasivõtmiseks. Kohus leiab, et kostja on omaks võtnud väite, et ühisvaraks olev korter on osaliselt omandatud xxx ja xxx müügist laekunud raha arvelt. Kohus selgitab, et

§ 231

lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodut selgitas kohus pooltele ka 24.10.2022 toimunud kohtuistungil. Lisaks täpsustas kohus kohtuistungil, et korter on osaliselt soetatud Heki tee kinnisasjade müügist laekunud raha arvelt, siis kohus pidas silmas seda, et see raha, mille hageja sai Heki tee korterite müügist, on läinud ühisvaraks oleva korteri soetamiseks. Ülejäänud raha on tulnud poolte poolt võetud pangalaenust. Kohtu selgitused olid pooltele arusaadavad. Seoses kostja vastuväitega, mille kohaselt kostja tasus hagejale enda lahusvara (xxx kinnisasi) müügist laekunud raha xxx ja xxx ostmiseks, selgitas kohus 17.06.2022 kohtunõudes, et tegemist on poolte abielueelse võlasuhtega, millel puudub seos poolte ühisvaraks oleva xxx kinnisasjaga. Tegemist on kostja asjakohatu väite ja tõendiga

§ 238lg 1 mõistes.

Hageja on esitanud kohtule tõendina xxx ja xxx kinnisasja omandiõigust ja abielueelset omandamist tõendava kinnistusregistri väljavõtte, millega on tõendatud, et tegemist on hageja lahusvaraga. xxx ja xxx kinnisasjaga seonduvat kostja nõuet hageja vastu ei lahenda kohus ühisvara jagamise asja raames. Kohus jääb eeltoodud seisukoha juurde. Hageja on kostja poolt esile toodud kingituse osas selgitanud, et ta vaidleb sellele vastu, et kostja isa on teinud kostjale kingituse, kuna kostja isal puudus

  1. aastal tuletõrjujana töötades finantsvõimekus selliste summade kinkimiseks, rääkimata rahaliste vahendite kinkimiseks. Hageja selgitas, et mis puudutab kostja isa poolt kostjale ülekande tegemist summas 4700 eurot, siis tegemist oli kostja isa poolt Swedbank AS-ilt hüpoteeklaenuna hageja palvel võetud ja kostjale edasi kantud summaga, mille hageja on kostja isale tagastanud. Eeltoodud summa on hageja tagastanud kostja isale ülekannetega 3952,20 eurot (416 eurot, 153 eurot, 863,20 eurot, 792 eurot, 504 eurot, 504 eurot ja 720 eurot, selgitustega „laen“ ja „money“; tl 113-116) ja ülejäänud summa sularahas. Kostja on täiendavalt selgitanud, et kostja jääb oma seisukoha juurde, et tegemist oli isalt saadud kingitusega, mis võis olla isalt saadud pangalaenu abil, kostjale, mida kostja kasutas xxx korteri eest tasumiseks. Kinkelepingu osas märgib kohus, et kostja on kinkelepingu tõendamiseks esitanud kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et kostja isa on teinud kostjale 01.11.2013 ülekande summas 8 4700 eurot (selgitusega „rahu“). Kohus leiab, et eeltoodust ei nähtu kostja isa tahet kostjat tasuta rikastada. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud kostja isa poolt kostjale kinke tegemine. Ajaliselt hiljem so 02.09.2014 tegi kostja hagejale ülekande summas 3000 eurot (selgitusega „DENGI“). Kostja ei ole tõendanud, et hagejale tehtud ülekanne summas 3000 eurot on tehtud 4700 euro arvelt. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja nõue kostjalt välja mõista hageja kasuks 13 473 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et kostja on panustanud ühisvara soetamisse enda lahusvara kokku 9000 eurot.
  2. 973 eurot Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks 973 eurot. Hageja on täitnud alates aprillist 2021 oma lahusvara arvel täies ulatuses ühisvaraks olevaid laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kohus selgitab, et juhul, kui abikaasade abielu on küll lahutatud, kuid abikaasad ei ole neile kuuluvat ühisvara veel jaganud, kuulub abikaasade ühisvara edasi nende ühisomandisse ning seda vara tuleb valitseda ühisvara arvel, arvestades abikaasade ühisvara valitsemise põhimõtteid. Eelmärgitu tuleneb ka PKS § 37 lg-st
  3. Jagamata ühisvara valitsemisele kohalduvad seega endiselt ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätted (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-164-14 p 13). Nõude alusnormiks on PKS § 29 lg 4 ja VÕS § 69 lg
  4. PKS § 29 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus. Tehingu kohustatud poole suhtes on mõlemad abikaasad solidaarvõlausaldajad. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja on tasunud perioodil 05.04.2021 kuni 05.10.2021 1946,63 eurot (tl 55), millest kostja osa on pool so 973 eurot. Eeltooduga oli kostja nõus 20.05.2022 esitatud vastuses hagile. Kostja on märkinud, et ta on
  5. aastal ja
  6. aastal teinud laenumakseid kokku 1732,10 eurot (
  7. aastal 990,38 eurot, tl 84 ja
  8. aastal 741,72 eurot, tl 85), mis on kostja lahusvara. Mis puudutab kostja poolt abielu ajal tehtud laenumakseid summas 60,86 eurot ja 204,64 eurot (05.01.2021), siis kohus selgitab, et kuna varaühisuse korral kuulub abikaasadele nii ühis- kui ka lahusvara, tuleb neist kumbagi kuuluvatele esemetele kulutusi teha ning nendega seotud koormisi kanda vastava varakogumi arvel, st ühisvara valitsetakse ühisvara arvel ja lahusvara vastavalt lahusvara arvel. Samas võivad abikaasad teha ühe varakogumi arvel kulutusi ka teise varakogumi kasuks. Laenumaksed, mida kostja on teinud enne abielu lahutamist, on tehtud ajal, mil laenulepingust tulenev kohustus kui ühisvara hulka kuuluv kohustus oli jagamata. Seetõttu kohalduvad selle täitmisele endiselt ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätted. Kuivõrd laenulepingust tuleneva kohustuste eest tasuti kostja pangakontolt, mis oli samuti ühisvara, tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli ühisvara arvelt tehtud kulutusega ühisvaras olevate kohustuste täitmiseks. Eeltooduga olid pooled 24.10.2022 toimunud kohtuistungil nõus. Kohus leiab, et kohus ei saa asja lahendamisel arvesse võtta kostja poolt abielu ajal tehtud laenumakseid summad 265,50 eurot (60,86 + 204,64), kuna need kulutused on tehtud poolte ühisvara arvelt. Kohus märgib, et kostja on laenulepinguga seotud makseid teinud peale abielu lahutamist
  9. aastal järgmiselt: 05.02.2021= 64,86 eurot; 05.02.2021= 150,64 eurot; 05.03.2021= 29,06 eurot; 05.03.2021= 207,09 eurot; 05.11.2021= 11,20 eurot; 10.11.2021= 0,05 eurot; 10.11.2021= 41,09 eurot; 10.11.2021= 85,80 eurot; 06.12.2021= 49,53 eurot ja 06.12.2021= 9 85,56 eurot. Kokku 724,88 eurot (mitte 990,38 eurot). Seega on kostja tasunud peale abielu lahutamist ainuisikuliselt laenumakseid ainult veebruari- ja märtsikuu 2021 eest summas 451,65 eurot, kuna alates 05.04.2021 tasus hageja ainuisikuliselt laenumakseid. Hageja on esile toonud, et alates 05.11.2021 tasuvad pooled kumbki ½ suurust osa laenumaksetest (hageja poolt tasutud laenumaksed, tl 127).
  10. aastal on kostja laenumaksete katteks perioodil 01.01.2022 kuni 10.09.2022 tasunud 741,72 eurot. Eeltooduga olid pooled 24.10.2022 toimunud kohtuistungil nõus. Lisaks tuleneb kostja seisukohast, et 01.09.2021, kui kostja esitas laste seadusliku esindajana hageja vastu elatise hagi tsiviilasjas nr 2-21-13464 (tl 136-142), siis on kostja hinnangul tasutud ja tasutavad laenumaksed arvatud maha hageja ja kostja ühiste alaealiste laste elatisest, mistõttu puudub hagejal alus nende hüvitamist nüüd kostjalt nõuda. 24.10.2022 kohtuistungil täpsustas kostja, et hagejal puudub alus laenumaksete hüvitamist kostjalt nõuda kuni 01.09.2021 (so elatise hagi esitamise aeg) ja hagejal vastav nõue puudub. Hageja märkis kohtuistungil, et see, mis toimus enne kohtusse pöördumist kokkuleppel, on üks asi, teine asi on, kui kostja on otsustanud minna kohtusse elatise nõudega. See ei puuduta ühisvara jagamise asja, millised kokkulepped olid elatise osas. Kohus märgib, et elatise vaidlus on lahendatud tsiviilasja nr 2-21-13464 raames. Poolte võimalikku kokkulepet seoses laenumaksete tasumisega kohtule esitatud ei ole. Selles osas kohtuistungil esile toodud väited on esitatud eelmenetluse tähtaega ületades ning kohus nendega asja lahendamisel arvestada ei saa. Tsiviilasjas nr 2-21-13464 mõisteti hagejalt poolte ühiste alaealiste laste kasuks välja igakuine elatis alates 01.09.2021 kuni laste täisealiseks saamiseni (A.le 225 eurot kuus ja S.le 236 eurot). Kohtuotsuse põhjendustest (punktid 6.
  11. ja 6.10.) nähtub, et kohus on laste vajaduste ja nende suuruse kindlakstegemisel arvesse võtnud muuhulgas hageja poolt tasutud laenumakseid (vahetu ülalpidamine). Kuna vanemad peavad lastele võrdselt ülalpidamist andma, on selle tõttu ka kostja kasu saanud hageja poolt tasutud laenumaksete tasumise tõttu, kuna selle võrra on laste eluasemekulu suurus vähenenud (mõlema lapse eluasemekulu suuruseks oleks olnud 160 eurot, kuid hageja poolt eluasemelaenu tasumise tõttu vähenes eluasemekulu mõlema lapse osas 90,41 euroni), mille tõttu on kostja poolt lastele antav ülalpidamine väiksem. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt tema osa tasutud laenumaksetest. Elatisenõude asjas on nõudeõigus alaealistel lastel. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa kostja tasaarvestada laste ülalpidamise nõuet hageja laenumaksete nõudega. Juhul kui kostja ei nõustu hageja poolt tasumisele kuuluva elatise suurusega, on poolte alaealistel lastel õigus esitada hageja vastu elatise suurendamise hagi. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõudeõigus kostja vastu laenumaksete hüvitamiseks ei ole välistatud. Kohus tuvastas varasemalt, et kostja on tasunud peale abielu lahutamist ainuisikuliselt laenumakseid ainult veebruari- ja märtsikuu 2021 eest summas 451,65 eurot. 05.04.2021 kuni 05.10.2021 tasus hageja ainuisikuliselt laenumakseid 1946,63 eurot. Alates 05.11.2021 tasuvad pooled kumbki ½ suurust osa laenumaksetest. 24.10.2022 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et tegemist on kostja tasaarvestuse avaldusega summas 451,65 eurot hageja vastava nõude osas. Kohus selgitab, et tasaarvestuse avalduse võib teha kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-50-04). Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.11.2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on 10 õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Kohtuistungil ei vaielnud hageja vastu kostja tasaarvestuse avaldusele summas 451,65 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhjendatud poolte AS-i X Pank ees oleva laenulepingust nr 2015005425 tuleneva kohustuse täitmiseks summas 747,49 eurot [(1946,63 – 451,65) : 2].
  12. 1400 eurot Täiendavalt on hageja esitanud kostja vastu nõude kommunaalteenuste hüvitamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt PKS § 29 lg-st 4 võivad hagejal olla kostja vastu nõuded tulenevalt sellest, et hageja on kandnud korteriomandi valitsemisega seotud kulud (maksed korteriühistule või teistele isikutele korteriomandiga soetud teenuste eest) ja kostja solidaarvõlgnikuna on kohustatud hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist kostjale langeva solidaarkohustuse osa eest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-164-14, p 14). Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja selgelt põhjendatud, milliseid arveid ta on tasunud, kas arved on tasutud kogu suuruses, millises suuruses esitas ühistu arve, millises suuruses on hageja esitatud arve tasunud. Hagejal tuleb nõude kujunemine selgelt esile tuua. Hageja on selgitanud, et ta on tasunud alates jaanuarist 2021 eriomandil lasuvaid kohustusi (kommunaal- ja sihtotstarbelised maksed) kokku 2803,77 eurot (tl 56-57) järgmiselt: - 02.03.2021= 306 eurot; - 04.05.2021= 300 eurot; - 30.06.2021= 600 eurot; - 30.07.2021= 234,54 eurot; - 02.09.2021= 203,23 eurot; - 04.10.2021= 102 eurot; - 28.10.2021= 250 eurot; - 25.02.2022= 808 eurot. Hageja on eeltoodu osas esitanud kohtule arvelduskonto väljavõtte X KÜ-le tasutud ülekannetest. Täiendavalt on hageja märkinud, et kostja on tasunud 16.02.2022 summas 55,36 eurot ja 11.03.2022 summas 73,70 eurot, kokku 129,06 eurot. Eeltoodu tõendamiseks on hageja esitanud ka halduri e-kirja väljatrüki (tl 119, pöördel). Lisaks on hageja selgitanud, et ta nõuab kostjalt kommunaalkulude tasumist üksnes ½ osas olukorras, kus hageja ise korterit ei kasuta. Kostja oli seisukohal, et hagejal puudub mistahes nõue korteriga seotud jooksvate kulude hüvitamiseks. Arvesse tuleb võtta, et korterit kasutasid koos kostjaga ka poolte alaealised lapsed (tl 86), kellele makstavast elatisest arvas hageja tehtud maksed maha. Tsiviilasjas nr 2-21-13464 nähtub maakohtu otsusest, et I. S. kinnitas, et ta tasus kommunaalkulusid kuni kohtumenetluseni. Elatise asjas esitati hagi maakohtule 01.09.
  13. Hageja oli seisukohal, et juhul kui rääkida laste toetamisest, siis hageja tasutust ½ suurune osa selleks toetamiseks ongi. Kostja leidis 24.10.2022 toimunud kohtuistungil, et kuni 01.09.2021 ei saa hageja kommunaalkulude hüvitamist nõuda. Elatis oli maksmata kuni 01.09.
  14. Oli kokkulepe, mis 11 oli rikutud hageja poolt. Hageja oli seisukohal, et kohtud ei arvestanud hageja vastuväiteid, et neid kommunaalkulusid tuleb ka arvestada. Hageja nõuab jätkuvalt poolt (1/2). Kohus märgib, et elatise vaidlus on lahendatud tsiviilasja nr 2-21-13464 raames. Poolte võimalikku kokkulepet seoses kommunaalmaksete tasumisega kohtule esitatud ei ole. Selles osas kohtuistungil esile toodud väited on esitatud eelmenetluse tähtaega ületades ning kohus nendega asja lahendamisel arvestada ei saa. Tsiviilasjas nr 2-21-13464 mõisteti hagejalt poolte ühiste alaealiste laste kasuks välja igakuine elatis alates 01.09.2021 kuni laste täisealiseks saamiseni (A.le 225 eurot kuus ja S.le 236 eurot). Kohtuotsuse põhjendustest (punktid 6.
  15. ja 6.10.) nähtub, et kohus ei ole laste vajaduste ja nende suuruse kindlakstegemisel arvesse võtnud hageja poolt tasutud kommunaalmakseid (vahetu ülalpidamisena on arvesse võetud vaid hageja poolt laenumaksete tasumist). Vanematel on kohustust lastele võrdselt ülalpidamist anda. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa kostja tasaarvestada laste ülalpidamise nõuet hageja kommunaalmaksete nõudega. Juhul kui kostja ei nõustu hageja poolt tasumisele kuuluva elatise suurusega, on poolte alaealistel lastel õigus esitada hageja vastu elatise suurendamise hagi. Seega on elatisenõude asjas nõudeõigus alaealistel lastel. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt tema osa tasutud kommunaalmaksetest. Samuti on asjakohatu kostja väide, et hagejal tuleb nõude kujunemine selgelt esile tuua. Hageja on selgelt esile toonud ja tõendanud, et alates jaanuarist 2021 on hageja tasunud eriomandil lasuvaid kohustusi (kommunaal- ja sihtotstarbelised maksed) kokku 2803,77 eurot X KÜ-le. Käesoleva tsiviilasja menetluse raames ei lahenda kohus korteriühistu nõuet poolte vastu. Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude tasumist üksnes ½ osas. Juhul kui korteriühistu ees on pooltel täiendav kommunaalteenuste võlgnevus, vastutavad pooled eeltoodud kohustuse täitmise eest solidaarselt. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõudeõigus kostja vastu kommunaalmaksete hüvitamiseks ei ole välistatud. Kohus tuvastas varasemalt, et hageja on peale abielu lahutamist eriomandil lasuvaid kohustusi (kommunaal- ja sihtotstarbelised maksed) ainuisikuliselt tasunud kokku 2803,77 eurot (maksete kuupäevad 02.03.2021; 04.05.2021; 30.06.2021; 30.07.2021; 02.09.2021; 04.10.2021; 28.10.2021 ja 25.02.2022). Kostja on tasunud peale abielu lahutamist ainuisikuliselt kommunaalmakseid 16.02.2022 summas 55,36 eurot ja 11.03.2022 summas 73,70 eurot, kokku 129,06 eurot. 24.10.2022 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et selles osas (129,06 eurot) soovib kostja, et kohus tasaarvestaks, juhul kui mingis osas hageja vastav nõue kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil selgitas hageja, et ta ei vaidle tasaarvestusele vastu. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhjendatud poolte ühisvaraks oleva korteriomandi valitsemisega seotud kohustuste täitmiseks summas 1337,36 eurot [(2803,77 – 129,06) : 2].
  16. Kasutuseeliste hüvitamise nõue Hagiavalduse tervikteksti kohaselt on hagejal kasutuseeliste hüvitamise nõue kostja vastu, kuna alates 08.12.2020 on eriomand kostja valduses ja hageja on sunnitud üürima teist elamispinda. Hageja kasutuseeliste nõude suuruseks on alates 12.06.2021 (tl 59), kui hageja esitas kostjale nõude kasutuseeliste hüvitamiseks, 3000 eurot (periood juuli 2021 kuni aprill 2022, so 10 kuud x 300 eurot/kuu) ja alates 28.04.2022 nõuab hageja kostjalt kasutuseeliste hüvitamist 578 eurot kuus kuni ühisomandi lõppemiseni. 24.10.2022 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja, et ta nõuab kostjalt jooksvaid kasutuseeliseid alates maikuust
  17. Kohus selgitab, et tegemist ei ole nõude muutmisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29.05.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13 märkinud, et kuigi hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist või 12 vähendamist ei peeta hagi muutmiseks, ei tähenda see, et kohus ei peaks nõude muutmise vastuvõtmise (menetlusse võtmise) kohta juba enne kohtuotsuse tegemist selget seisukohta võtma. Kohtu selge seisukohavõtt on vajalik ka selleks, et kostjale oleks selge, milline on menetluses olev nõue. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele üle, et kohus menetleb hageja kasutuseeliste hüvitamise nõuet jooksvate kasutuseeliste hüvitamise nõude osas alates maist
  18. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et eeltoodu on neile arusaadav. Kohus märgib, et praeguses asjas tuleb arvestada asjaolu, et pooled on endised abikaasad ning korteriomand, mille tõttu pooled on kulusid kandnud, kuulub poolte kui endiste abikaasade ühisvara hulka, st on nende ühisomandis. Samas ei ole pooled väitnud, et neil oli kokkulepe, millest tuleneks õigus nõuda teiselt kulutuste hüvitamist. Seega saavad pooled nõuda teineteiselt kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui selline õigus tuleneb neile seadusest. Kaasomanike kaasvalduse ja kaasomandisse kuuluva asja kasutamisõiguse rikkumise korral on kaasomanikel, kelle õigusi rikuti, võimalik esitada rikkuja vastu hüvitisnõue kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel: 1) kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahju on kaotatud kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel, mille ese võib mh olla alusetult saadud kasutuseelised (vt Riigikohtu
  19. märtsi
  20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12). Kohus selgitab, et kuivõrd AÕS § 70 lg-st 6 tulenevalt on võimalik abikaasade ühisomandi suhtes kohaldada kaasomandi kohta käivaid sätteid, siis tekib küsimus, kuivõrd AÕS § 71 lõikest 2 tulenev nõue on kohaldatav abikaasade omavahelistes suhetes varaühisuse korral. Ühisomandi eripära võrreldes kaasomandiga on eelkõige asjaolu, et ühisomandi puhul ei ole kindlaksmääratud osi. Seega on abikaasadel ühine õigus saada asja vI. ja kasutuseeliseid. Kasutuseelist jagades saab üldjuhul jagada vaid sellised kasutuseeliseid, mis tekkisid pärast jagamise nõude esitamist abikaasa vastu. Riigikohus on põhjendatult leidnud, et vastava nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseeliste nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et neil on vaikiv kokkulepe, et kasutuse eest hüvitist ei nõuta. Kui näiteks abikaasad on lahus elanud ning ühist korterit on kasutanud üks abikaasa, siis järelikult tuleb eeldada nende vaikivat kokkulepet, et kasutuseelist ei nõuta, kuni teine abikaasa esitab nõude kasutuseelise hüvitamiseks. Kuna kasutuseelis kuulub ühisvara hulka, siis saab selle hüvitamist nõuda vaid ühisvara jagamise käigus (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M, Puri. T. 2014, lk 307-308). Kasutuseelise hüvitamist saab kaasomanik üldjuhul nõuda alates tema kui kaasomaniku õiguste rikkumise algusest kuni rikkumise lõppemiseni (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.05.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-19-12055, p 14.4.). Hageja esitas kasutuseeliste hüvitamise nõude kostjale 12.06.2021 e-kirjaga. 24.10.2022 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et sellele kirjale ta ei vastanud, kuna ta oli täiesti üllatanud tema käitumisest. Kostja pöördus kohe juristi poole, et selgeks endale teha, mis see on ja kas tal on õigus seda teha ning miks ta seda teeb. Kostja ei vastanud ja kohe pöördus kohtusse peale seda elatisega, eelnevalt tõendeid kokku korjates. Mis puudutab takistuste tegemist korteri kasutamisel, siis hageja on selgitanud, et kui tegemist on endiste abikaasade, kelle mistahes suhted on lõppenud, ühise eluasemega, siis suhete lõppemise fakt kui niisugune on aluseks väita, et koos ühes korteriomandis (kus on üks vannituba, üks magamistuba, üks köök jne) elada pole võimalik ehk on takistatud poolte igapäevaste erimeelsuste tõttu. Kostja on märkinud, et hageja lahkus korterist oma otsustusel ja korteri kasutamine ei ole talle kunagi takistatud olnud. Pooled jäid 24.10.2022 toimunud kohtuistungil eeltoodud seisukohtade juurde. Lisaks selgitas hageja kohtuistungil, et poolte suhted ei ole keerulised, neid ei ole. Pooled on võõrad inimesed. Kostja leidis, et ühiselt 13 kooselamine võib olla pisut ebamugav, aga võimalik. Lisaks on hagejal isegi korteri võti olemas ja ta siiamaani käib, kui temal on vaja. Riigikohus on 04.05.2022 lahendis nr 2-19-12055 punktides 14.2-14-3 esile toonud, et kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe puudumisel tuleb kasutuseelise hüvitamise nõude eeldusena teha mh kindlaks, kas kaasomanik on ühist asja kasutades rikkunud teiste kaasomanike õigusi, eelkõige seda, kas kaasomanik on takistanud teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik võtab kasutuskorra kokkuleppe puudumisel kaasomandis oleva asja kas osaliselt või tervikuna enda valdusse ja kasutusse, sh kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat asja osa, ei anna teistele kaasomanikele alust nõuda kasutuseelise hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Kaasomanikud saavad kasutuskorra kokkuleppe puudumisel nõuda kaasomandis oleva kinnisasja või selle osa enda ainukasutusse võtnud kaasomanikult asja sellise kasutamisega saadavate kasutuseeliste hüvitamist juhul, kui ta rikub sellega teiste kaasomanike õigusi, eelkõige takistab teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Kuigi hageja on märkinud, et eeltoodud Riigikohtu lahendis esile toodud faktilised asjaolud erinevad käesolevas tsiviilasjas esile toodud faktilistest asjaoludest, leiab kohus, et Riigikohtu lahendis nr 2-19-12055 toodud õiguslikke seisukohti saab kohaldada ka käesoleva tsiviilasja lahendamisele, kuna mõlemal juhul on nõude õiguslikuks aluseks AÕS § 71 lg
  21. Vaidluse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust, millisel põhjusel lahkus hageja 08.12.2020 poolte ühisest elukohast (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-1053, p 13). Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole hagejale takistusi teinud ühisomandis oleva korteri kasutamiseks ja hagejal on korteri võti olemas ja ta siiamaani käib, kui temal vaja on, siis kohus leiab, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja kasutuseeliste nõude suurust ja jätab sellega seotud tõendid (kinnisvaraportaalis city24.ee avaldatud kuulutuste väljavõte 1 eks. 2 lehel, tl 60) asja lahendamisel arvestamata tulenevalt

§ 238lõikest 5.

Kuna kohus jättis hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude rahuldamata, jätab kohus ka tähelepanuta kooskõlas

§ 238lõikega 5 hageja 25.06.2022 üüriarve (tl 120).

  1. XXX jagamine ja laenukohustuse täitmine Lisaks palub hageja lõpetada poolte ühisomand eriomandile asukohaga XXX (tl 23, pöördel) selle müügiga avalikul enampakkumisel ja eriomandi müügist saadud rahast täita poolte laenukohustus, mis tuleneb 12.03.2015 sõlmitud laenulepingust AS-i X Pank ees (tl 24-35). Laenukohustuse suuruseks hagiavalduse esitamise aja seisuga on 64 386,05 eurot (tl 36). Kohus selgitab, et ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete alusel (PKS § 37, AÕS § 77). Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisvarasse kuuluvate esemete väärtust arvestatakse ühisvara jagamise aja seisuga. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt ka nt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). 14 Kohus selgitab, et kuna kostja ei ole taotlenud ühisvara jagamist teisel viisil, saab kohus valida ühisvara jagamisel selle viisi, mida hageja on hagis nõudnud. Kohus lõpetab poolte ühisomandi kinnisasjale selle müümisega avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud raha arvelt täidetakse poolte ühine laenukohustus AS-i X Pank ees.
  4. Äriühingute osad Kohus selgitab, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ühisvara koosseisu kuuluvad X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot (tl 61-62), X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot (tl 68, pöördel), X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot (tl 63-64) ja X OÜ osa nominaalväärtusega 3125 eurot (tl 65-66, pöördel). Põhinõudena on hageja palunud jätta eeltoodud äriühingutest ainult X OÜ osa kostja ainuomandisse ning ülejäänud äriühingute osad jätta hageja ainuomandisse. Kostja eeltoodu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Mis puudutab hageja poolt 24.10.2022 kohtuistungil esitatud seisukohta, et hageja on palunud osaühingute osade jagamisel lähtuda nende turuväärtusest, siis kohus selgitab, et hagiavalduse tervikteksti resolutsioonist nähtuvalt on hageja palunud eeltoodud äriühingute osade jagamisel võtta arvesse nende nominaalväärtust. Kohus menetleb hagi lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Lisaks tõi kohus 17.06.2022 kohtunõudes esile, et kohus jagab muuhulgas poolte ühisvarasse kuuluvaid äriühingute osi, võttes aluseks nende nominaalväärtuse. Eelmenetluse vältel (eelmenetlus lõppes 23.08.2022) ei ole pooled äriühingute osade jagamise viisi ega osade väärtuse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Seega lähtub kohus äriühingute osade jagamisel nende nominaalväärtusest. Kohus jätab X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot kostja ainuomandisse, kohustades kostjat hagejale hüvitama poole osa nominaalväärtusest so 1250 eurot. X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot, XOÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot ja X OÜ osa nominaalväärtusega 3125 eurot jätab kohus hageja ainuomandisse, kohustades hagejat hüvitama kostjale poole osade nominaalväärtusest so 4062,50 eurot [(2500 + 2500 + 3125) : 2]. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja alternatiivset nõuet jätta X OÜ osa nominaalväärtusega 2500 eurot ja X OÜ osa nominaalväärtusega 3125 eurot kostja ainuomandisse.

  1. Poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid Kohus selgitab, et pooled on kohtule seisuga 11.01.2021 esitanud kontoväljavõtted. Kostjal on Swedbank AS-is 1,75 eurot (tl 81), AS-is LHV Pank 0,02 eurot (tl 82) ja AS-is X Pank 255,74 eurot (tl 83). Hagejal on Swedbank AS-is 0,45 eurot (tl 104), AS-is X Pank 0 eurot (tl 105) ja AS-is LHV Pank 498,63 eurot (tl 106). Arvestades, et kostja on taotlenud poolte pangakontodel olevate rahaliste vahendite jagamist, kohtule on esitatud ainult hagi ja hageja ei ole ühisvara jagamisel taotlenud poolte pangakontodel olevate rahaliste vahendite jagamist, uuendas kohus asja arutamist 24.10.2022 toimunud kohtuistungil poolte pangakontodel olevate rahaliste vahendite jagamisega seonduvas. Kohus küsis kohtuistungil hagejalt, kas hageja soovib selles osas (poolte pangakontodel olevate rahaliste vahendite jagamine) oma nõuet esitada. Hageja avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi jagada kontol olevat raha. Kohus selgitas kostjale, et kostja peab sellega arvestama, et kohus seda ühisvarana jagada ei saa. Kostja oli eeltooduga kohtuistungil nõus. Eeltoodust tulenevalt ei jaga kohus poolte pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid. 15
  2. Lisaks on hageja taotlenud, et kui korteriomandi müügist ja pärast laenukohustuse täitmist ülejääv summa on suurem kui 18 846 eurot (13 473 + 973 + 1400 + 3000), jääb hagejale summa 18 846 eurot ning ülejääv summa jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Juhul kui see summa on väiksem kui 18 846 eurot, jääb see summa tervenisti hagejale. Kuna kohus on teinud tasaarvestuse käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis, määrab kohus hageja taotlusel otsuse täitmise korra

§ 445lg 1 alusel kindlaks samuti otsuse resolutsioonis.

18. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 132

lg 4 punkti 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka ühisvara jagamise nõue.

§ 132lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot.

Seega on hagihind 3500 eurot. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 20.

§ 164

on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas.

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.

§ 164lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga.

Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega- seega hagilise abieluasjaga, ning eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt

§-st 164. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, tuleb hageja kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.