Obsah (6)

§ 444§ 3141§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2022.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on HOOVI Rental OÜ hagi M. V. vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

3. Kostjale M. V.’le olid hagimaterjalid

§ 3141

lg-s 2 sätestatud korras e-posti teel kostja avaldatud e-postile XXX saatmisega kätte toimetatud 23.09.2022, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

1. Hageja on kohtule 14.09.2022 esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 1 050 eurot ning õigusabikulud summas 980 eurot ilma käibemaksuta (s.o 7 tundi tööd tunnitasumääraga 140 eurot).
2. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 1 050 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lgd 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 1 050 eurot. 2 6. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja on oma menetluskulude nimekirjas märkinud õigusabikuluks kokku 7 tundi, millest 6,5 tundi on kulunud hagiavalduse koostamisega seotud toimingutele ja 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Seega on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, lisaks menetluskulude nimekirja koostamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisega seotud toimingute puhul (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 4 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas, õiguslikult vähese keerukusega ning hagiavalduse sisu moodustab ca 6 lk. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 4,5 tundi koos menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluga. Seega kohus vähendab hageja lepingulise esindaja ajakulu 2,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja (vandeadvokaat) tunnitasu 140 eurot peab kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 630 eurot (4,5 x 140). Kohus on kontrollinud ning hageja on ka kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus kostjalt õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 630 eurot ilma käibemaksuta (s.o 4,5 tund tööd tunnihinnaga 140 eurot).
2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1 680 eurot (1 050 + 630). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 680 eurot.
3. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3