RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-22-9 19. detsember 2022 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Bret

) § 217 lõike 2 punkt 3), ning oht, et ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid (

§ 217

lõike 3 punkt 3), kriminaalmenetlusest kõrvale hoida või seda muul viisil takistada (

§ 217lõike 3 punkt 4).

1. Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohus koostas
2. augustil 2022 XX-i suhtes vahistamisotsuse ning Lõuna-Soome ringkonnaprokuratuur sama kuupäeva kandva Euroopa vahistamismääruse, millega taotleti kaebaja vahistamist ja loovutamist kriminaalmenetluse jätkamise eesmärgil Soomes. Euroopa vahistamismääruse kohaselt kahtlustati kaebajat Soome karistusseadustiku
3. peatüki §-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavas raskes narkokuriteos, mille eest on karistusena ette nähtud kuni kümneaastane vangistus. Justiitsministeerium edastas
4. augusti
5. a vahistamismääruse
6. augustil 2022 Harju Maakohtule.
8. augusti
9. a kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt vabastati XX
10. augustil 2022 kell 14.
13. augustil 2022 kell 14.11 pidas Politsei- ja Piirivalveamet XX-i
14. augusti
15. a Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Kinnipidamiskeskuses uuesti 5-22-9 kinni. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli järgi oli kinnipidamise aluseks oht, et ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada (

§ 217lõike 3 punkt 4).

1. XX-i esindajad advokaadid Silver Reinsaar ja Sander Potisepp esitasid
2. augustil 2022 Riigikohtule kaebuse, milles taotlesid XX-i põhiseaduse (PS) § 21 lõikes 2 sätestatud põhiõiguse rikkumise tuvastamist ning tema viivitamatut vabastamist.
4. augustil 2022 tegi Harju Maakohus määruse, millega kohaldas XX-i suhtes loovutamisvahistust kuni tema üleandmiseni Soome Vabariigile. Loovutamisvahistuse kulgemist arvestati XX-i kinnipidamisest
5. augustil
6. Kohus märkis, et XX-i loovutamine Soome Vabariigile seal toimuva kriminaalmenetluse jätkamiseks ei takista tema suhtes Eestis korraldatavat menetlust. XX-i kahtlustatakse Soomes toimetatavas kriminaalmenetluses selles, et ta organiseeris Helsingis ebaseaduslikult narkootikumide sissevedu Soome. Kuriteo objektiks on vähemalt 70 kg hašišit, kuritegu on raske ja selle eest näeb Soome karistusseadustik ette kuni kümneaastase vangistuse. Eesti Vabariigi karistusseadustiku järgi on selline tegu kvalifitseeritav vähemalt KarS § 184 lõike 1 järgi, mille alusel on võimalik mõista karistuseks ühe kuni kümne aasta pikkune vangistus. Seega on

§ 491lõigetes 1 ja 2 sätestatud loovutamise üldtingimused täidetud.

KAEBAJA SEISUKOHAD

1. Kinnipidamisprotokollide kohaselt on XX-i hoitud samas teos kahtlustatuna kinni ilma kohtu sellekohase loata kauem kui põhiseadusega lubatud nelikümmend kaheksa tundi. Seadus ei sätesta sellise kinnipidamise vaidlustamise tõhusat võimalust.
2. XX-i ainus tõhus õiguskaitsevahend PS § 21 lõike 2 rikkumise korral on esitada individuaalkaebus Riigikohtule. Uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale kaebuse esitamine ei ole tõhus, sest

§ 228

lõike 5 kohaselt ei peata see vaidlustatud määruse täitmist ega menetlustoimingut. Samuti ei asenda isiku vabastamiseks kohustavat kohtumäärust isiku hilisem võimalus nõuda riigilt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel kahjuhüvitist ebaseadusliku kinnipidamise eest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohtu praktika kohaselt saab isik juhul, kui tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada enda õigustele kohtulikku kaitset, pöörduda individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole (vt alates Riigikohtu üldkogu
2. märtsi
3. a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02, punkt 17; viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
4. novembri
5. a määrus asjas nr 5-22-7/4, punkt 29). Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on individuaalkaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte (nii viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
6. juuni
7. a määrus asjas nr 5-21-5/2, punkt 8).
8. Kaebuses leitakse, et nii Eestis kui ka Soomes toimetatavas kriminaalmenetluses käsitletakse sama tegu, selle teo menetlemisel on isikut kohtu sellekohase loata peetud vahi all üle neljakümne kaheksa tunni ja tal ei ole niisuguses olukorras tõhusat õiguskaitsevahendit oma põhiõiguste kaitseks.
9. PS § 21 lõike 2 esimese lause kohaselt ei tohi kedagi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Praegusel juhul peeti XX KarS § 184 lõike 2 punktide 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises kahtlustatavana kinni
10. augustil 2022.

§ 217lõigetest 8 ja 9 tuleneb, et kui prokuratuur veendub kinnipeetu vahistamise vajaduses, koostab ta 2

1. peatüki
2. jagu ette uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamise korra. Selles sisalduva

§ 228

lõiked 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale ja Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Kui aga isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud (

§ 230lg 1).

13. Õige on küll kaebuses sisalduv viide

§ 228

lõikele 5, mille kohaselt ei peata uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale kaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist ega menetlustoimingut, nagu ka väide selle kohta, et uurimisasutuse ja prokuratuuri peale kaebamine ei oleks iseenesest kaasa toonud XX-i viivitamatut vabastamist, kuid pelgalt see ei kõiguta olemasoleva õiguskaitsevahendi tõhusust. Nimelt annab

§ 229

lõike 2 punkt 3 uurimisasutuse või prokuratuuri määruse ja menetlustoimingu peale esitatud kaebust lahendavale prokuratuurile või Riigiprokuratuurile õiguse tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22. märtsi 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-11-13, p 10 ja kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-103-16, p 22).

§ 231lõike 3 kohaselt on samad volitused ka eeluurimiskohtunikul.

Kõnealuse asja kontekstis tähendab see ühtlasi uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendaja õigust ebaseaduslikult kinnipeetav isik viivitamatult vabastada. 14. Eeltoodu alusel on XX-i huvides esitatud individuaalkaebus lubamatu, kuna puudub alus selle läbivaatamiseks. Kaebus tuleb jätta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lõikest 2 juhindudes läbi vaatamata ja tagastada esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) 3