Obsah (7)

§ 121§ 47§ 43§ 88§ 79§ 28§ 90

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1114 Määruse kuupäev 1. september 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla tegevuse peale RESOLUTSIOON 1

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus 2 kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 16.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 17. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud Tartu Vangla vastu alljärgnevad nõuded: 18.
2. kohustada Tartu Vanglat võimaldama kaebajal osta vangla poest peeglit ja mahla; 18.
3. kohustada Tartu Vanglat võimaldama kaebajal osta vangla poest rohelist teed, mune, mett, suhkrut ja värsket liha; 18.
4. kohustada Tartu Vanglat vastu võtma saadetisi, milles on mesi, tee, suhkur ja/või mahl ning tühistada vastav keeld; 18.
5. kohustada Tartu Vanglat laiendama poes müüdavate teede sortimente; 18.
6. keelata Tartu Vanglal suhkru varastamine; 18.
7. kohustada Tartu Vanglat väljastama kaebajale suhkru normkogus; 18.
8. hüvitada tekitatud tervisekahju, mis tekkis seoses sellega, et vangla ei võimalda kaebajal toituda normaalselt ja inimlikult.
9. Arvestades, et praegusel juhul ei ole Tartu Vangla
10. septembri
11. a vastusest nähtuvalt kaebaja esitanud määruse p-s 18.7 märgitud asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust; poe sortimenti peegli ja mahla lisamisega seonduvalt esitanud vaiet Tartu Vangla
12. märtsi
13. a vastuse nr 6-24/6337-2 peale; vaiet vangla otsuste peale, mis käsitlevad suhkru varastamise keelamise lõpetamise taotluse lahendamist; ning taotlusi, milles kaebaja nõuaks määruse p-des 18.2-18.4 ja 18.6 märgitut, siis on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus määruse p-s 18 nimetatud nõuetega halduskohtusse pöördumiseks. Sellest tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

1. Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et Tartu Vangla on talle tekitanud kahju, siis tuleb kaebajal kõigepealt esitada vanglale kirjalik taotlus kahju hüvitamiseks. Kaebaja saab pöörduda kohtusse pärast seda, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks on kolm aastat sellest, kui kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai (RVastS § 17 lg 3).
2. Kui kaebaja soovib, et vangla sooritaks konkreetse toimingu, siis tuleb tal esmalt esitada sellekohane taotlus vanglale kirjalikult. Kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, siis tuleb kaebajal esitada vaie. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. 3 22.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega ja taotlusega, milles kaebaja nõuab tõendite kogumist, sh tunnistajate ülekuulamist ja videokaamera salvestiste väljanõudmist, märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata. II
2. Kaebaja esitas
3. juulil 2022 taotluse väljastada talle koopia
4. juuni
5. a puuduste kõrvaldamise avaldusest, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Kuna kaebaja ei ole
6. juunil 2022 puuduste kõrvaldamise avaldust kohtule esitanud, mõistab kohus, et kaebaja soov on saada ärakiri
7. juuni
8. a avaldusest. 25.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kusjuures nimetatud õigust võib piirata

§ 79lg-s 1 loetletud alustel.

Antud juhul

§ 79lg-s 1 loetletud aluseid ei esine.

Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka

§ 28

lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (

1. septembri
2. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks.“
3. Kuna menetlusosaline peab enne EIK-i pöördumist esmalt kasutama siseriiklikult kõiki võimalusi ning praeguses asjas seda tehtud pole, on kaebaja taotletud eesmärgil kohtule esitatud avaldusest ärakirja väljastamine ennatlik.
4. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul kaebajal vajadus enda poolt kohtule esitatud pöördumisest koopia saamiseks ning kohus jätab kaebaja vastava taotluse rahuldamata. III
5. Kaebaja esitas
6. juulil 2022 vastuväite
7. juuli
8. a määrusele. Arvestades, et kaebaja kirjeldas enda rahulolematust sellega, et kohus ei andnud talle riigi õigusabi korras esindajat, saab kohus aru, et kaebaja on esitanud vastuväite Tartu Halduskohtu
9. juuli
10. a määruse resolutsiooni p 4 peale, millega kohus jättis tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 29.

§ 90

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. 30. Kohus selgitab, et

§ 90

lg-s 1 sätestatud vastuväite esitamise eesmärk on juhtida kohtu tähelepanu võimalikele menetlusvigadele, mis puudutavad selliseid menetlustoiminguid, mille peale ei võimalda

iseseisvalt määruskaebust esitada. Kuna Tartu Halduskohtu

1. juuli
2. a määruse resolutsiooni p 4 oli määruskaebusega vaidlustatav, ei ole võimalik selle peale halduskohtule vastuväidet esitada. Riigi õigusabi andmise otsustamisel esinenud menetlusnormide rikkumist oli võimalik kõrvaldada üksnes ringkonnakohtul määruskaebuse 4 lahendamise käigus, halduskohus tehtud otsustust ise muuta ei saa. Seepärast tuleb kaebaja vastuväide Tartu Halduskohtu
3. juuli
4. a määruse resolutsiooni p 4 peale jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5