Obsah (5)

§ 172§ 657§ 272§ 229§ 663

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10105 Kohtuas

§ 172

lg 1), v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotuses puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse isa määruskaebus

1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse lapse isa, kes palub maakohtu määruse tühistada, saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks teisele kohtunikule või jätta avaldus rahuldamata.
2. Määruskaebuse kohaselt on menetlus maakohtus olnud ühekülgne. Lapse isa taotlust ema hooldusõiguse peatamiseks ei ole menetletud. Kohtu arusaam, et hooldusõiguse peatamine on menetluslik taotlus, mitte hagita perekonnaasi, on väär. Kohus jättis enne lahendi tegemist pooled ära kuulamata. Lapse isa on kohtuniku tegevust vaidlustanud, aga kohus ei ole kaebust ringkonnakohtule edastanud. Kohus nõuab põhjendamatult riigilõivu tasumist. Kohus on teinud lahendi enne eelneva määruse jõustumist. Sellise olukorra vältimiseks oli esitatud ka taotlus menetluse peatamiseks, mis ei ole samuti jõustunud. 17.08.2021 jättis kohus tõendid välja nõudmata. Maakohtu lahend ei tugine tõenditel. Teise kohtu tuvastatud asjaolud ja eestkosteasutuse seisukohad ei ole tõendid. Eestkosteasutuse kodukülastuse osas tuleb kontrollida, millisel õiguslikul alusel on külastus tehtud, kas on järgitud dokumenteerimise korda jms. Kohtule ei ole esitatud tõendeid psühholoogi hinnangust või visiidist. Lapse ema on õigustamatult võõrandanud lapse vara. On fakt, et lapse isa täna reaalset ohtu ei osuta. Kohus ei ole põhjendanud, miks hüpoteetilist ohtu ei maanda riiklikult tunnustatud sotsiaalprogramm ja vangistus. Kohus ei ole lahendanud vaidluskohta, kus ema ja isa on eriseisukohal süü tunnistamise ja kahetsuse osas. Kohus on jätnud käsitlemata vägistamise küsimuse. Kohus on jätnud tähelepanuta, et lapse ema on esitanud teadvalt valeandmeid elukoha kohta. Kohtu etteheide isale tõendite puudumise kohta on kohtu enda tegevuse tulem, kuna isa ei saanud vande all küsitleda. Kohus menetles omal algatusel ülalpidamiskohustuse täitmise küsimust, mis ei kuulu hagita asja juurde. Väide, et ülalpidamiskohustust ei täideta, on meelevaldne. 6 Lapse ema määruskaebus
3. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse lapse ema, kes palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus määrus, millega jätta lapse ema menetluskulud lapse isa kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole menetlusosaliste menetluskulude nende endi kanda jätmine õiglane ja kohus ei ole otsustust põhjendanud. Avalduse esitamise kohtusse tingis lapse isa poolt sooritatud kuritegu lapse suhtes ning tegemist ei olnud lapse ema suvaotsustusega. Kohus rahuldas avalduse täies ulatuses. Lapse isa on asjas esitanud mitmeid põhjendamatuid taotlusi ja kaebusi. Seega ei ole õiglane jätta menetluskulusid avaldaja enda kanda. Lapse ema poolt esitatud avalduse oleks tegelikult pidanud esitama kohalik omavalitsus koheselt pärast lapse isa suhtes kohtuotsuse jõustumist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5794 leidnud, et ei ole põhjendatud jätta lastesse puutuvates hagita asjades menetluskulusid vanemate endi kanda. Menetlusosaliste seisukohad
4. Lapse isa vaidles lapse ema määruskaebusele vastu. Lapse ema vaidles lapse isa määruskaebusele vastu. Lapsele määratud esindaja vaidles mõlema vanema määruskaebustele vastu. Eestkosteasutus toetas lapse ema määruskaebust ja vaidles lapse isa määruskaebusele vastu. Menetluse edasine käik
5. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebustes esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

1. Esmalt käsitleb kohus lapse isa määruskaebust. PKS § 123 lg 1 järgi lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et põhjendatud on eeldada, et teiste abinõude rakendamisest ei piisa lapsele ohu ärahoidmiseks. Lapse isa on süüdi mõistetud oma lapse tapmiskatse eest. Ebaõige on lapse isa seisukoht, et kriminaalasjas tehtud otsus ei ole tõend. Tulenevalt

§ 272on dokumentaalseks tõendiks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades.

Lapse huvides ei ole, et tema hooldusõigust teostab vanem, kes on eelnevalt üritanud teda tappa. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et laps ei taha isaga suhelda (21.07.2021 eestkosteasutuse seisukoht ja 23.07.2021 lapsele määratud esindaja seisukoht). Eeskosteasutuse 21.07.2021 7 seisukoha kohaselt vajas laps tapmiskatse järel pikalt psühholoogilist nõustamist. Lapse isa määruskaebuse väide selle kohta, et kohtule ei ole esitatud tõendeid psühholoogi visiidist, ei ole põhjendatud.

§ 229lg 2 alusel saab eestkosteasutuse seisukohta käsitleda tõendina.

Lisaks järeldub isa kahtlusest, kas tema tegevusel oli lapsele raske psühholoogiline mõju, et ta ei ole võimeline mõistma oma tegude tähendust. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus lapse isa on üritanud last tappa, isa tegu on toonud kaasa lapsele raskeid hingelisi kannatusi ning laps ei taha isaga suhelda, ei ole võimalik asuda seisukohale, et isa poolt lapse hooldusõiguse teostamine oleks lapse huvides. Lapse isa on oma tegevusega näidanud, et ta kujutab oma lapsele otsest ohtu, mistõttu võttis maakohus põhjendatult temalt hooldusõiguse ära. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et käesoleval hetkel viib lapse isa vangistuses.

1. Ebaõige on lapse isa seisukoht, et maakohus menetles lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõuet. Kohus ei ole sellist nõuet käesolevas asjas lahendanud, vaid on üksnes tsiteerinud lapse ema väidet, et lapse isa ei täida lapse ülalpidamiskohustust.
2. Puudutatud isik II heidab määruskaebuses ette, et kohus on jätnud käsitlemata vägistamise küsimuse. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik II on süüdistuses KarS § 141 lg 2 p 2 – 25 lg 4 ja § 141 lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi õigeks mõistetud.
3. Mis puudutab lapse isa väidet maakohtu poolt ärakuulamata jätmise kohta, siis lapse ema avalduse menetlemisega seonduvalt on maakohus ära kuulanud nii lapse ema kui isa.
4. Lapse isa heidab maakohtule ette, et maakohus jättis 17.08.2021 määrusega lapse isa taotluse tõendite väljanõudmiseks rahuldamata. Samas on lapse isa määruskaebuses möönnud, et tal ei ole tõendite sisu teada. Seega ei nähtu määruskaebusest, et tõendite väljanõudmata jätmine võis tuua kaasa asja ebaõige lahendamise.
5. Lapse isa leiab, et maakohus on teinud lõpplahendi ära ootamata määruste jõustumist, mis puudutavad tema avaldust lapsele eestkoste seadmiseks ja lapse ema hooldusõiguse peatamiseks, samuti, mis puudutab tema taotlust tsiviilasja menetluse peatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebused seoses menetluse peatamise taotlusega on lahendatud. 07.10.2021 määrusega jättis maakohus rahuldamata lapse isa taotluse menetluse peatamiseks. Lapse isa esitas sellele 14.10.2021 määruskaebuse. Maakohus keeldus 01.11.2021 määrusega 07.10.2021 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. Lapse isa esitas 05.11.2021 määruskaebuse 01.11.2021 määruse peale. Maakohus jättis määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. 07.12.2021 määrusega jättis maakohus menetlusse võtmata lapse isa 05.11.2021 määruskaebuse maakohtu 01.11.2021 määruse peale, millega keelduti menetlusse võtmast 14.10.2021 määruskaebust maakohtu 07.10.2021 määruse peale menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Seega on menetluse peatamisega seonduvad määruskaebused lahendatud. Mis puudutab lapse isa avaldust lapse ema hooldusõiguse peatamiseks ja lapsele eestkostja määramiseks, sh eestkostja määramiseks esialgse õiguskaitse korras, siis maakohus tegi 17.08.2021 määruse, millega jättis lapse isa avalduse rahuldamata. Lapse isa esitas sellele 30.08.2021 määruskaebuse. Maakohus keeldus 13.09.2021 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus märkis, et 17.08.2021 määruse resolutsiooni vaidlustatud 8 osa puhul on tegemist menetlusosaliste taotluste lahendamisega. Lapse isa esitas 14.10.2021 määruskaebuse 13.09.2021 määruse peale, milles palus menetleda 30.08.2021 määruskaebust. Maakohus jättis 01.11.2021 määrusega määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 09.11.
6. Maakohus märkis, et lapse isal tuleb esitada selgelt väljendatud taotlus ja tasuda riigilõivu 50 eurot. Lapse isa esitas 05.11.2021 määruskaebuse maakohtu 01.11.2021 määruse peale, milles märkis, et nõutud riigilõiv ei vasta riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 sättele ning 14.10.2021 määruskaebuses on ühemõtteliselt tuvastatav tema taotlus. Maakohus keeldus 18.11.2021 määrusega lapse isa 05.11.2021 määruskaebuse 01.11.2021 määruse peale menetlusse võtmisest osas, milles maakohus jättis 14.10.2021 määruskaebuse 13.09.2021 määrusele käiguta. Eeltoodust järeldub, et maakohus on tõepoolest jätnud otsustamata lapse isa 14.10.2021 määruskaebuse maakohtu 13.09.2021 määruse peale menetlusse võtmise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga vajadust saata seda maakohtule lahendamiseks, vaid menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt on ringkonnakohtul võimalik viidatud minetus kõrvaldada ja määruskaebuse menetlusse võtmine ise otsustada. Kolleegiumi hinnangul tuleb määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuna lapse isa ei tasunud määruskaebuselt riigilõivu. Ringkonnakohtu hinnangul tuli lapse isal tasuda 14.10.2021 määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14 määruskaebuse esitamise aegses redaktsioonis), kuna ta vaidlustas 13.09.2021 määrust muuhulgas osas, milles keelduti menetlusse võtmast 30.08.2021 määruskaebust muuhulgas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale. Lapse isa ei tasunud riigilõivu 50 eurot ega ka 10 eurot, mis tal enda hinnangul tuli tasuda. Seega tuleb

§ 663

lg 1 ja § 637 lg 1 p 3 alusel keelduda menetlusse võtmast lapse isa 14.10.2021 määruskaebust maakohtu 13.09.2021 määruse peale, millega keelduti lapse isa 30.08.2021 määruskaebuse menetlusse võtmisest. 36. Lapse ema määruskaebuse osas märgib kolleegium järgmist. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire. Arvestades, et käesolevas asjas tehti lahend eelkõige lapse huvides, jättis maakohus põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda). Lapse ema poolt viidatud Riigikohtu 13.05.2020 määrus tsiviilasjas 2-16-5794 käsitles menetluskulude jaotust lepitusmenetluses ning olukorras, kus avaldus jäeti läbi vaatamata. Käesoleva asja puhul ei ole tegemist sarnase olukorraga. 37. Arvestades, et tegemist on lapse hooldusõiguse üle toimuva vaidlusega ning asjaoluga, et määruskaebused jäävad rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 1 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 9