Obsah (16)

§ 189§ 635§ 116§ 644§ 637§ 158§ 119§ 188§ 652§ 42§ 35§ 25§ 100§ 647§ 159§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-10027 Tsi

) § 42 lg 1 alusel; − mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 102 900 eurot, viisis 101 099,25 eurot ja kohustada hagejat tasuma kostjale edasiulatuvat viivist 0,15% päevas põhivõlgnevuselt alates vastuhagi esitamisest kuni nõude täitmiseni; − alternatiivselt palus kostja mõista hagejalt kostja kasuks välja raamlepingu nr 2/128-18 ja arenduslepingu nr 2/178-18 alusel üleantu väärtus 102 900 eurot tagasitäitmise alusel (

§ 189

lg 1 ja lg 2 p 1), viivis 13 599,72 eurot ja kohustada tasuma põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras viivist alates vastuhagi esitamisest kuni nõude täitmiseni; − jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

1. Lepingutes oli kokku lepitud tööde algus, lõpptähtaeg ning arenduse sisu, millele töö pidi vastama. Algses projektiplaanis olid kokkulepitud algsed tingimused, millele töö lõpuks pidi vastama. Projektiplaan defineeris projekti alguseks
2. nädala 2018 aastal ja lõpptärminiks
3. nädala 2019 aastal. Enne lepingu allakirjutamist ei toimunud poolte vahel eraldi läbirääkimisi lepingu tingimuse osas. Lepingus ega selle lisades ei olnud ka vaheetappide detailsetes tulemites ega vahetähtaegades kokku lepitud. Projekti elluviimiseks oli valitud iteratiivne ehk agiilne arendusmeetod, sest hanke sisendid ei olnud detailideni läbi mõeldud ning projekti elluviimine vajas detailide täpsustamist ja tellijaga kooskõlastamist. Vaheetappide ajakava ja eeldatav tulem lepiti kokku 04.12.2018 töörühma avakoosolekul. Vastavalt avakoosoleku protokollile kinnitas tellija, et I etappi kokkulepitud eesmärk oli luua baasfunktsionaalsust, mis võimaldaks testida menetlusprotsessi algusest lõpuni, mitte aga luua lõplikku toodanguväärilist rakendust. 20.12.2018 sõlmiti poolte vahel täiendav kirjalik kokkuleppe, mis tükeldas projekti kolmeks etapiks ning määras vaheetappide kuupäevad ja maksetingimused. Poolte vahel sõlmitud lepingutes ega lepingute lisades ei olnud vaheetappide tulemid konkretiseeritud ehk puudus poolte vahel detailne tingimuste kokkulepe, millele pidid I etapi arenduse tööd vastama. Riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud vaheetappide tähtaegu. Projekti etappideks jagamise osas leppisid pooled jooksvalt töö tegemise ajal. Kuivõrd poolte vahel ei olnud enne hankesse minekut tingimused läbi räägitud, siis tuli lugeda, et kostja sõlmis lepingu tüüptingimustega. I etapi raames loodavast funktsionaalsusest arusaamiseks tuli kostjal teostada detailanalüüs, mille käigus defineeriti arenduseks vajalik sisend, mis tugines lepingus defineeritud tehniliste nõuete, prototüübi ekraanivormingute, stiiliraamatu ning ärinõuete ristamisega. Granulaarsel tasandil oli kostjale arendustööde sisendiks veel vaja tellija tarnitud lähteülesande materjalid: raamlepingu lisa 1 eseme tehniline kirjeldus, KRIS5 tehniline kirjeldus, visuaalne prototüüp, stiiliraamat, arhitektuurse visiooni dokument, äriloogiline analüüs, projektiplaan. Vastavalt hageja väitele olid kõik arenduse ettevalmistamiseks vajalikud algmaterjalid ning analüüsid 5 hankelepingu sõlmimise momendiks juba teostatud ehk valmis. Faktiline olukord oli aga selline, et ärianalüüs tellija poolt ei olnud valmis, ning seda täideti jooksvalt, dokumenteeriti Confluences, projektiplaan kirjeldas loodetavat funktsionaalset tulemit väga üldistavalt, mis tõi kaasa ka detailanalüüsi teostamise viivituse kostjast mittesõltuvatel põhjustel. Vastavalt raamlepingule tuli kostjal enne arendustööde alustamist kooskõlastada detailanalüüs hageja kontaktisikuga. Lepingut täitma asudes avastasid mõlemad pooled, et lepingus algselt kirjapandu ei kajastanud kõiki tegelikke olukordi ja vajadusi. Pooled hakkasid jooksvalt leppima projekti vaheetappides kokku, sh tähtaegades, maksumuses ja vaheetappide eesmärkides. Töövõtja täitis oma kohustusi lähtudes poolte kokkulepitust ning hea usu, hea tava ja mõistlikkuse põhimõtetest. Kostja esitas I etapi töid tähtaegselt ning kokkulepitud mahus. Projekt oli teostatud tellija järelevalve all, mistõttu tellija jaoks ei olnud üllatus I etappi vahetulemusena esitatud töö. Hageja keeldus töö vastuvõtmisest alusetult, leides, et juba I etapil pidi töö vastama projekti lõpptingimustele, mis oli meelevaldne nõue. Seetõttu oli kostja sunnitud lepingust taganema hagejapoolse lepingurikkumise ja ebamõistliku käitumise tõttu. Kostja hinnangul polnud mittetäielik dokumentatsioon töö vastuvõtmata jätmise aluseks, sest tegemist oli ebaolulise puudusega. Ka testimiskeskkonna puudumine ei saanud olla adekvaatseks põhjuseks I etappi töö vastuvõtmata jätmiseks, sest testimiskeskkonna paigaldamine oli tellija kohustuseks ning just tellija sattus sellega viivitusse. I etapi töö üleandmine toimus tähtaegselt. Eeldused taganemisavalduse esitamiseks olid kostja poolt täidetud, mistõttu kostja taganes kehtivalt lepingust. Hageja taganemisavaldus polnud kehtiv. Kostja täitis oma kohustusi korrektselt ning esitas I etappi tööd kokkulepitud mahus ja kvaliteediga. Hagejal ei olnud õigust keelduda töö vastuvõtmisest ja jätta tasu maksmata. Hageja rikkus tööde vastuvõtmise kohustust. Vastavalt hankelepingule võis kostja nõuda viivist 0,15% maksmata summast päevas. Isegi juhul, kui kohus leiab, et kostja rikkus oma kohustusi, mistõttu hageja käitumine oli õiguspärane, kostja 12.08.2019 taganemisavaldus pole kehtiv ja hageja 13.09.2019 taganemisavaldus on kehtiv, siis võib hageja leppetrahvi nõuda üksnes 30 870 euro ulatuses ehk I töö etapi väidetava rikkumise eest. Kostja võib nõuda 102 900 eurot hüvitamist tagasitäitmise alusel. Juhul kui kohus leiab, et siiski esineb alus leppetrahvi väljamõistmiseks, palus kostja leppetrahvi vähendada. Hageja väide, et töövõtja rikkumised olid sedavõrd olulised, et tingisid lepingust taganemise tervikuna, oli väär. Hageja ei olnud ise piisavalt projektiks valmistunud ega teinud korralikult projektiks vajalikke eeltöid. Arvestades kostja heauskset käitumist, hagejast tulenevaid põhjusi ning kostjale juba vaidlusaluse projekti raames tekkinud kulusid, kuulus leppetrahv vähendamisele. Hageja vastus vastuhagile
4. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei käitunud heauskselt, kuna ta moonutas vastuhagis faktilisi asjaolusid. Hankelepingu metoodika valik oli jäetud arenduspartneri otsustada, kuid tuli jälgida pakkumuses toodud eelarvet ja tähtaegasid. Kostja väide, et pooltel puudus detailne kokkulepe, millele pidid I etapi tööd vastama, oli väär ja vastuolus hankelepinguga. Igasugune ärianalüüs oli kostja kohustus. Kostja vastupidised väited, justkui oleks hageja kohustuseks ärianalüüsi teostada ja/või seda üle anda (sh nagu oleks kostja poolt lepingu täitmine sellest sõltuvuses) olid meelevaldsed. Ka kostja viited, justkui oleks arendus ja piletite detailanalüüs hilinenud hageja viivituste tõttu, ei vastanud tõele. Viibimine oli põhjustatud kostja tegevusest. Pooled polnud leppinud tähtaegade muutmises, vaid hageja andis kostjale täiendava tähtaja I etapi tööde üleandmiseks. Lepingus oli eraldi ette nähtud protseduur, kuidas arendusi ja nendega kaasas käivaid dokumentatsioone 6 tuleb testida ja üle anda. Kostja ajas segamini nö jooksva töö ja tööde üleandmise. Kostja väide, et ta andis 12.06.2019 üle asjakohase dokumentatsiooni, ei vastanud tõele. Tegelik põhjus, miks kostja uusi asjaolusid analüüsi käigus avastas (ja mis tingisid kostja poolt ka ajagraafikust mitte kinnipidamise ning nn lepingu mahu suurenemise), seisnes selles, et kostja alahindas esmast analüüsi ja lepingu töömahtu ning seetõttu osutus lepingu nõuetekohane täitmine kostja jaoks keeruliseks. Hageja ei saa kanda riisikot selle eest, et kostja ei süvenenud hankemenetluses pakkumist tehes lepingu esemesse. Hageja ei vaielnud vastu, et nii raam- kui ka hankelepingu näol oli tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, kuid üksi tüüptingimustest ei olnud tühine. Kostja ajas segamini käsundus- ja töövõtulepingu, kuna kostja kohustuseks ei olnud osutada umbmäärast teenust KRIS5 infosüsteemi arendamisel, vaid tegemist oli töövõtulepinguga, mille eesmärgiks oli ka töö üle anda. Tööd jaotati etappidesse projektiplaani alusel ning projektiplaanis oli ka sätestatud, millised tööd on iga etapiga hõlmatud. Täiendavat jooksvat kokkuleppimist neis küsimustes ei esinenud. Kostja käsitlus, justkui oleks I etapi tööde näol tegemist poolelioleva arendusega, oli väär ega polnud kooskõlas lepinguga. Tööde etapilise üleandmise vajadus oli kooskõlas lepinguga elementaarne ja üheselt mõistatav. Kostja käsitlus nagu oleks tööd 12.06.2019 nõuetekohaselt üle antud, oli vastuolus menetluses esitatud tõenditega. Hageja ei olnud kostja I etapi töid vastu võtnud. Seega pidi kostja tõendama, et tööd vastasid lepingutingimustele. Käesoleval juhul polnud vaidlust, et pooled olid kokku leppinud tööde etapi kaupa tegemise vastavalt projektiplaanile. Samas pidid ka etappidejärgselt valminud tööd vastuvõtmiseks üle antama. Vahemaksete teostamisel tuli järgida lepingus sätestatud tööde etappide kaupa üleandmise ja vastuvõtmisega. Järelikult olid pooled lepingus kokku leppinud, et etapiviisiliselt tehtud tööd tuleb ka üle anda ja vastu võtta. Hageja nõudmised dokumentatsiooni osas piirdusid üksnes I etapi töödega. Lisaks puudus ka testdokumentatsioon, mis oli hädavajalik selleks, et üldse kontrollida arendatud infosüsteemi nõuetekohast käitumist. Testimisdokumentatsioon oli oluline osa tööde üleandmisevastuvõtmise protsessist ning arvestades, et testimisdokumentatsiooni eesmärgiks oli, et tellijal oleks võimalik kontrollida süsteemi nõuetekohast käitumist, oli ilmne, et sellise dokumentatsiooni puudumine oli oluline puudus tööde üleandmise-vastuvõtmise kontekstis. Kostja lakoonilised viited hagejapoolsete kohustuste rikkumisele seoses testkeskkonna paigaldamisega olid vastuolus tõenditega. Vastuhagis toodud väited, nagu oleks tähtaegade ületamine tingitud hagejast, olid meelevaldsed. Hageja ei hilinenud prototüübi esitamisega ca kuu võrra. Väide, et hageja tarnitud algmaterjal oli puudustega, oli kohatu, kuivõrd lepingus polnud kokku lepitud, mis tingimustele hageja taritud algmaterjal oleks pidanud vastama. Kogu projekti skoobi analüüsimise vajadus oli hankelepingust tulenevalt kostja kohustus, mistõttu see ei saanud samaaegselt olla aluseks lepingu täitmisega viivitamisele. Kui kostjal võttis lepingust tulenevate kohustuste täitmine arvatust enam aega, siis on see tema riisiko. Kostja vastuhagi käsitlus ei lükanud ümber hageja tõenditel põhinevat seisukohta, et hageja ei olnud kostja poolt taganemisavalduse tegemisel lepingut rikkunud, veel vähem oluliselt rikkunud. Olukorras, kus kostjal puudusid taganemiseks materiaalsed eeldused, oli ilmne, et leping kehtis ning hageja sai lepingust taganeda. Kuna käesoleval juhul tõi I etapi puudulik töö ja kostjapoolne oluline lepingu rikkumine kaasa lepingust taganemise tervikuna, tuli lepingu olulise rikkumise tõttu võtta leppetrahvi maksmise aluseks lepingu tervikmaksumus. Arvestades rikkumise olulisust ja seda, et hageja jäi ilma nii infosüsteemist kui ka vastavast toetusest, polnud leppetrahv ebamõistlikult suur. Kostja väitis, et tal oli

§ 189lg 2 p 1 järgi hageja vastu üleantu väärtuse hüvitamise nõue.

Vaidlust ei olnud, et leping oli taganemise tõttu lõppenud, siis oli pooltel õigus vastastikku

7 § 189 lg 1 alusel lepingu täitmise käigus üleantu tagasi nõuda. Seega kõik tulemid, mida kostja oli hagejale lepingu täitmise käigus tarninud, saab hageja lepingu tagasitäitmise käigus tagastada. Sellest valmidusest hageja teavitas kostjat. Kostja polnud selleks huvi üles näidanud. Järelikult polnud käesoleval juhul tegemist

§ 189

lg 2 p 1 järgse olukorraga, kus üleantu tagastamine oli selle olemuse tõttu välistatud ega ka olukorraga, kus üleantu seisneks teenuse osutamises. Maakohtu otsus

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja võlgnevuse 102 900 eurot ja viivise 101 099,25 eurot ning kohustas hagejat tasuma kostjale põhinõudelt viivist 0,15% päevas alates 09.04.2021 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud jäid hageja kanda. Hagejal tuli kostjale hüvitada menetluskulude hüvitis 14 670 eurot ja tasuda sellelt summalt viivist seaduses ettenähtud ulatuses ja määras.
2. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: − pooled sõlmisid 21.08.2018 raamlepingu nr 2/128-18 (I kd tl 86), mille alusel sõlmisid pooled 05.12.2018 arenduslepingu nr 2/178-18 (I kd tl 71), mille p 1.
3. kohaselt oli lepingu esemeks kinnistusraamatu infosüsteemi arendamine. Lepingu p
4. kohaselt oli lepingu hind 411 600 eurot; − 04.12.2018 leppisid pooled töörühma koosolekul kokku selles, et vahemaksed toimuvad osades 25%, 25%, 50% ja vaheetappide tähtajad on 25.03.2019, 17.06.2019, 31.10.2019 (II kd tl 188); − 20.12.2018 sõlmisid pooled maksegraafiku, mille kohaselt I etapi üleandmise tähtaeg on 29.03.2019 ja esimene makse teostatakse summas 85 750 eurot, II etapi üleandmise tähtaeg on 28.06.2019 ja teine makse teostatakse summas 85 750 eurot, III etapi üleandmise tähtaeg on 31.10.2019 ja kolmas makse teostatakse summas 205 800 eurot. 21.05.2019 pikendas hageja I etapi tööde üleandmise aega kuni 12.06.2019 (I kd tl 144); − 12.06.2019 esitas kostja hagejale I etapi töö vastuvõtmiseks (I kd tl 145-146). 17.07.2019 teatas hageja, et I etapi tarne kohta on üleval 121 viga ning seoses sellega ei ole võimalik I etapi töid vastu võtta (II kd tl 168); − 24.07.2019 tegi kostja täiendustarne (II kd tl 170). 06.08.2019 andis kostja hagejale täiendava tähtaja I etapi tööde vastuvõtmiseks ja kohustuse täitmiseks (II kd tl 176); − hageja kohustust ei täitnud ning 12.08.2019 esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse (I kd tl 180-182). 13.09.2019 keeldus hageja I etapi tööde vastuvõtmisest ja esitas kostjale taganemise avalduse ja leppetrahvi nõude (II kd tl 156). Poolte vahel oli vaidlus selles, kumb lepingupool töövõtulepingu kehtivalt lõpetas (

§ 635lg 1, § 637, § 76 lg 1, § 641, § 77, § 642, § 116 lg 1, § 118, § 188 lg 1).

11. Hageja keeldus 13.09.2019 I etapi tööde vastuvõtmisest ja esitas kostjale lepingutest taganemise avalduse ja leppetrahvi nõude. Kohtu hinnangul polnud täidetud taganemise materiaalsed eeldused, kostja ei olnud oluliselt lepingut rikkunud (

§ 116lg 2 p 2 ja § 647 lg 1).

I etapi tööde üleandmise tähtaeg oli pikendatud kokkuleppel, mistõttu kostja ei rikkunud tööde üleandmise tähtaega. Käesolevas menetluses esitatud tõenditest nähtus, et töövõtja esitas tellijale 12.06.2019 I etapi tööd vastuvõtmiseks ning lepingu p 3.

1. alusel ka vahemakse arve tasumiseks. Lepingu p 11.
2. kohaselt pidi tellija 10 päeva jooksul töö üle vaatama ja teavitama puudustest. 05.07.2019 oli hageja seisukohal, et arendustöid teostatakse pakkuja poolt läbimõeldult ja kvaliteetselt (I kd tl 158). 18.07.2019 leidis hageja siiski, et I etapi töid ei ole võimalik vastu võtta, kuna töös esineb hulganisti vigu ja töö ei vasta lepingutingimustele (tl 160).

§ 644

lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja 8 käesoleval juhul lepingu p 11.5. sätestatud tähtajal puudustest ei teatanud, 18.07.2019. pretensioon oli üldsõnaline ega vastanud

§ 644lg 2 sätestatule.

Kohtu hinnangul tuli lugeda kostja poolt teostatud I etapi tööd hageja poolt vastuvõetuks (

§ 637lg 4, § 638).

Hageja poolt 05.07.2019 e-kirjast rahandusministeeriumile nähtus, et hankelepingu mahu kärbe ei olnud tingitud kostja tegemata jätmistest või puudustega teostatud tööst, vaid algselt planeeritust olulisemalt suuremast töömahust (II kd tl 160-161). Kostja tunnistas, et alahindas lepingut täitma asudes töömahtu, kuid see oli tingitud ka asjaolust, et lepingus algselt kirjapandu ei kajastanud tegelikku töömahtu ja olukordi. Tellija 18.06.2019 – 18.07.2019 e-kirjavahetusest nähtus, et lepingumahtu hinnati väiksemaks kui detailanalüüsi käigus tegelikkuses ilmnes (II kd tl 158). Kohtu hinnangul ei olnud aga tegemist kostjapoolse olulise lepingurikkumisega, kuivõrd kostja sai lähtuda andmetest, mis talle esitati ning lepingueelsete läbirääkimiste käigus lisatööde tegelikku mahtu kostjale tõepäraselt hageja poolt ei esitatud (II kd tl 184-185). Hageja põhjendas taganemiseavalduses tööde vastuvõtmisest keeldumist sellega, et dokumentide koopiad (testraportid) olid koos I etapi töödega esitamata (II kd 156). Töövõtja selgituste kohaselt oli tema poolt koostatud dokumentatsioon piisavalt informatiivne ja adekvaatne ning vastas raamlepingu p-le 10.2 (III kd tl 30). Hageja etteheited täisdokumentatsiooni esitamise kohta olid esitatud esmakordselt alles hagiavalduses. Lepingust taganemise avalduses hageja sellisele puudusele ei tuginenud. Kostja täitis dokumenteerimise kohustust kooskõlas lepingu p-ga 10.2., mistõttu ei olnud täisdokumentatsiooni esitamata jätmine I etapi kohta ka oluline lepingurikkumine, mis annaks aluse hageja poolt jätta tööd vastu võtmata. Hagejal polnud põhjust kohaldada kostja suhtes leppetrahvi (

§ 158). Kostja täitis oma lepingulised kohustused.

Kostja esitas 12.08.2019 hagejale lepingust taganemise avalduse, kuivõrd hageja jättis kostja hinnangul põhjendamatult tööd vastu võtmata ning I etapi tasu maksmata. Tööde üleandmise akti p 3. kohaselt kuulus I etapi tööde eest kostjale tasumisele 85 750 eurot (lisandub käibemaks) (I kd tl 180-182). Käesolevas menetluses oli kohtule esitatud tõendid selle kohta, et vaatamata I etapi tööde tellija poolt vastu võtmata jätmisele tegeles töövõtja ka II ja III etapi töödega, mis lõppastmes jäid kostjale tasustamata. 14.08.2019 e-kirjast nähtus, et ka pärast lepingust taganemist tegeles kostja hageja soovil veapiletite ülevaatamisega. Seega oli töövõtja pikema perioodi jooksul teinud tellijale töid ilma selle eest maksegraafikujärgset tasu saamata (

§ 119lg-d 1 ja 2).

Puudus vaidlus selles, et hageja sai kostja 12.08.2019 tahteavalduse kätte, hageja ei võtnud I etapi töid vastu ja ei tasunud maksegraafiku alusel tööde eest. Tellija jättis põhjendamatult I etapi tööde üleandmise akti allkirjastamata. Kuivõrd tellija jättis täitmata enda põhikohustuse, s.o. maksta tasu vastavalt kokkuleppele, oli hageja töövõtulepingut oluliselt rikkunud ning kostjal tekkis põhjendatud kahtlus, et tellija ei täida oma kohustust ka tulevikus. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtus, et töövõtja lepingust taganemise õiguse tekkimise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud (

§ 116lg 2 p 2).

I etapi tööde üleandmise akti kohaselt andis kostja hagejale töid üle 85 750 euro (lisandub käibemaks) väärtuses. Seega oli kostjal õigus saada kokkulepitud tasu (

§ 188lg 2, § 189 lg-d 1, 2 ja 3).

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja lepingust taganemise avaldus polnud kehtiv, kuivõrd ei ole järgitud arenduslepingu p 23.5. sätestatud nõuet, mille kohaselt töövõtja võib lepingu üles öelda tellija olulise rikkumise korral 10 tööpäeva jooksul pärast hoiatuse esitamist. Töövõtja võib lepingu üles öelda kui tellija ei aita kaasa lepingujärgse tulemuse saavutamisele ja ilma tellija kaasabita ei ole võimalik töövõtjal enda kohustusi täita, st tellija takistab vajalike tööde alustamist või läbiviimist. Kostja käesoleval juhul

§ 652lg-le 2 ei tuginenud.

Kostja tõi esile, et nii arenduslepingu kui raamlepingu tingimused polnud poolte vahel eraldi läbi räägitud. Kostja hinnangul oli

§ 42

lg 1 tulenevalt tühine lepingute lisa 3 9 dokumentatsiooniplaani vaheetappides täisdokumentatsiooni esitamise nõue. Käesoleval juhul oli lepingud sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel. Kohtu hinnangul polnud lisa 3 tühine tüüptingimus (

§ 35

lg 1), küll aga tuli kohtu hinnangul seda tõlgendada koosmõjus

§ 25

lg 2 sätestatuga, mille kohaselt kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Kostja nõue viivise saamiseks kuulus rahuldamisele

§ 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1, § 94 lg 1 ja Ts

MS 367 alusel. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Hageja vaidlustas ka menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist. Kaebaja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, jätta vastuhagi rahuldamata ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt tuli asi saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Kostja maakohtu menetluskulude suuruse läbivaatamisel tuleb kohtul kohaldada uurimisprintsiipi ja arvestada hageja vastuväidetega.
2. Kohus jättis otsuse tegemisel arvestamata hageja seisukohtadega ja tõenditega, kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja valikuliselt, otsus oli pealiskaudne ja põhjendustes viitas kohus vaid poolte seisukohtadele. Lahendis puudusid kohtu enda järeldused koos viidetega tõenditele ja põhjendustega. Kohus tuvastas ebaõigesti ja ebapiisavalt asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Eeltoodu tulemusel tegi kohus ebaõige lahendi. Kohus tuvastas vääralt, et poolte kokkuleppel pikendati I etapi tööde üleandmise tähtaega kuni 12.06.
3. Kohus oleks pidanud järeldama, et tegemist polnud kokkuleppel pikendatud ega muudetud tähtajaga, vaid tegemist oli tellija poolt kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtajaga. Hankelepingut sai muuta vaid kirjalikul kokkuleppel. Kohus leidis vääralt, et hagejapoolse taganemise materiaalsed eeldused polnud täidetud, kostja polnud lepingut oluliselt rikkunud, hageja polnud puudustest tähtaegselt ega piisavalt detailselt teavitanud ja I etapi tööd tuli lugeda vastuvõetuks. Tellija polnud I etapi töid vastu võtnud, siis tuli eeldada, et töö ei vastanud lepingutingimustele ning vastupidist pidi tõendama töövõtja. Kostja ei andnud hagejale üle nõuetekohaseid dokumente. Kohus tuvastas ebaõigesti, et kostja täitis nõuetekohaselt dokumenteerimise kohustuse. Hageja hinnangul kostja töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kohus jättis hageja taganemisavaldus kehtivuse ja leppetrahvi nõude hindamisel tähelepanuta hageja väite, et kostja rikkus lepingut ulatuses, milles lepingu eesmärk polnud enam saavutatav. Lisaks eeltoodule leidis kohus ebaõigesti, et kostja pidi tegema lepingu täitmise käigus lisatöid, mille mahtu talle tõepäraselt hageja poolt lepingueelsete läbirääkimiste käigus ei esitatud. Kohus jättis selles osas asjaolud tuvastamata ja tõenditele viitamata. Hageja hinnangul töömahu alahindamine ja töömahu suurenemine polnud omavahel võrdsustatavad ega samatähenduslikud. Asjaolu, et kostja alahindas tööde mahtu oli kostjast tulenev asjaolu, mille eest hageja ei vastutanud. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus ja töömaht pidi selguma kostja enda poolt teostatava detailanalüüsi käigus. Kokkuvõtvalt leidis kohus vääralt, et hagejal puudus kostja vastu leppetrahvi nõue ja et kostja tasunõue oli põhjendatud. Nõude puudumise tõttu puudus kostjal hageja vastu ka viivisenõue. Vastustaja seisukoht
4. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused 10
5. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud ja vastuhagi rahuldatud osas ning menetluskulude hageja kanda jätmises. Kostja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega ei ole pooltel maakohtu otsusele vastuväiteid osas, milles maakohus vastuhagi osaliselt rahuldamata jättis. Viidatud osas on maakohtu otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu (TsMS § 456 lg 2 p 1, lg 4). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.
6. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus jaotab uuesti ka menetluskulud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 05.12.2018 riigihanke nr 197576 tulemusena ja selle aluseks olnud mh sama hanke tulemusena augustis 2018 sõlmitud raamlepingu (I kd, lk 86-98) alusel töövõtulepingu (arendusleping nr 2/178-18 - I kd, lk 71), mille objektiks oli uue kinnistusraamatu menetlustarkvara detailanalüüs ja uue kinnistusraamatu menetlustarkvara arendus (I kd, lk 26 jj) . Vaidlus puudub ka selles, et pooltele olid siduvaks lepingu lisaks olevad dokumendid (arenduslepingu üldtingimused, tehniline kirjeldus, pakkumus jm- I kd, lk 72 jj) ning hankelepingu lisa 1 p 3.4 alusel 20.12.2018 sõlmitud hankelepingu maksegraafik (hankelepingu lisa 6). Maksegraafiku kohaselt pidi kostja arenduse kolm etappi üle andma järgmiselt: I etapp 29.03.2019, II etapp 28.06.2019 ja III etapp 31.10.
9. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 29.03.2019 kostja töid üle ei andnud.
10. Maakohtus oli vaidlus selles, kumb lepingupool oli lepingu kehtivalt lõpetanud. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja leidis, et hagejal ei olnud alust taganeda lepingust ning rahuldas vastuhagi, kuivõrd kostjal olid lepingust taganemise õiguse formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud.
11. Hageja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Nõustuda tuleb hagejaga, et maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Maakohus rikkus TsMS § 442 lõiget 8, mille kohaselt peab kohus otsuse põhjendustes mh põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Samuti peab kohus analüüsima kõiki tõendeid ja kui ta mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda põhjendama. Maakohtu põhjendused ei sisalda vastuseid kõikidele hageja faktilistele väidetele ega kõigi esitatud tõendite analüüsi. Kuna maakohus jättis osad tõendid tähelepanuta, jõudis kohus arvestatud tõendite hindamisel ebaõigetele järeldustele, rikkudes seejuures ka TsMS § 232 lõiget
12. Ringkonnakohtul on alus tõendite ümber hindamiseks (TsMS § 653). 21.

§ 116

lg 1 näeb ette, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Viidatud taganemise aluse kohaldamiseks oli 11 esmalt vaidluse lahendamisel vajalik tuvastada kostjapoole oluline lepingu rikkumine ja seejärel saab vastata küsimusele, kas hageja on rikkunud lepingut.

§ 647

lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Leping nägi ette, et tellijal on õigus lisaks seaduses ettenähtud alustele lepingust igal ajal taganeda ka juhul, kui töövõtja on rikkunud lepingust tulenevat olulist kohustust (p 23.4). Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse mh, kui pool ei täida mistahes lepingust tulenevat kohustust teise poole poolt lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antava täiendava tähtaja jooksul (p 8.4).

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuses tuvastatuga, et pooled olid kokkuleppel lepingu täitmise tähtaega pikendanud kuni 12.06.2019, mistõttu kostja ei olnud lepingut rikkunud. Maakohus viitas otsuses mh 21.05.2019 e-kirjale, kus hageja selgitas, et ta nõustub viimase ajapikendusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel TsMS § 232 lg-id 1 ja 2, hinnates tõendeid valikuliselt ja jättes suures osas hageja väited ja neid kinnitavad tõendid hindamata. Hageja on kostjale ette heitnud olulist lepingurikkumist seoses sellega, et kostja tarnis I etapi tööd 12.06.2019, kusjuures 20.12.2018 sõlmitud hankelepingu lisa nr 6 (maksegraafik) kohaselt tuli tööd üle anda 29.03.
2. Et tegemist ei olnud lepingu täitmise aja pikendamisega, tõendasid poolte eelnevat suhtlust kajastav kirjavahetus ja koosolekute protokollid (I kd, lk 137-139; 141-142). 21.03.2019 toimus poolte esindajate koosolek, kus arutati esmalt kostja 12.03.2019 pöördumist, kus kostja esindaja teatas I etapi tööde viibimisest ja tegi ettepaneku I etapi korrigeeritud tähtajaks 19.04.2019 (I kd, lk 135-136). 21.03.2019 juhtrühma koosolekul tunnistas kostja projektijuht, et on esinenud mõningaid probleeme analüüsi poolelt, et pole olnud piisavat võimekust, et I etapi tööd valmivad 19.04.2019, välja arvatud 3 epicut (kasutuslugu), mis saavad valmis hiljemalt 03.05.
3. Samal koosolekul selgitab hageja, et tegemist ei ole lepingus toodud tähtaegade muutmisega, vaid puuduste kõrvaldamiseks antud täiendava tähtajaga tingimusel, et edasised etapi tööde tähtajad ei pikene. Samal koosolekul on hageja selgitanud ka leppetrahvi nõudeõigust, kui kostja ei suuda täita võetud lepingulisi kohustusi (I kd, lk 137 p). Rikkudes TsMS § 232 lg-t 2, jättis maakohus hinnangu andmata kostja 17.04.2019 e-kirjale, kus kostja teatas, et on langetatud erakorraline otsus arvestades, et I tulemi üleandmine lükkub 19.aprilli tähtajast edasi, et alustatakse II ja III etapi analüüsiga ning, et I etapi arendus ei ole peatatud, aga analüütiku fookuse mujale suunamine võib arendustegevusele mõju avaldada (I kd, lk 140). Kohtuotsuses puudub hinnang hageja esitatud 23.04.2019 koosoleku protokollile, kus pooled esmalt arutasid kostja 17.04.2019 teavitust. Protokollist nähtuvalt juhtis hageja esindaja M Sihvart sellel koosolekul tähelepanu, et tähtajad on jäigad ja neist tuleb kinni pidada ning neid ei saa muuta, et hetkel on viibimine olnud 2 kuud, mis on palju. Samal koosolekul teadvustas kostja, et ajaraamid on paigas ning neid ei ole võimalik muuta ning märkis, et esmane analüüs oli alahinnatud ning teatud funktsionaalsused on olulisemalt keerukamad kui eeldati. Kas tähtajas suudetakse püsida, saavat kostja kinnitada peale II ja III etapi analüüsi, milleks ei piisa 2 nädalast; ühtlasi lubas kostja meeskonda suurendada ja 21.05.2019 esitada ajakava, kuid I etapi ületatud aega ei suudeta ilmselt II etapi tähtajaks tagasi võtta (I kd, lk 141142). Maakohus on eelnimetatud tõenditele hinnangut andmata jättes jõudnud asjas ebaõigele järeldusele, et I etapi töö üleandmise tähtaja pikendamine toimus poolte kokkuleppel. Ringkonnakohtu hinnangul sai tegemist olla üksnes täiendava tähtaja andmisega. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et tegemist on riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepinguga, kus lepingu muutmine saab toimuda vaid kooskõlas riigihangete seaduses (RHS) sätestatuga. Sellele on omakorda hageja esindaja töökoosolekul kostja tähelepanu 12 juhtinud. Riigihanke alusdokumendid lepingu tähtaja pikendamist lepingu tingimusena ei sisaldanud. Tähtaja muutmine oleks olnud lepingu oluliseks muutmiseks, milles RHS kohaselt pooled ei saaks ka kokku leppida. Lisaks juhtis hageja tähelepanu, et hankelepingu muutmine oleks välistanud ka struktuurifondidest toetuse saamise (või oleks kaasa toonud selle tagasinõudmise). Kostja ei ole neile väidetele vastu vaielnud.
4. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja väidet seoses kostja töös esinenud puudustega, mistõttu hageja ei võtnud kostjalt I etapi töid vastu. Vaidlus puudus, et kostja esitas I etapi töö hagejale 12.06.2019 ja et tarne ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja andis kostjale 17.07.2019 I etapi töödes vigade parandamiseks puuduste kõrvaldamise tähtaja kuni 24.07.
5. Teavituses sisaldus ka hoiatus, et kui tööd antud tähtajaks ei ole üle antud, on hagejal õigus nõuda hankelepingu p 8.5 alusel leppetrahvi 30% lepingu I etapi hinnast ja leppetrahvi ületava kahju, sh projekti „KRIS5 põhifunktsionaalsuse arendamine“ rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist (I kd, lk 168). Kohus oleks pidanud hindama 24.07.2019 üleantud I etapi tööde nõuetekohasust, kuid selles osas on kohus kõik hageja väited ja tõendid jätnud tähelepanuta ja analüüsimata: Hageja oli esitanud tõendi, et kuigi kostja esitas 24.07.2019 I etapi töödes sisaldunud puuduste kõrvaldamise tarne, ei saanud hageja seda kontrollida ega testida, sest kostja ei olnud kaasa andnud vastavaid juhised versiooniuuenduse testkeskkonda paigaldamiseks. Sellest oli kostja ka ise teadlik, mida kajastas 25.07.- 30.07.2019 toimunud poolte kirjavahetus, kus hageja 31.07.2019 teatas, et I etapi töö tarne testimisperiood ei saa alata enne versiooniuuenduse testkeskkonda paigaldamist. Kuigi kostja andis 06.08.2019 kirjaga hagejale 5 päevase tähtaja kohustusega I etapi tööd vastu võtta, kordas hageja 09.08.2019 eelnevalt antud selgitust, et 24.07.2019 tarnet ei olnud võimalik paigaldada ja anda seisukoht I etapi tööde oluliste ja ebaoluliste puuduste osas. Vaatamata sellele esitas kostja 12.08.2019 lepingust taganemise avalduse hagejapoolse väidetava rikkumisega tööde vastuvõtmata jätmisel. Kuna 24.07.2019 paigaldustarne paigaldati nõuetekohaselt hageja testkeskkonda 13.08.2019, saabus hankelepingu p 11.5 kohaselt lepingujärgseks tööde vastuvõtmise/puudustest teavitamise lõpukuupäevaks 27.08.2019, millist tähtaega hageja järgis ja esitas I etapi tarnes sisaldunud tööde puuduste osas veateavitused. I etapi tööd olid jätkuvalt puudustega. Eeltoodust järelduvalt ei ole asjas esitatud tõenditega kooskõlas maakohtu järeldus, et hagejal oli kohustus I etapi töö vastu võtta võituli lugeda töö vastuvõetuks ja kostja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. Maakohtu seisukohta ei kinnita asjas olevad tõendid.
6. Arenduslepingu üldtingimuste p 11.7 kohaselt pidi kostja enne töö üleandmist läbi viima töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks testid ning p 11.8 järgi esitama läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad hagejale. Kostja ei tõendanud vastavate dokumentide hagejale üleandmist ja vastuhagis tunnistas ta, et hagejale saadetud dokumentatsioon ei ole kooskõlas raamlepingus nõutuga, kuid nõue pole mõistlik. Maakohus leidis aga vastupidiselt, et kostja täitis hankelepingu lisa 3 p 2.6 kohase dokumenteerimise kohustuse nõuetekohaselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas toimiku materjalidega ja on väär. Puudus vaidlus, et hageja I etapi töid vastu ei ole võtnud. Seega tuli eeldada, et töö ei vastanud lepingutingimustele, mis määras asjas poolte tõendamiskoormise. Kostjal tuli olukorras, kus töö oli vastu võtmata, tõendada töö vastuvõtuks lugemise eeldusi (st töö vastavust lepingutingimustele) ja et töö on hagejale vastuvõtmiseks esitatud. Kuna kostja oma tõendamiskoormist ei täitnud, ei olnud maakohtul alust kostja tasunõuet 102 900 eurot rahuldada. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja rikkus töövõtulepingut ja lepingu rikkumine välistas kostja õiguse nõuda lepingujärgset tasu, ei kuulu rahuldamisele ka kostja viivise nõue.
7. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hagejal oli kooskõlas hankelepingu p-dega 8.8.2 ja 23.4 ning

§ 116lg 2 p-de 2 ja 5 alusel õigus hankelepingust taganeda.

Hageja taganemine 13 töövõtulepingust 13.09.2019 kostja olulise lepingurikkumise tõttu on kehtiv.

§ 116

lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostja rikkus lepingut sellega, et ta ületas I etapi tööde üleandmise tähtaega, et I etapi tööd ei vastanud lepingutingimustele (13.09.2019 seisuga oli hageja väitel veel üleval ca 70 veapiletit). Samuti oli II etapi töid nõuetekohaselt tähtaegselt 28.06.2019 üle antud. Kostja ise on 26.06.2020 e-kirjas kinnitanud, et leping ei ole tähtajaks 31.10.2019 realiseeritav. Kostja tegevuse tulemusena oli rikutud lepingut ka selles, et lepingu eesmärk (projekti tähtaegne valmimine 31.10.2019 ) ei olnud eeltoodud põhjendustel tõttu enam realiseeritav. Seega oli hagejal kooskõlas hankelepingu p-dega 8.8.2 ja 23.4 ning

§ 116lg 2 p-de 2 ja 5 alusel õigus hankelepingust taganeda.

Kui leping on taganemise tõttu lõppenud, on pooltel õigus vastastikku

§ 189lg 1 alusel lepingu täitmise käigus üleantu tagasi nõuda.

Poolte vahel sõlmutud töövõtuleping oli suunatud tulemuse saavutamisele ja eesmärgiks oli töö üle anda. Hageja on avaldanud, et saab 12.06.2019 ja 24.07.2010 aktide alusel kostja poolt üleantu (I kd, lk 146-147; 160-167) tagastada.

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostjal tuli teha lepingu täitmise käigus lisatöid. Tegemist oli kostja paljasõnalise ja tõendamata väitega, kuivõrd kostja lepingulise esindaja koostatud vastuhagi tekst (II kd, lk 184-185) ei ole TsMS § 229 lg 2 kohane tõend. Kostja on tunnistanud, et alahindas lepingut täitma asudes töömahtu, mille riski kannab tegelikult kostja ise. Raamlepingu p 3.4.3.1 kohaselt pidi pakkuja koostama enne arendustööde teostamist esitatud tehnilise kirjelduse ja saadud lisamaterjalide ja info põhjal detailanalüüsi (detailne kirjelduse, töömaht). Kuna tegemist oli riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepinguga, oli kostjal piisav võimalus eelnevas hankemenetluses saada teada lähteülesande sisust, tutvuda hanke alusdokumentidega (raamleping, tehniline kirjeldus jms) ja küsida selgitusi.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et kostja tegeles II ja III etapi töödega, mille eest jäi kostjal maksegraafikujärgne tasu saamata (otsuse põhjenduste p 10). Esiteks ei oma nimetatud põhjendus praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Teiseks puudub vaidlus, et hagejale tähtaegselt 28.06.2019 II etapi töid üle ei antud ja seega pole tähtsust, kas kostja nende töödega oli alustanud või mitte.

§ 637lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmistamisest.

29. Ringkonnakohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue kuulub rahuldamisele.

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑36‑17, p 11): poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe), võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

), võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§‑d 103 ja 160), võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2).

Hagejal on õigus hankelepingu p 8.5 alusel nõuda kostjalt leppetrahvi, kuna rikkumised, mis annavad aluse lepingust taganeda, on käsitletavad olulise lepingurikkumisena. Esimese leppetrahvi nõudmise teate esitas hageja 17.07.2019, kui andis kostjale tähtaja hankelepingu I etapi tööde vigade parandamiseks puuduste kõrvaldamise tähtaja kuni 24.07.2019 (I kd, lk 168), mistõttu nõue oli esitatud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist (I etapi tööde üleandmise tähtajaks oli kokku lepitud 29.03.2019). Seega kuulub hagi põhivõlgnevuse osas rahuldamisele. 30. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele

§ 113lõike 1 esimese ja teise lause ning Ts

MS § 367 alusel. Kuna hageja nõudis viivist kindlas summas kuni hagi esitamiseni 10.07.2020 7320 eurot 18 senti ja edasi kindlas summas otsuse tegemise aja seisuga, tuleb ajavahemiku 11.07.2020 kuni 16.05.2022, so 675 päeva eest kostjalt välja mõista viivis lisaks 14 eelnimetatud summale 18 255 eurot 40 senti. Kohus mõistab kostjalt välja viivise seega 14.10.2019- 16.05 2022 seisuga 25 575 eurot 58 senti ja edasi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi ja teeb asja uueks läbivaatamiseks saatmata uue lahendi, muudab ringkonnakohus ka maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jäävad maakohtu menetluskulud hagi rahuldamisel ja vastuhagi rahuldamata jätmisel kostja kanda. Kuna hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti kostja kanda. Menetluskulude jaotuse muutmise tõttu ei ole vaja hinnata hageja apellatsioonkaebuse väidet menetluskulude kindlaksmääramise peale. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 15