1-21-1953/83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-1953 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Kriminaalasi Artemi Kurvits süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Tõlk Meeli Antonov Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2022 Kohtuistungil osalesid Süüdistatav Artemi Kurvits, kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, eriasjade prokurör Antti Aitsen Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. juuni
4. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Artemi Kurvitsa kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen Süüdistatav Artemi Kurvits, isikukood: 36705232752, elukoht: XXX ; kriminaalkorras karistatud RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. juuni
7. a otsus osaliselt, s.o Artemi Kurvitsale mõistetud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse reaalselt täitmisele pööramises.
8. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
9. Jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel Artemi Kurvitsale mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus tingimisi kohaldamata ning määrata talle katseajaks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud. Katseajaks allutada Artemi Kurvits kriminaalhooldaja
14. käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid, mis tähendab, et Artemi Kurvits peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 194,40 eurot, sealhulgas käibemaks 32,40 eurot, advokaat Irina Gromtsevi poolt süüdistatav Artemi Kurvitsale apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu 194,40 eurot riigi kanda. Välja mõista Eesti Vabariigilt Artemi Kurvitsa kasuks tema lepingulise kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi kulu 504 eurot, sealhulgas käibemaks 84 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. I. SÜÜDISTUS
15. Artemi Kurvits anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt pani tema, olles varasemalt süüdi tunnistatud tapmise eest ja kandes selle eest vanglakaristust, Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S hoone S5 osakonna kambris nr S506 toime teise inimese kehalise väärkohtlemise: ajavahemikul
16. märtsist 2020 kuni
17. juunini 2020 sundis Artemi Kurvits kambrikaaslast B.B. it igapäevaselt kambrit koristama ning lõi teda selle käigus korduvalt. Artemi Kurvits virutas kambrikaaslasele plätuga pähe, sõlmekeeratud rätikuga vastu käsi, jalgu ja rindkeret. Peksmiste tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi. II. MAAKOHTU OTSUS
18. Viru Maakohtu
19. juuni
20. a otsusega tunnistati Artemi Kurvits süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 2
21. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud ajal kandsid nii süüdistatav kui kannatanu vanglakaristust Viru vangla S5 osakonnas ning viibisid ühes kambris. Enne Artemi Kurvitsa paigutamist B.B. iga ühte kambrisse (
22. märtsil 2020), viibis viimane selles üksinda.
23. juunil 2020 fikseeriti B.B. il vangla meditsiiniosakonnas kehavigastused rindkere ja parema käe piirkonnas (punetav ala rinnaku piirkonnas ja kaks verevalumit paremal käel). Küsimus on selles, kas mainitud kehavigastused tekitas kannatanule süüdistatav ning kas ta kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda.
24. Süüdistatav eitab B.B. i suhtes vägivalla kasutamist. Kannatanu vaidleb sellele vastu selgitades, et pärast kokkupaigutamist hakkas süüdistatav teda lööma ja alandama, sundides kambrit koristama. Niisugune olukord kestis peaaegu igapäevaselt kuni
25. juunini 2020, mil vanglaametnik viis ta meditsiiniosakonda ning Artemi Kurvits paigutati teise kambrisse.
26. Analüüsides nii kannatanu kui tunnistajate ütlusi, ilmneb, et süüdistatavat häiris kannatanu hügieen – B.B. il polnud terviseprobleemide tõttu võimalik end igapäevaselt pesta. Uuritud tõendid osutavad, et süüdistatav hakkas kannatanut mõnitama, alandama ja tema suhtes vägivalda kasutama. Tunnistaja O.B. i sõnutsi üritasid kinnipeetavad Artemi Kurvitsat veenda suhtumist kannatanusse muutma, kuid süüdistatav jäi oma arvamuse ja käitumise juurde. Niisugune tegevus lõppes alles siis, kui kannatanu viidi meditsiinilisele ülevaatusele ja süüdistatav paigutati ümber.
27. Põhjus, miks kannatanu süüdistatava peale ei kaevanud, võis seisneda hirmus. Tunnistaja A.Š. i ütlused riimuvad nii kannatanu kui tunnistaja O.B. i ütlustega, et süüdistatav on sundinud B.B. it koristama ja rahulolematuse korral teda füüsiliselt karistanud. Ehkki vägivallaakte keegi vangla ametnikest pealt ei näinud, kinnitavad nende ütlused siiski kaudselt süüdistusversiooni: nende sõnul muutus kannatanu käitumine hetkest, mil ta paigutati ühte kambrisse süüdistatavaga.
28. Tunnistaja A.T. i ütlused kinnitavad, et süüdistatav on kannatanut löönud nii käte, kui erinevate esemetega – rätiku ja plätuga – pea- ning ülakeha piirkonda. Et kannatanu ei osanud kinnitada plätu või mõne muu riideesemega löömist, on selgitatav nii tema vanuse kui süüdistatava tegude süstemaatilise iseloomuga. Kõik juhtumid ei pruukinud talle meelde jääda. Tõenditest ilmneb, et pärast süüdistatava paigutamist B.B. iga samasse kambrisse, hakkas kannatanu veetma aega väljaspool kambrit. Kaudselt kinnitab see versiooni, et süüdistatav käsutas kannatanut ning viimane oli sunnitud talle alluma.
29. Süüdistatava sõnul mõjutas ta kannatanut vaid sõnadega, keelitades viimast hoidma kambrit puhtana. Artemi Kurvitsa väide, justkui olnuks kannatanu ilma füüsilise sunnita nõus süüdistatava käsklusi täitma, ei ole usutav ja on vastuolus kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Nii kannatanu kui tunnistaja O.B. i ütlused osutavad selgelt, et süüdistatav on kasutanud kannatanu suhtes vägivalda. Süüdistusversioon Artemi Kurvitsa vägivallatsemisest riimub ka süüdistatava üldise käitumisega vanglas – talle on määratud mitmeid vägivaldsusele viitavaid distsiplinaarkaristusi. Eelöeldu kinnitab, et vägivallaga probleemide lahendamine oli Artemi Kurvitsale karistuse kandmise ajal omaseks saanud.
30. Edutuks jääb kaitseväide, nagu poleks süüdistatav oma terviseseisundi tõttu saanud kannatanut kehaliselt väärkohelda. Uuritud videosalvestised ja tunnistaja J-E. Š. ütlused kinnitavad üheselt, et süüdistataval ei esinenud selliseid tervisekahjustusi, mis takistaksid tal kannatanut lüüa. Füüsilise jõu ülekaal oli selgelt süüdistatava poolel. 3
31. Ebaloogiline ja eluliselt mitteusutav on süüdistatava versioon, nagu tekitanuks kannatanu kehavigastusi endale ise. Vangla meditsiiniosakonna töötajal S.N. on märkinud, et iseendale rindkere piirkonda verevalumi tekitamine ei ole tõenäoline. Liiati tundub selline käitumisviis kannatanu aspektist ebamõistlik, kuna sellisel juhul võinuks ta ennast kahjustama hakata kohe pärast süüdistatavaga kokku paigutamist, mitte mõne aja möödudes. Niisugusel juhul olnuks kannatanul otstarbekam pöörduda kohe pärast iseendale vigastuste tekitamist meditsiiniosakonda, mitte jääda ootama vanglaametniku initsiatiivi. Mõistusevastane on seegi, miks pidanuks kannatanu tekitama kehavigastusi enda erinevatele kehaosadele, sh nendele, mis on kaetud riietega ja pole kergesti nähtavad. Süüdistatava versioonist lähtudes ei ole neile küsimustele võimalik vastata. Pigemini kartis kannatanu süüdistatavat ega julgenud ametlike kaebustega viimase vastu pöörduda.
32. Süüdistatava teod vastavad korduvale kehalisele väärkohtlemisele ehk KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. Kannatanu on oma ütlustes kinnitanud, et tegemist ei olnud üksikjuhtumiga, süüdistatav kasutas tema suhtes vägivalda regulaarselt: lõi teda korduvalt käte ja muude esemetega vastu pead, keha ja jäsemeid.
33. Süüdistatava süü on keskmisest suurem. Enam kui kahe kuu jooksul on süüdistatav regulaarselt ja korduvalt löönud kannatanut nii käe, plätu, sõlme keeratud märja rätiku ning teiste tuvastamata esemetega vastu pead, keha, käsi ja jalgu nii, et kannatanu tundis valu ja tal tekkisid verevalumid. Karistust raskendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kuriteo sooritamist kannatanut alandades: vähemalt ühel korral nägi tunnistaja O.B. pealt, kuidas süüdistatav andis kannatanule kõrvakiilu. Tunduvalt noorema inimese poolt kõrvakiilu saamine teise kinnipeetava nähes on alandav. Samuti tuleb raskendavaks asjaoluks lugeda kuriteo toimepanemist kõrges eas inimese suhtes. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine.
34. Karistuse kandmise kestel on Artemi Kurvitsat distsiplinaarkorras karistatud kokku 58 korral. Rikkumiste suur arv ja nende raske iseloom näitavad, et isegi kontrollitud keskkonnas pole süüdistatav suutnud õiguskuulekalt käituda. Karistusregistri väljavõtte järgi on Artemi Kurvitsal üks kehtiv kriminaalkaristus ning kaks kehtivat väärteokaristust.
35. Kuigi
36. aasta juulist on möödas üle üheksa kuu ning puudub info, et Artemi Kurvits oleks selle aja jooksul uusi õigusrikkumisi toime pannud, võib see olla tingitud üksnes soovist kriminaalmenetlusest lahti saada. Seetõttu ei saa olla kindel, et Artemi Kurvits on asunud paranemise ja õiguskuulekuse teele. Prokuröri poolt pakutud karistuse määr ehk kuuekuuline vangistus ei vasta süüdistatava süü suurusele ega preventiivsetele eesmärkidele. Kuna aga kannatanule tekitatud kehavigastused polnud tõsised, võib Artemi Kurvitsale mõistetav karistus olla sanktsiooni keskmisest mõnevõrra madalam. Seega tuleb teda karistada pooleteistaastase vanglakaristusega. Nõustuda ei saa prokuröri ettepanekuga jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata. Kui süüdistatav ei suutnud vangla tingimusteski reegleid järgida ning pani seal toime uue kuriteo, on karistuse täitmisele pööramata jätmine põhjendamatult leebe meede. Suure tõenäosusega osutuks see ebaefektiivseks.
37. Karistuse täitmise tagamiseks tuleb süüdistatava suhtes kohaldada tõkendina elukohast lahkumise keeldu. III. APELLATSIOON
38. Viru Maakohtu
39. juuni
40. a otsuse peale esitas apellatsiooni Artemi Kurvitsa kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, paludes maakohtu otsuse tühistamist ja 4 süüdistatava õigeksmõistmist, alternatiivselt karistuse kergendamist. Kaitsja pole nõus kohtu järeldusega, et
41. juunil 2020 B.B. il avastatud kehavigastused tekitas Artemi Kurvits. Apellatsioonis esitatud argumendid on kokkuvõetult järgmised. 16.
42. B.B. i ja tunnistaja O.B. i ütlused pole usaldusväärsed, kuna nendes esinevad olulised vastuolud. B.B. i versiooni kinnitab üksnes tunnistaja O.B. . Samas lükkavad viimase ütlused ümber teised tunnistajad. Kannatanu sõnul lõi süüdistatav teda nelja kuu jooksul praktiliselt iga päev. Pole eluliselt usutav, et terviseprobleemidega kimpus oleval isikul ei avastatud nende nelja kuu jooksul (enne
43. juunit 2020) mingeidki kehavigastusi. Liiati ei anna kannatanul fikseeritud kehavigastuste iseloom alust väita, et need on tekitanud süüdistatav. Põhjus, miks B.B. valetab, seisneb solvumises ja soovis kätte maksta. Pole kahtlust, et kannatanu tahtis süüdistatava naabrusest vabaneda. Viimane on võimalik aga alles kambrikaaslaste füüsilise kontakti puhul. 16.
44. Ehkki kannatanu väidab, et Artemi Kurvits lõi teda nii rusikate kui märja rätikuga, puuduvad süüdistuses väited rusikatega löömise kohta. See tähendab, et eeluurimise käigus ei rääkinud kannatanu sõnagi sellest, et süüdistatav teda rusikaga lõi. Süüdistuses märgitud plätuga löömisest ei rääkinud B.B. kohtuliku uurimise käigus jällegi midagi. Kuigi B.B. väidab, et ta rääkis vanglaametnikele, et Artemi Kurvits peksab teda, ei kinnita seda vanglaametnikud. B.B. i jalal olev verevalum on tekkinud tema haiguse tõttu. 16.
45. Ka tunnistaja O.B. i ütlused on vastuolulised. Küsimusele, kas kannatanu on rääkinud löömisest, vastas tunnistaja jaatavalt, mainides pidevaid probleeme. Millestki konkreetsest, peale kahe kõrvakiilu, tunnistaja ei räägi. Kõrvakiilu puhul on tegemist libiseva löögiga vastu kukalt, mis ei pruugi valu tekitadagi. 16.
46. Tänaseks on Artemi Kurvits alustanud uut elu. Ta on abiellunud. Olukorras, kus inimene on võimeline vabaduses elama seadusekuulekalt, pole reaalne vangistus otstarbekas.
47. Tartu Ringkonnakohtu
48. augusti
49. a määrusega määrati asja läbivaatamine kohtuistungile.
50. oktoobril 2022 toimus ringkonnakohtu istung. Süüdistatavat esindas istungil kaitsjana vandeadvokaat Sirje Must, kes jäi vandeadvokaadi abi Irina Gromtsevi apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
51. Ringkonnakohus, olles uurinud kogutud tõendeid, maakohtu otsust ja selle peale esitatud apellatsiooni, leiab, et kaitseargumendid Artemi Kurvitsale mõistetud karistuse osas väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa Viru Maakohtu
52. juuni
53. a otsuse osalise tühistamise. Esmalt võtab kohtukolleegium seisukoha apelleeritud süüetteheite osas, seejärel käsitleb karistusse puutuvat ning mõistab Artemi Kurvitsale uue karistuse. Viimaks saavad kindlaks määratud menetluskulud.
54. Etteruttavalt tuleb nentida, et faktiliste asjaolude tuvastamisse puutuvalt ei ole kolleegiumil maakohtu otsusele midagi ette heita. Esimese astme kohus on tõendeid hinnanud korrektselt. Samuti ei nähtu apellatsioonist argumente, mis kummutaksid maakohtu sisukohaseid ning tõenditele tuginevaid järeldusi. Seetõttu ei asu ringkonnakohus vaidlustatud otsuses kirjutatud argumente üle kordama, vaid piirdub üksnes apellatsioonis esitatud põhilistele väidetele vastamisega. 5
55. Peamine kaebeväide seisneb tõdemuses, et kannatanu B.B. i ütlused tema suhtes toime pandud vägivalla kohta on valed ning kantud soovist süüdistatavale kätte maksta – kaitsja hinnangul on kannatanu ütlused vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Niisuguse arusaamaga kolleegium kaasa ei lähe ning leiab, et kannatanu ütlused pole pelgalt kooskõlas O.B. i ütlustega, vaid haakuvad olulises osas ülejäänudki tõenditega. Nii on ka maakohus süüdistusversiooni (ühes kannatanu ütlustega) kõrvutanud teiste tõenditega, ennekõike aga tunnistajate ütlustega.
56. Kannatanu selgitab, et pärast Artemi Kurvitsaga ühte kambrisse kokku paigutamist asus süüdistatav seal kehtestama oma korda, mille tulemusena lõi teda peaaegu iga päev rusikate või märja sõlme keeratud rätikuga. Löögid tabasid kannatanut üle terve keha, nendest tekkis hematoome ning need olid valusad. Kannatanu kurdab, et rääkis toimunust küll valvuritele, kuid nad ei teinud midagi. Ühel korral viis Tiina-nimeline valvur ta meditsiiniosakonda, kus tuvastati tal vigastused.
57. Ekslik on kaitsja argument, justkui poleks keegi kohtus küsitletud valvuritest toimunust midagi teadnud. Nii tõdes tollal üksuse juhi abina töötanud S.J. otsesõnu, et temani jõudis info Artemi Kurvitsa vägivallatsemisest B.B. iga läbi valvurite. Tunnistaja pidas tõenäoliseks, et kinnipeetavad andsid toimunust teada valvuritele, kes omakorda informeerisid teda. Ka valvurina töötanud J-E. Š. oli kolleegidelt süüdistatava ja kannatanu vahel aset leidnud tülist kuulnud. Kuigi vanglaametnik ei pidanud seda füüsiliseks konfliktiks, teadis ta rääkida, kuidas Artemi Kurvits kannatanuga manipuleeris ja tema peale karjus. Et B.B. ka süüdistatavale allus, ilmestab kõnekalt tema poolt kirjeldatu: „ /---/ [T]oidu jagamisel /---/ võttis Artemi Kurvits toitu vastu, sel ajal B.B. ootas wc-s, tuli välja, nii öelda, kui Artemi on talle „Luba“ andnud ja võttis toidu vastu.“ Ka vanglaametnik Janar Jakovlevini jõudis teiste kinnipeetavate kaudu teave, et Artemi Kurvitsa ja B.B. i vahel esineb lahkhelisid: „Räägiti, et B.B. it survestatakse kambris, ei ole mingit sõnaõigust. Ei viibi kambris, on päevaruumis kogu aeg, käsutatakse seda vangi.“ Kuigi ka J.J. polnud löömistest teadlik, pidas ta tollal vajalikuks rääkida nii kannatanu kui süüdistatavaga. Pingelist olukorda süüdistatava ja kannatanu vahel täheldas ka vangivalvur K.S.. Küsimusele, kas B.B. rääkis valvurile, et süüdistatav tema suhtes vägivalda kasutas, vastas Kristjan Siig nõnda: „Otseselt B.B. mulle ei rääkinud, võib olla sellepärast, et keelebarjääri tõttu.“ Tunnistaja sõnul kuulis ta millalgi teistelt valvuritelt, et B.B. oli süüdistatava peale kaevanud. Muu hulgas pidas ametnik süüdistatava eelnevate kambrikaaslaste käitumise põhjal võimalikuks, et tegu võis olla füüsilise peksmisega – nimelt oli ta kuulnud, et Artemi Kurvits on vägivaldne.
58. Eelnevast nähtub, et B.B. i ja Artemi Kurvitsa vahelisi pingeid panid tähele nii kinnipeetavad kui vanglaametnikud. Seejuures silmati muutusi ka B.B. i käitumises – ta eemaldus kambrist ning hakkas päeviti istuma osakonna trellukse juures, samuti sööma süüdistatavast erineval ajal.
59. Ka kinnipeetav O.B. i ütlused kinnitavad süüdistusversiooni paikapidavust. Tunnistaja sõnul oli B.B. talle korduvalt kurtnud, kuidas süüdistatav teda lööb ja koristama sunnib. Samuti nägi ta pealt, kuidas süüdistatav kannatanut lahtise käega vastu pead lõi. Kolleegium ei näe ainsatki põhjust, miks peaks tunnistaja juhtunu kohta valetama. Pealegi kinnitab ta, et nägi ühel ainsal korral kõrvakiilu löömist, selmet kõneleda rohkematest intsidendist. Üksiti on tema ütlused kooskõlas teistegi kogutud tõenditega. Nii viitas ka O.B. , et ametnikud olid süüdistatava ja kannatanu vahelistest ebakõladest teadlikud, kuid ei reageerinud sellele, sest nad polnud ise füüsilist kontakti pealt näinud. Veel osutas tunnistaja, kuidas kannatanu kurtis kaaskinnipeetavatelegi, kuidas Artemi Kurvits teda mõnitab. Tunnistaja sõnutsi ei julgenud 6 kannatanu vangla administratsiooni poole pöörduda, kartes süüdistatavaga ühte kambrisse jäämist.
60. Kannatanu ristküsitluse käigus antud ütlustest ei selgu, kas ta kaebas valvuritele otsesõnu, et Artemi Kurvits tarvitab tema peal vägivalda või väljendas ta nende kuuldes üksnes vastumeelsust süüdistatavaga samas kambris olemisele. Kuna kannatanu pelgas süüdistatavat, on kõigiti võimalik, et ta väljendas ametnikele vaid soovi lasta end kambrikaaslasest eraldi paigutada – näiteks iseloomude mitteklappimise tõttu – , mis võis igati vastuvõetavalt kõlada ka süüdistatavale. Säärases situatsioonis ei pruukinud vangivalvurid kuidagi B.B. i kurtmisele reageerida, pidades seda tavapäraseks nurinaks. Vangivalvurite ütlustest nähtuvalt tundubki märksa tõenäolisem variant, et hoopis kaaskinnipeetavate kaudu laekus neile info vägivallatsemise kohta, millele otsustavalt ka reageeriti: üks valvuritest viis kannatanu meditsiinilisele ülevaatusele.
61. Eeltoodu põhjal on usutav, et valvurid olid küll ebakõladest teadlikud, kuid otseseid viiteid füüsiliste rünnete kohta nad kannatanult kuulnud polnud. Sestap polnud ametnikel põhjust ka tõsiselt reageerida.
62. Ka kambrivahetusele järgnenud olustik toetab B.B. i sõnu – tavapäratul moel hakkas ta üha enam aega väljaspool kambrit veetma, istudes näiteks koridoris oleval pingil. Pärast Artemi Kurvitsa paigutamist kannatanu juurde, asus süüdistatav survestama teda kambri koristamisele. Pole kuigivõrd tõenäoline, et eluaegset vanglakaristust kandev ning pikka aega kinnipidamisasutuses viibinud eakas vanuses B.B. nõustus süüdistatavale alluma pelgalt hääle tõstmise tulemusel. Sellises valguses on usutav, et Artemi Kurvits kasutas enda kehtestamiseks jõudu.
63. Kõrvutades kannatanu ütlusi süüdistatava omadega ning ülejäänud tõendikogumiga, saab kannatanu ütlusi pidada toimunu osas usaldusväärsemaks.
64. Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus usutavaks väidet, nagu tekitanuks B.B. kehavigastused endale ise. Paljasõnaliseks jääb ka argument, et kannatanu vigastused on põhjustatud teda vaevavast tervisehädast – veenilaienditest ehk varikoosist. Kuigi selle haigusliku seisundi tulemusena võivad hematoomid tekkida märksa kergemini kui tervel inimesel, seisneb nende tekkepõhjus reeglina siiski keha füüsiline või mehhaaniline mõjutamises (näiteks löögis või muljumises). Märkimist väärib seegi, et üks fikseeritud vigastustest oli punetav ala rinnaku piirkonnas mõõtmetega 12 cm x 1 cm. Niisiis ei seisnenud mitte kõik kehavigastused verimuhkudes. Mitu vigastust kannatanu keha erinevais paigus osutavad välistele mõjutustele, mis riimub taas süüdistusversiooni ja kannatanu ütlustega.
65. Järgnevalt tuleb kaebusest lähtuvalt analüüsida, kas Artemi Kurvitsale esitatud süüdistus võimaldab viimasele inkrimineerida rusikatega kannatanu löömist. Erinevalt kaitsjatest leiab kolleegium, et Artemi Kurvitsale esitatud süüdistus hõlmab endas rusikategagi löömist. Nii on süüdistuses kirjutatud: „Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 30.03.
66. a kuni 12.06.
67. a sundis Artemi Kurvits kambrikaaslast B.B. it igapäevaselt kambrit koristama ning lõi selle käigus kannatanut korduvalt. Kehalise väärkohtlemise käigus lõi Kurvits muuhulgas kambrikaaslasele plätuga pea erinevatesse piirkondesse, sõlmekeeratud rätikuga vastu käsi, jalgu ja rindkeret.“ 7 Ringkonnakohtu hinnangul on lausega „lõi selle käigus kannatanut korduvalt“ peetudki silmas rusika või käega – ehk ilma esemeteta – löömist. Niisugust arusaama kinnitab ka järgmises lauses kasutatav sõna „muuhulgas“, mida saab selles kontekstis mõista sõnana „lisaks“, kuna selles sisalduvad viited esemetele, mida on kasutatud löömiseks. Liiati pole seesugune olukord (kus puudub otsene viide rusikale) raskendanud Artemi Kurvitsal enda kaitsmist, kuivõrd seda arutati kohtumenetluse kestel ning sellekohaseid vastuväiteid pole kohtuistungil esitatud ei tema ega kaitsja.
68. Tagajärjetuks jäävad ka apellatsioonis esitatud väited, nagu poleks B.B. eeluurimise käigus rääkinud sõnagi sellest, et süüdistatav teda rusikaga lõi. Kaitsjal olnuks võimalus maakohtu istungil juhtida sellele tähelepanu, taotledes kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kuna kaitsja seda teinud ei ole, puudub apellatsioonikohtul võimalus kohtueelses menetluses räägitut võrrelda kohtumenetluses antud ütlustega.
69. Kokkuvõtvalt saab öelda, et maakohus on Artemi Kurvitsa õigustatult süüdi tunnistanud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus süüdistatav õigeks mõista jääb rahuldamata.
70. Nõustuda saab ka maakohtu põhjendustega Artemi Kurvitsa süü suuruse ja karistusmäära osas. Sestap ei asu kolleegium neid üle kordama ning nendib vaid seda, et Artemi Kurvitsale mõistetud pooleteiseaastane vanglakaristus ei ületa tema süü suurust.
71. Teisalt leiab ringkonnakohus, et tähelepanu väärivad kaitsjate (nii advokaat Irina Gromtsevi kui vandeadvokaat Sirje Musta) esitatud väited Artemi Kurvitsale mõistetud karistuse osas ning toovad endaga kaasa karistuse individualiseerimise ja lõpptulemina kergendamise. Nimelt on maakohus andnud meelevaldse hinnangu Artemi Kurvitsa vangistusejärgselt vabaduses veedetud ajale. Kolleegiumi hinnangul on tegemist kaalutlusveaga, mis on käsitletav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena.
72. Kummastav näib esimese astme kohtu tõdemus, justkui tinginuks pärast vangistusest vabanemist süüdistatava õiguskuuleka käitumise mitte tahtmine elada seadusekuulekat elu, vaid soov kriminaalmenetlusest lahti saada. Samaaegselt peab maakohus aga võimalikuks sedagi, et süüdistatav otsib võimalusi oma eraeluliste plaanide realiseerimiseks. Kolleegiumi meelest kinnitabki eeltoodu üheselt, et Artemi Kurvits on võimeline seaduskuulekalt elama. Tuleb arvestada, et tänaseks on kuriteost möödunud peaaegu kaks ja pool aastat ning selle aja jooksul pole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud. Kuna vanglast vabanes ta
73. juulil 2021, on ta vabaduses käitunud õiguskuulekalt enam kui aasta. Ta on abiellunud ning tal on alaline elukoht. Süüdistatav selgitas ringkonnakohtu istungil, et on asunud õppima teraapiakooli ja töötab mitteametlikult metsatöödel. Artemi Kurvits palus kohtult mitte hävitada elukorraldust, mille ta on käesolevaks ajaks loonud.
74. Prokurör pidas ringkonnakohtu istungil endiselt võimalikuks, et kohus võib süüdistatavat karistada küll vangistusega, kuid selle võib jätta tingimisi kohaldamata. Analüüsides süüdistatava süü suurust ühes eripreventiivsete kaalutlustega, leiab ringkonnakohus, et isikut, kes on nõnda pika aja jooksul käitunud õiguskuulekalt, ei ole otstarbekas karistada reaalse vangistusega. Uute kuritegude oht on küllaltki madal ja karistuse täitmisele pööramine ei täidaks oma eesmärki. Teisalt ei saa unustada sedagi, et Artemi Kurvits vabanes vanglast pikaajalise karistuse kandmiselt ning pani seal toime vägivallakuriteo. See tähendab, et esineb siiski enam kui 8 teoreetiline retsidiivsusoht ja seetõttu peab Artemi Kurvitsale kohaldama käitumiskontrolli, mis võimaldaks riigil Artemi Kurvitsa tegevustel silma peale hoida ja vajadusel sekkuda.
75. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 4 ning § 340 lg 2 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
76. juuni
77. a otsuse osaliselt, st Artemi Kurvitsale mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab süüdistatavale mõistetud vangistuse KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ning määrab talle katseaja 1 aasta 8 kuud. Ühtlasi allutab ringkonnakohus ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Muus osas jääb otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele.
78. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud
79. Artemi Kurvitsale määratud kaitsja advokaat Irina Gromtsev esitas
80. septembril 2022 tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks, kaitsealusega nõupidamisele ja apellatsiooni koostamisele 180 minutit, mille eest soovib tasu 162 eurot, millele lisandub käibemaks 32,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 185 lg 1 järgi tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
81. Süüdistatava lepinguline kaitsja vandeadvokaat Sirje Must esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada Artemi Kurvitsale viimase poolt valitud kaitsjale makstud tasu 504 eurot (sealhulgas käibemaks 84 eurot). Kaitsja on lisanud taotlusele ka OÜ Advokaadibüroo Sirje Must
82. septembri 2022 ja
83. septembri 2022 kviitungid, millest nähtuvalt on Artemi Kurvits tasunud advokaadibüroole kokku 504 eurot. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ja tasu suurust mõistlikuks ning see kuulub rahuldamisele. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus teeb käsilolevas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb mainitud kulu Artemi Kurvitsale riigi poolt hüvitada. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 9 Erkki Hirsnik