KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2022. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-21-7328 Kohtuasi V Ki hagi J Ti vastu ühisv
§ 113lg 1 kohaselt võlgnevuselt kuni 22.12.2021.
a kokku summas 1 591,22 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõla summas 4 690,37 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS §
§ 113lg 1 kohaselt viivis alates 23.12.2021.
a kuni põhivõla tasumiseni; arvestada hageja taotlusega muuta hagiavalduse resolutsiooni ning määrata , et kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr xxx tulenevad ja välja mõistetud põhinõuded ja viivised kuuluvad tasumisele hiljemalt kaasomandi lõpetamisel J T tasumisele kuuluva müügihinna arvel. KOSTJA VASTUS HAGEJA TÄPSUSTATUD HAGINÕUETELE
- Kostja 01.06.
- a vastuse (II kd tl 35-38) kohaselt ei ole kostja huvitatud kinnistu enda omandisse jätmisest ning kaasomandi lõpetamise viisis on pooled ühel meelel. Pooltel on eriarvamus hüvitise arvestuse osas peale kinnistu müüki. Samuti vaidleb kostja vastu viivise arvestusele. Esitatud täpsustatud haginõuete kohaselt hageja tasus perioodil alates 03.04.
- a kuni 19.12.
- a laenumakseid kokku summas 12 679,22 eurot. Seega kostja osa sellest on 6 339,61 eurot. Samuti hageja tasus perioodil 03.04.
- a kuni 20.12.
- a kindlustusmakseid kokku summas 1 701,52 eurot. Seega kostja osa sellest on 850,76 eurot. Kostja omalt poolt on tagastanud pangale ennetähtaegselt laenukohustuse täitmiseks 5 000 eurot. Lisaks sellele kostja tegi hagejale laenukohustuse ja kindlustuskohustuse täitmiseks omalt poolt järgmised ülekanded kokku summas 1 940 eurot:
(1)perioodil 01.01.
- a 31.12.
- a ülekande summas 115 eurot;
(2)perioodil 01.01.
- a - 31.12.
- a ülekande summas 209 eurot;
(3)perioodil 01.01.
- a - 31.12.
- a ülekande summas 1 184 eurot;
(4)perioodil 01.01.
- a - 31.12.
- a ülekande summas 432 eurot . Tehtud ülekanded ka kuuluvad tasaarvestusele. Seega, arvestuse kohaselt kostja osa on: 6 339,61 + 850,76 - 2 500,00 - 1940,00 = 2 750, 37 eurot. Hageja leiab, et kohustuse täitmisega viivitamisel on VÕS §
§ 113lg 1 kohaselt õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemääras.
Hageja nõuab kostjalt solidaarvõlgniku tagasinõude alusel sissenõutavate laenumaksete eest kokku viiviseid summas 1 591,22 eurot. Kostja leiab, et antud juhul viivise nõudmiseks alust ei ole, kuna kostja ei ole rikkunud kohustusi hageja ees. Hageja ja kostja vahel puudub igasugune kokkulepe, mille alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Samuti hageja mitte ühtegi korda ei küsinud kostjalt tema poolt tasutud laenu- ja kindlustusmakseid, s.o. ei nõudnud raha tasumist. See tähendab, et kostja ei ole viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, kuna hageja poolt loetletud rahalised kohustused ei muutunud sissenõutavaks perioodil, mille eest hageja soovib nõuda viivist. Kostja palub selles osas jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata. OSALINE HAGIST LOOBUMINE JA NÕUETE TÄPSUSTAMINE
- 05.08.
- a loobus hageja osaliselt hagist ja esitas nõuete täpsustused (II kd tl 47-54). 28.07.
- a sõlmisid pooled Tallinna notar xxx juures kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega: müüsid kaasomandis oleva xxx linn kinnistu 30 000 euro eest; tasusid AS-ile xxx laenulepingu xxx alusel 17 141,16 eurot ja kustutasid kinnistule seatud hüpoteegi; tasusid müügihinna arvelt müügitehingu notaritasu; palusid notaril ülejäänud 6 müügihind tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr xxx selgitusega „tsiviilasi nr 2-21- 7328“. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja kohtule avalduse osaliselt hagist loobumiseks, kuna hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks on lahendatud kohtuväliselt notariaalse lepinguga ning kohtul ei ole võimalik selles osas enam kohtuotsust hagi rahuldamiseks teha, sest nõue on juba rahuldatud. Hageja palub kohtul osaline hagist loobumise avaldus vastu võtta ja menetlus kaasomandi lõpetamise hagiavalduse menetlemise osas lõpetada. Kostja väide, mille kohaselt ta tegi hagejale laenukohustuse ja kindlustuskohustuse täitmiseks omalt poolt ülekandeid kokku summas 1 940 eurot on vale ning vastavad kostja väited ei ole kooskõlas ka kostja enda esitatud lisadega. kostja on osaliselt summasid topelt arvestanud ning seetõttu on kogusumma 1 940 eurot, mille kostja on märkinud, vale. Nimelt kostja lisa nr 1-2 ja lisa nr 1-3 kattuvad lisa nr 13 osas täielikult
- a ülekannete osas summas 432 eurot, sest lisa nr 1-2 hõlmab perioodi 01.01.
- a - 31.12.
- a ja lisa nr 1-3 perioodi 01.01.
- a - 31.12.
- a. Selliselt on kostja lisa nr 1- 2 ülekanded järjekorranumbritega 27-42 alates 07.01.
- a - 10.08.
- a täielikult kattuvad lisa nr 1-3 ülekannetega, sest
- a kostja ühtegi ülekannet hagejale ei teinud. Järelikult ei ole kogusumma 1 940 eurot, nagu on kostja oma vastuses kohtule kirjutanud, vaid maksimaalselt 1 508 eurot (1 940-432). Kostja poolt hagejale ülekantud summade osas ei ole tegemist laenu- ja kindlustuskohustuse maksetega nende ülekannete osas, milles on selgitusena kirjas „ülekanne“. Selliselt saab laenumaksena ainult 06.06.
- a summast 144 eurot ning samamoodi 10.08.
- a summast 112 eurot arvestada laenukohustuse tasumiseks ainult nimetatud kuude laenukohustuse, mida kinnitab ülekannetele kostja enda poolt märgitud selgitus „Maja liising, elektri, interneti, vee, prügivedu, maksud“. Hageja korrigeerib 23.12.
- a esitatud laenu- ja kindlustusmaksete osas esitatud nõuet ning palub kostjalt välja mõista 4 581,41 eurot (4 690,37-54,48-54,48). Vaidlus puudub ka selles, et ka menetluse ajal ja enne seda on hageja palunud kostjal laenukohustusi täita, kuid kostja on lihtsalt põhjendamatult keeldunud ning kohustused on täidetud AS xxx ees hageja poolt. Kostjal on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel kohustused vastavalt AS xxx laenulepingule ning kui hageja täidab kohustused kostja eest, siis on hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel üle läinud AS xxx nõuded kostja vastu, sh laenumaksete, kindlustusmaksete ning ka viivisenõuete osas. Seda, et kostja ei teadnud vastavate kohustuste täitmise kohustusest või nõuete üle minemisest, ei saa kostja väita, sest laenuleping on sõlmitud ka kostja poolt ning kostjale pidi olema arusaadav, et tal on samuti kohustus lepingut kohaselt täita. Arvestades, et kinnistu müügileping sõlmiti alles 28.07.
- a, mille järel täideti ka AS xxx laenulepingust tulenev laenujäägi tasumise kohustus, oli hageja sunnitud peale 23.12.
- a nõude täpsustamist täitma AS xxx ees nii laenumaksete kui kindlustuskohustuse täitmisega seoses täiendavaid kohustusi kokku summas 874,45 eurot järgmiselt: perioodil 01.01.
- a kuni 28.07.
- a tasus hageja laenukohustuse põhinõudeid kokku summas 458,89 eurot; perioodil 01.01.
- a kuni 28.07.
- a tasus hageja intressinõudeid kokku summas 303,76 eurot; perioodil 01.01.
- a kuni 28.07.
- a tasus hageja kindlustusmakseid kokku summas 111,80 eurot järgmiselt: xxx arve xxx/xxx 12.01.
- a summas 37,28 eurot; xx arve xx/xxx 01.04.
- a summas 37,26 eurot; xxx arve xxx 27.06.
- a summas 37,26 eurot. Kuna pool hageja poolt perioodil 01.01.
- a kuni 28.07.
- a tasutud täiendavatest laenu- ja kindlustusmaksetest on kostja kohustus, on hagejal kostja vastu täiendavad nõuded kokku summas 437,23 (874,45/2) eurot. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
- Kuna kostja omalt poolt laenu- ja kindlustusmakseid igakuiselt jätkuvalt tasunud ei ole on hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel kui AS xxx ees laenu tagastamise kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule üle läinud AS xxx nõue kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt täiendavalt perioodil 01.01.
- a kuni 28.07.
- a solidaarvõlgniku tagasinõude alusel sissenõutavate laenu- ja kindlustusmaksete eest kokku viiviseid summas 11,10 eurot. Kuna xxx kinnistu müügisumma 12 743,99 eurot on kantud Tallinna notar xxx poolt 28.07.
- a kohtu deposiitkontole Rahandusministeeriumis, palub hageja kohtul määrata kindlaks kohtulahendi 7 täitmise kord TsMS § 445 lg 1 alusel. Hageja palub kohtuotsuse täitmise korrana määrata, et Papli 10 kinnistu müügihind 12 743,99 eurot jagatakse poolte vahel pooleks, vastavalt hagejale 6 371,99 eurot ja kostjale 6 372 eurot ning kostja osast 6 372 eurot kantakse kohtulahendi jõustumisel hagejale üle hageja käesolevas tsiviilasjas kostja vastu rahuldatud nõuded ning järelejääv summa kantakse üle kostjale. Hageja taotleb:
(1)võtta vastu hageja hagist loobumise avaldus kaasomandi lõpetamise nõude osas ning lõpetada kaasomandi lõpetamise nõude osas menetlus;
(2)rahuldada hageja nõuded laenukohustuse enamtäitmise osas ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste eest kokku 05.08.2022. a seisuga summas 5 018,64 (4 690,37-54,48-54,48+437,23 ) eurot;
(3)mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS §
§ 113lg 1 kohaselt võlgnevuselt kuni 05.08.2022. a kokku summas 1 829,26 (1 591,22+11,10+226,94) eurot;
(4)mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõla summas 5 018,64 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS §
§ 113lg 1 kohaselt viivis alates 06.08.2022. a kuni põhivõla tasumiseni;
(5)määrata, et kohtu deposiidis olev xxx kaasomandi müügisumma 12 743,99 eurot jagatakse poolte vahel pooleks V Kile vastavalt 6 371,99 eurot ja J T vastavalt 6 372 eurot;
(6)määrata, et kohtu deposiidis olev xxx kaasomandi V Ki osa müügisummast 6 371,99 eurot kantakse V Ki AS xxx arvelduskontole nr xxx peale kohtulahendi jõustumist;
(7)määrata, et kohtu deposiidis olev xxx kaasomandi J Ti müügisummast 6 372 eurot kantakse V Ki AS xxx arvelduskontole nr xxx peale kohtulahendi jõustumist käesolevas tsiviilasjas rahuldatud nõuded J Ti vastu ning summa, mis jääb J Ti osast järele peale V Ki nõuete rahuldamist kantakse üle J Tile;
(8)jätta menetluskulud täielikult kostja J T kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Asja materjalidest nähtub, et pooled olid abielus ajavahemikul xxx. a kuni xxx. a. Abielludes valisid pooled varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestuse vararežiimi.
- Abielu ajal soetasid pooled 03.04.
- a kinnistu xxx linn kaasomandisse (I kd tl 12-22). Vaidlust ei ole selles, et kostja panustas kinnistu soetamiseks oma lahusvara müügi arvelt saadud raha summas 5 000 eurot.
- Vaidlust ei ole ka sellest, et pooled sõlmisid xxx AS-iga laenulepingu ja laenulepingu lisa (I kd tl 160-177).
- Menetluse käigus on hageja osa nõuetest tagasi võtnud ja osadest nõuetest loobunud (ühisvara varasuhte lõpetamine ja ühisvara jagamine, kaasomandi lõpetamine) ning selles osas kuulub menetlus lõpetamisele. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda (nõuete paljususe korral võib hageja osaliselt hagist loobuda).
- Menetluse käigus on pooled kinnistu müünud, müügist saadud rahast müügitehingu kulud ja xxx AS-ile laenukohustuse täitnud ning müügist allesjäänud raha on hoiustatud kohtu tagatiste kontol (12 743,99 eurot, II kd tl 56-65). 8
- Pooled vaidlevad selle üle, millise summa peab kostja hagejale hüvitama hageja poolt pangale kostjast enam tasutud laenu- ja kindlustusmaksete eest ning viivisenõude üle.
- Pooltel on üksteise vastu nõudeõigus VÕS § 69 lg 2 alusel osas, milles üks pooltest ei ole enda laenukohustust panga ees kohaselt täitnud ja teine pool ja teine pool on täitnud laenukohustust suuremas osas, kui langeb talle endale. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja on laenu- ja kindlustusmakseid tasunud kokku summas 15 331,05 eurot (1 473,96 + 2 131,62 + 1 746,28 + 1 647,62 + 1 737,40 + 1 697,52 + 1 323,33 + 921,49 + 216,56 + 103,03 + 453,78 + 501,64 + 426,51 + 458,89 + 303,76 + 111,80 + 37,28 + 37,26 + 37,26), I kd tl 179191, II kd tl 66-74), millest kostjale kui solidaarvõlgnikule langev osa on 7 665,53 eurot. Kostja on hüvitanud laenukohustusest kokku 6 508 eurot (5 000 (panga ees täidetud solidaarkohustus) + 115 + 209 + 1 184, II kd tl 39-44). Seega on kostja kohustatud hagejale hüvitama 1 157,53 eurot (7 665,53 – 6 508). Kohus ei nõustu hagejaga, et arvesse ei tule võtta neid kostja ülekandeid hagejale, mille selgitusse on kirjutatud üksnes „ülekanne“, kuid nõustub hagejaga, et kostja on ebaõigesti arvestanud topelt maksetega summas 432 eurot (II kd tl 4546), kuna nimetatud maksed kajastuvad konto väljavõttes perioodi eest 08.01.
- a kuni 10.08.
- a (II kd tl 43-44).
- Hageja viivisenõue. 16.
- Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist 1 829,26 eurot kuni
- augustini
- a. 16.
- Kohus jätab hageja viivisenõude rahuldamata. 16.
- Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud. 16.
- Hageja arvestab viivist alates 13.03.
- a (I kd tl 156), kuid samas aktsepteerib hageja seda, et kostja panustas kaasomandi soetamisel 5 000 eurot (kostja panus) ning loeb seda kostja osaks pangale maksete tasumisel. Seega ei ole viivise väljamõistmine kohane õiguskaitsevahend olukorras, kus hageja tasus pangale laenumakseid (kuu laenumakse oli 137,16 eurot), kuid kostja panustas kaasomandi soetamisele koheselt 5 000 eurot.
- Hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks on põhjendatud. MENETLUSKULUDE JAOTUS
- TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jäta menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
- Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 9 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 10