RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-22-2024 19. detsember 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Tanel Idarannale

) § 50872 p 1 alusel Harju Maakohtule Madalmaade tunnistuse Tanel Idarannale määratud rahatrahvi tunnustamiseks. Tunnistuse kohaselt määras Parket Centrale Verwerking Openbaar Ministerie

1. juulil 2021 T. Idarannale Madalmaades toime pandud liiklussüüteo eest 165 euro suuruse rahatrahvi. Trahviteade saadeti eesti keelde tõlgituna lihtkirjaga T. Idaranna elukoha aadressile, seda ei vaidlustatud ning see jõustus
2. augustil
4. Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a määrusega tunnistati rahatrahvi täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Kohus märkis, et rahatrahvi määranud asutus teavitas T. Idaranda vaide esitamise õigusest ja tähtajast. Tema registrijärgsesse elukohta saadeti eesti keelde tõlgitud trahviteade, milles kirjeldati rikkumist ja edasikaebamise korda. Kuigi kaitsja heitis rahatrahvi määranud asutusele ette tagaseljaotsuse tegemist ning efektiivse kaitseõiguse tagamata jätmist, pole eluliselt usutav, et taotlev riik esitas valeinfot ja kirjad jõuavad isikuni valikuliselt.

§ 4897

lg 1 p 3 järgi on tagaseljaotsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui isik ei taotlenud asja uut läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

§-s 50871 sätestatud lahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

1. Harju Maakohtu määruse vaidlustas T. Idaranna kaitsja, taotledes selle tühistamist ja rahatrahvi tunnustamata jätmist. 1-22-2024
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. mai
4. a määrusega parandati maakohtu määruse põhiosas ekslik viide Soome Vabariigi rahatrahvi täitmisele ja tunnustamisele. Muus osas jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei pidanud asjasse puutuvaks kaitsja viidet

§ 4897lg 1 p-le 1, sest rahatrahvi ei määratud kohtuotsusega.

T. Idarand ei vaidlustanud trahviteadet ning seetõttu ei saanudki kohtulikku arutelu toimuda. MÄÄRUSKAEBEMENETLUS RIIGIKOHTUS 5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse vaidlustas T. Idaranna kaitsja, taotledes rahatrahvi tunnustamata jätmist. Kaebuse kohaselt määrati rahatrahv tagaselja (

§ 50871p 7) ning vastavat otsust kaebajale kätte ei toimetatud.

Sõltumata sellest, kas otsuse tegi kohus või muu pädev asutus, tuleb kontrollida, kas tagaseljaotsuse tegemine oli

§ 4897järgi lubatud.

Asjakohane pole maakohtu põhjendus, nagu ei oleks usutav, et Madalmaade taotluses esitati trahviteate saatmise kohta valeinfot.

§ 4897lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud eelduste täitmine on tõendamata.

2. oktoobril 2022 saatis kolleegium

§ 4899

lg 2 alusel Madalmaade pädevale asutusele Keskinkassobüroole (Centraal Justitieel Incassobureau) järelepärimise järgmiste küsimustega:

1. a)Millised on Madalmaade õigusaktide kohaselt need eeldused, mille järgi sai lugeda T. Idarannale määratud liiklustrahvi kohta lihtkirjaga saadetud trahviteate talle kättetoimetatuks?
2. b)Kas taotlev riik saaks esitada trahviteate kättetoimetamise kohta lisatõendeid?
3. c)Kas T. Idarannal on praegu veel võimalus rahatrahvi vaidlustada, kui ta väidab, et ta ei saanud trahviteadet õigel ajal kätte? Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis millistel tingimustel ja korras on tal võimalik rahatrahvi vaidlustada?
4. d)Kas T. Idarand või tema kaitsja on esitanud Madalmaade pädevale asutusele vaide või kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse? 7. Madalmaade Keskinkassobüroo 16. novembri 2022. a vastuse kohaselt teavitati T. Idaranda rahatrahvi määramisest kooskõlas Madalmaade õigusega. Eesti keelde tõlgitud trahviteade saadeti tema elukoha aadressile ning selles selgitati ka trahvi vaidlustamise tähtaega ja korda. Kuna liiklustrahvi ei vaidlustatud, jõustus see 23. augustil 2021. Kui isikut on Madalmaade õiguse järgi trahvi määramisest teavitatud ning tal oli piisavalt aega otsuse vaidlustamiseks, ei saa täitev riik otsuse tunnustamisest keelduda. Kui Riigikohus peaks siiski tuvastama, et trahvimäärus saadeti valele aadressile, saab pädev asutus trahvi tunnustamise taotluse tagasi võtta ja trahviteate õigele aadressile saata. Seejärel saab T. Idarand trahvi määramist vaidlustada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Madalmaade tunnistusest nähtuvalt nõutakse T. Idarannalt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest määratud rahatrahvi tasumist. Kõnesolev liiklussüütegu pandi toime sõidukiga, mis oli registreeritud tema nimele. Määruskaebuse kohaselt pole Madalmaade trahvimäärust T. Idarannale nõuetekohaselt kätte toimetatud ega teda kohtulikust arutelust teavitatud, tagaselja määratud rahatrahvi ei tohi aga tunnustada ega täita. Seega peab kolleegium kaebuse lahendamiseks hindama, kas rahatrahvi tunnustamisest keeldumiseks on seaduslik alus. 9. EL liikmesriigi rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamist ning täitmist reguleerivad

§-d 50869–

1. Nende sätetega võeti Eesti õigusesse üle EL Nõukogu
2. veebruari
3. a raamotsus 2005/214/JSK „Rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta“ (edaspidi raamotsus). Vastastikuse tunnustamise põhimõte tähendab raamotsuse artikli 6 kohaselt seda, et liikmesriigid peavad täiendavate formaalsusteta tunnustama neile artikli 4 järgi edastatud liikmesriigi otsust ja võtma viivitamata tarvitusele kõik vajalikud 2

§ 50871

p 7 kohaselt keelatud tunnustada ja täita kohtuotsust, mis tehti tagaselja, v.a

§-s 4897 ette nähtud juhtudel. Tagaseljaotsuse tegemisega on võrreldav olukord, mil isik saab muu asutuse otsusega kirjalikus menetluses määratud rahatrahvist teada tagantjärele. Kuivõrd

§ 50869

lg 1 kohaselt võib taotleda nii kohtuotsuse kui ka muu asutuse otsuse tunnustamist ja täitmist, hõlmab keeld tunnustada ning täita tagaselja tehtud otsust ka muu asutuse kirjalikus menetluses tehtud lahendit, millega määrati isikule rahatrahv, kuid millest isikut nõuetekohaselt ei teavitatud.

1. Euroopa Kohus on selgitanud, et liidu seadusandja jättis liikmesriikidele võimaluse otsustada, kuidas teavitada isikut tema kaebeõigusest, kaebetähtajast ning hetkest, mil see tähtaeg kulgema hakkab. Seejuures peab aga tagama isiku õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele. Kui rahalise karistuse või rahatrahvi määramise aluseks olev otsus toimetati otsuse teinud liikmesriigi õiguse kohaselt isikule kätte koos teabega selle kohta, missuguse tähtaja jooksul ta saab otsust edasi kaevata, ei või täitva liikmesriigi pädev asutus – juhul, kui isikul on olnud piisav tähtaeg selle otsuse edasikaebamiseks – keelduda otsuse tunnustamisest ja täitmisest. Täitva riigi kohus peab aga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades kontrollima, kas isik sai tegelikult otsusest teada ja kas tal oli piisavalt aega oma kaitse ettevalmistamiseks. (Vt Euroopa Kohtu
2. detsembri
3. a otsus asjas nr C-671/18, p-d 35, 37–40 ning 50.)
4. Madalmaade tunnistuse kohaselt saadeti eesti keelde tõlgitud trahviteade lihtkirjaga T. Idaranna elukohta ning selles selgitati vaide esitamise korda ja tähtaega. Trahviteate saatmist ja selle vaidlustamist puudutavate selgituste andmist kinnitab tunnistusele lisatud trahviteate koopia. Vastuses kolleegiumi täiendavatele küsimustele kinnitab taotlev riik sedagi, et rahatrahvist teavitamisel järgiti Madalmaade õigust ning T. Idarannale jäi piisavalt aega trahvi vaidlustamiseks. Seega järeldub kõnealusest vastusest, et trahviteate saatmine lihtkirjaga on taotleva riigi õiguse kohaselt kättetoimetatuks lugemiseks piisav. Nendel asjaoludel ei saa vastastikuse tunnustamise põhimõtet arvestades väita, et Madalmaade tunnistus oli puudulik või T. Idaranda ei teavitatud nõuetekohaselt rahatrahvi määramisest, trahvi vaidlustamise korrast ega tähtajast või trahviteade saadeti ebaõigele aadressile.
5. Trahviteate saatmine lihtkirjaga ja sel moel trahviteate kättetoimetatuks lugemine ei tähenda, et isikut pole raamotsuse ega kriminaalmenetluse seadustiku mõttes nõuetekohaselt teavitatud. Kättetoimetamise mõiste võib hõlmata erinevaid saadetise kohaletoimetamise viise ning menetluse eripära arvestades võib seadusandja mõnel juhul pidada küllaldaseks nt seda, et menetleja saadab trahviteate lihtkirjaga ning selle saab lugeda isikule kättetoimetatuks kindla ajavahemiku möödumisel. Lihtsustatud kättetoimetamist võib õigustada muu hulgas see, et samalaadseid rikkumisi pannakse toime palju ning nende eest kohaldatav rahatrahv pole suur, samuti võib arvesse võtta vajadust vältida riigil tekkivaid ülemääraseid kulutusi. Ka Eesti seadusandja on näinud ette, et teises EL liikmesriigis registreeritud mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo korral võib kirjalikus hoiatamismenetluses saata mootorsõiduki eest vastutava isiku elu- või asukoha aadressil trahviteate lihtkirjaga, lugedes trahviteate kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest (väärteomenetluse seadustiku § 547 lg 5). Järelikult ei eelda trahviteate kättetoimetatuks lugemine tingimata seda, et teade tuleb saata nt tähtkirjaga ning anda see vahetult üle adressaadile või mõnele tema pereliikmele. Väärteomenetluse seadustiku viidatud 3

§ 436lg 1 p 2).

Samuti ei kujuta see endast üldjuhul ülemäärast kaitseõiguse riivet.

1. Mõistagi pole võimatu see, et lihtkiri ei jõua postiteenuse osutaja või kellegi kolmanda tegevuse tõttu adressaadini. Ometi on niisugused juhused pigem harvad. Selles võimaldab kaudselt veenduda nt AS-i Eesti Post universaalse postiteenuse kvaliteedistatistika, mille kohaselt jõudis
2. aastal Eestisse postitatud Euroopa rahvusvahelistest kirjadest kolme päeva jooksul saajani 91,1 protsenti ning viie päeva jooksul 99 protsenti saadetud kirjadest (vt https://www.omniva.ee/meie/ettevottest/upt&is_mobile=false). Kuigi kõnesolevad andmed pärinevad mõne aasta tagant ning puudutavad esmajoones kirjade kohaletoimetamise kiirust, võimaldavad statistikas kajastatud arvulised näitajad ühtlasi järeldada, et üldjuhul jõuavad rahvusvahelised saadetised adressaadini.
3. Pealegi ei ole kaebaja suutnud tõstatada tõsiselt võetavat kahtlust, et ta pole tegelikult Madalmaade trahviteadet kätte saanud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab põhjendatud kahtluse tekkeks esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega, et kohtul tuleks aluseks võtta isiku jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult asjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka põhjendatud kahtlusest. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. novembri
5. a otsus nr 1-18-86/128, p 58.) Ehkki osutatud seisukoht on välja öeldud

§ 7lg 3 sisustamisel, on see mutatis mutandis arvestatav ka praegusel juhul.

1. Nagu märgitud, on rahatrahvi tunnustamise menetluses T. Idaranna keskseks kaitseteesiks argument, mille kohaselt pole talle trahviteadet nõuetekohaselt kätte toimetatud. Iseenesest on tegemist negatiivse asjaoluga, mille kohta isik üldjuhul tõendeid esitada ei saagi. Sellele vaatamata iseloomustab praeguses asjas valitud kaitsetaktikat erakordne passiivsus. T. Idarand või tema kaitsja pole püüdnud kohut mingilgi moel veenda selles, et trahviteade adressaadini ei jõudnud. Sõltuvalt asjaoludest saab kaitsepool tugineda põhjendustes nt sellele, et ka varem ei ole samale aadressile edastatud saadetised kohale jõudnud, adressaadi postkast on ära lõhutud, posti on varastatud, isik oli pikka aega ära, ta ei kasuta seda aadressi püsiva viibimiskohana vmt. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on asjasse puutuv aadress T. Idaranna elukoht ning kontaktaadress. Kohtutoimikus olevast kirjavahetusest järeldub, et muu posti kättesaamisega T. Idarannal tõrkeid tekkinud pole. Teisalt ei põhjenda T. Idarand ega tema kaitsja sedagi, missuguseid trahviteate kättetoimetamise nõudeid rikuti.
2. Kuigi tegemist pole otseselt tunnustamismenetlust puudutava argumendiga, ei ole kaitsepool kordagi väljendanud ka mittenõustumist trahvi määramise aluseks olevate asjaoludega. Sellisel moel toimimine oleks aga loogiline, kui isik peab rahatrahvi ka tegelikult ebaõigeks. T. Idarand ei väida, et ta ei olnud vaidlusaluse mootorsõiduki eest vastutav isik, et sõidukit võis juhtida keegi teine, et ta pole trahviteates näidatud ajal Madalmaades viibinud vmt. Pärast liiklustrahvist teadasaamist ei ole T. Idarand astunud teadaolevalt ka ühtegi sammu, et rahatrahvi Madalmaades ette nähtud korras vaidlustada (nt uurida kaebetähtaja ennistamise võimalust). Eelkirjeldatud põhjuste koosmõjul ei veena kaebaja väited kolleegiumi selles, et ta pole trahviteadet kätte saanud, ning tõstatatud kahtlus on paljasõnaline. Arvestades lisaks liiklustrahvi väikest määra (vt eespool p 13) ja EL liikmesriikide vahelises koostöös kehtivat vastastikuse tunnustamise põhimõtet, on kohtud vaidlusaluses asjas seetõttu õigustatult sedastanud, et kirjalikus menetluses tehtud Madalmaade rahatrahvi tunnustamine on kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt lubatav. 4

§ 390lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 18.

mai 2022. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187lg 2 esimese lause kohaselt jäävad määruskaebemenetluse kulud T. Idaranna kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5