2-21-15349 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-15349 Tsiviilasi I. T. avaldus Põlva v

) § 45.

§ 45

lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

§ 45

lg 2 järgi võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.

§ 45

lg 3 näeb ette, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et avaldajale I. T. kuulub korteriomand, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga Põlva linnas xxxxxxxxxx, xxx/xxxxx mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena eluruum nr 27. Äriregistri andmetest nähtub, et kinnisasjal, asukohaga Põlva linnas xxxxxxxxxx, tegutseb korteriühistu, nimetusega Põlva vald, Põlva linn, xxxxxxxxxx korteriühistu, registrikoodiga 80546836 (puudutatud isik). Tulenevalt

§ 45

lg-st 1 on avaldajal korteriomanikuna õigus saada korteriühistu juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ning

§ 45

lg 3 alusel õigus nõuda kohtult juhatuse kohustamist teavet andma, kui juhatus keeldub teabe andmisest. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja esitas 02.09.2021. a korteriühistu juhatusele taotluse teabe saamiseks avalduses esitatud küsimustes, millele juhatus kohtuväliselt ei vastanud. Kohus leiab, et kuigi avaldaja on õigustatud korteriühistu juhatuselt teavet saama, siis ei ole see õigus absloluutne. Vastavalt

§ 45

lg-le 1 on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta. Sarnaselt on äriseadustiku (ÄS) § 287 lg 1 kohaselt on aktsionäril õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ning ÄS § 287 lg 3 kohaselt esitada kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma, kui juhatus keeldub teabe andmisest. Riigikohus on oma praktikas (vt nt RKTKM 19.10.2020. a nr 2-18-13213, p 19) aktsionäri teabenõude kohta avaldanud seisukohta, et teabenõude korras ei saa küsida oletusi, hinnanguid ega prognoose või faktilise olukorra põhjuste kohta. Kohus leiab, et eelnimetatud Riigikohtu suunised aktsionäri teabenõude kohta on kohaldatavad ka korteriomaniku teabenõude puhul. Tulenevalt

§ 45

lg-st 1 on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta, kuid korteriomanik ei saa nõuda juhatuselt oletusi, hinnanguid ega faktilise olukorra põhjuste kohta. 10.

1. Esiteks nõuab avaldaja korteriühistu juhatuselt teavet elamu vee- ja kanalisatsiooni torustike renoveerimise kohta alljärgnevalt: „Millises seisukorras on aastaid tagasi OÜ Põlva Maja haldusjuhi Kaili Kuuse poolt alustatud elamu vee- ja kanalisatsiooni torustike renoveerimine. Millistes korterites on tööd lõpetamata? Kuna teostatud tööde kohta ehitusjärelvalvet ei ole teostatud palun anda hinnang korterite kaupa teostatud tööde kvaliteedile“ (teabenõue avalduse alapunktis 1). Puudutatud isik on neis küsimustes 26.10.
2. a vastuses (tl 8) vastanud. Puudutatud isiku teatel on 2011.a alustatud Põlva xxxxxxxxxx elamu vee- ja kanalisatsioonipüstakute edasist renoveerimist arutatud korteriomanike üldkoosolekul, kus otsustati mitte tegeleda ainult küttesüsteemiga, vaid kogu torustikuga kompleksselt, kütte, vee ja kanalisatsiooniga korraga. Puudutatud isiku teatel on korteriühistu juhatus tellinud ka elamu energiakasutuse auditi OÜ Termopilt energiaaudiitorilt Tõnu Jõesaarelt. Vastav audit on valmis ja juhatus tegi audiitorile ettepaneku tutvustada auditi tulemusi korteriomanike üldkoosolekul
3. novembril
4. a. Lisaks esitas puudutatud isik kohtu kaudu avaldajale juhatuse poolt koostatud korteriühistu
5. aasta majanduskava (tl 78-79), kus on muu hulgas andmed elamu vee- ja kanalisatsioonisüsteemi seisukorra kohta. Majanduskavas on märgitud, et korterite vee ja kanalisatsiooni püstakud on vahetatud osaliselt, magistraaltorustikud keldriosas kuni väliskaevudeni on ehitusjärgsed ning vajadus on lähiaastatel kõigi tehnosüsteemide, sh vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Avaldaja ei ole põhjendanud, et korteriühistu juhatus saaks anda veel mingit teavet korteriühistu tegevuse kohta seoses elamu vee- ja kanalisatsiooni torustike renoveerimisega. Nagu kohus seda eespool selgitas, siis

§ 45

lg 1 alusel ei ole korteriomanikul õigust nõuda juhatuselt hinnangute andmist, sh hinnangut teostatud tööde kvaliteedi kohta. Seega leiab kohus, et avaldaja nõue vastavates küsimustes juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ei ole põhjendatud. 10.

1. Lisaks nõuab avaldaja korteriühistu juhatuselt teavet korterites ehitusaegsete radiaatorite vahetamise, ventilatsiooniklappide paigaldamise ja kandvate seinte kahjustuste kohta alljärgnevalt: „Millistes korterites on ehitusaegsed malmradiaatorid asendatud teist tüüpi radiaatoritega?“ (teabenõue avalduse alapunktis nr 2); „Millistes korterites on ehitatud iseseisev ventilatsioon või paigaldatud läbi seina „freshklapid?“ (teabenõue avalduse alapunktis nr 4) ja „Kas esineb korterites kandvate seinte kahjustusi?“ (teabenõue avalduse alapunktis nr 5). Kohus leiab, et ka eelnimetatud küsimustes avaldaja teabenõue ei ole põhjendatud. Puudutatud isik on esitanud kohtu kaudu avaldajale juhatuse poolt koostatud korteriühistu
2. aasta majanduskava (tl 78-79), kus on antud muu hulgas ülevaade elamu ventilatsiooni- ja küttesüsteemi seisukorrast ning kavandatavatest toimingutest. Majanduskavas on kirjas, et ventilatsioonisüsteem on mitterahuldav ja vajab uut lahendust ning samuti on küttesüsteem halvas seisukorras. Kokkuvõttena on toodud, et vajadus on maja kõigi tehnosüsteemide rekonstrueerimine lähiaastatel. Avaldaja ei ole põhjendanud, et korteriühistu juhatusel on olema olemas täpsem teave igas korteris radiaatorite vahetamise, ventilatsiooniklappide paigaldamise ja kandvate seinte kahjustuste kohta. Avaldaja on taotlenud, et nõutud andmete kogumiseks ja hinnangu andmiseks viiks juhatus korterites läbi visuaalse vaatluse. Kohus leiab, et vastav avaldaja taotlus ei ole põhjendatud.

§ 45

alusel on avaldajal korteriomanikuna õigus saada teavet korteriühistu faktilise tegevuse kohta, kuid ei ole õigust nõuda juhatuselt andmete kogumiseks toimingute tegemist ja hinnangute andmist. 10.

1. Kõike eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et avaldaja nõue korteriühistu juhatuse kohustamiseks anda teavet avaldaja nõutud küsimustes, ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 7
2. lause näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul jätab kohus avalduse rahuldamata ja kohus leiab, et TsMS § 172 lg 7 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist ja kohtule ei ole ka teada puudutatud isikul menetluskulude tekkimist. Seetõttu puudub kohtul vajadus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik