KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg
- november 2022 Kriminaalasja number 1-18-5482 Ingeri Tamm, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- oktoobri
- a määrus Sergei Martõštšenko
(38211012220)tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Martõštšenko, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata ja Sergei Martõštšenko määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Viru Maakohus karistas Sergei Martõštšenkot
- juuli
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5482 karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg-te 1 ja 3 alusel mõistis kohus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 aastat 6 kuud ja 1 päeva vangistust, liites mõistetud karistusele Viru Maakohtu
- juuli
- a otsusega mõistetud karistuse (9 aastat 3 kuud 29 päeva). Karistuse kandmise algusajaks luges kohus
- märtsi
- Kohtuotsus jõustus
- augustil
- juulil 2022 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava Sergei Martõštšenko ennetähtaegse vabastamise üle. Prokuratuur ja vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
- Tartu Maakohus edastas
- augusti
- a määrusega Tartu Vangla materjalid vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtule. Maakohtu määrus
- Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti Sergei Martõštšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised. 4.
- Ehkki täidetud on formaalsed eeldused kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, pole täidetud selleks vajalikud materiaalsed eeldused: Sergei Martõštšenkot positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaid aspekte. 4.
- Kinnipeetav on vangistuses osalenud 12 sammu teemalises tugigrupis, omandanud riigikeele A2-tasemel ja omandab riigikeelt B1 tasemel. Ta on läbinud kaplaniprogrammi „Igapäeva valik“, osalenud keemilise sõltuvuse loengus, tagasilanguse ennetamise tugigrupis, sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ ning struktureeritud vestlustes kriminaalse maailma kirjutamata reeglite järgimise tagajärgedest ja sellest hoidumisest. 4.
- Kuigi Sergei Martõštšenko on osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, räägib tema vabastamise kahjuks see, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud – tal on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Nii viimane kui valdav enamik tema karistustest on seotud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Eeltoodu ilmestab, et Sergei Martõštšenkol on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster, mis seostub narkootikumidega. Võttes arvesse, et kriminaalhooldaja hinnangul on tema kuriteo ajenditeks nii kuritegelikud hoiakud, kui grupi mõju ja kriminaalne suhtlusringkond, on vähetõenäoline, et kinnipeetav suudaks edukalt käitumiskontrollile alluda ja õiguskuulekalt käituda. 4.
- Hoolimata mõningasest lähedaste toetusest, nähtub vangla iseloomustusest, et Sergei Martõštšenko tutvusringkond koosneb valdavalt kriminaalse taustaga inimestest, kes järgivad kriminaalsele maailmale omaseid käitumisreegleid. Seega ei pruugi tal ainuüksi lähedaste toetusest piisata uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Samuti puudub tal garanteeritud töökoht. Tema vabanemisfondis on pea 2000 eurot, kuid ulatuslikud võlgnevused võivad teda taas kallutada hõlptulu teenimise otsimisele. Lisaks räägib majandusliku toimetuleku kahjuks kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Määruskaebus
- oktoobril 2022 esitas Sergei Martõštšenko maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastataks ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kokkuvõtvalt on Sergei Martõštšenko seisukohad järgmised. 5.
- Maakohus on teinud kaalutlusvea, suhtudes skeptiliselt tema soovi asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse. Samas on käitumiskontrolli all rehabilitatsioonikeskusesse vabastamine parim variant, kuna seal saab Sergei Martõštšenko jätkata sõltuvushäiretega isikutele mõeldud programmides osalemist. Süüdimõistetu kahetseb toimepandud kuritegusid ning selgitab, et on enda kallal teinud palju tööd, et elada õiguskuulekalt ja vabaneda narkosõltuvusest. Väljaspool vanglat suhtleb ta ainult nende kriminaalkorras karistatud tuttavatega, kes on nüüdseks asunud õiguskuulekale teele ja vabanenud narkosõltuvusest. Ka võlgade tasumine tuleb kõne alla üksnes vabaduses, sest vangla kaheeurose kuupalgaga pole nende tasumine võimalik. Vabaduses on tal võimalik saada tööd keevitajana. 2 Ringkonnakohtu seisukoht
- Sarnaselt esimese astme kohtuga, ei pea ka ringkonnakohus Sergei Martõštšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist praegu võimalikuks.
- Vastupidiselt esimese astme kohtule, leiab kohtukolleegium, et Sergei Martõštšenko puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmanegi eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt nt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Ehkki maakohus sedastas 14.06.2022 koostatud kinnipeetava iseloomustuse pinnalt, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning isegi tunnustas teda hea käitumise eest vangistuses, on olukord praeguseks teine. Süüdlast iseloomustavatest materjalidest nähtuvad selged viited tema õiguskuulekuse defitsiidile.
- novembril 2022 kinnitas Viru Vangla ringkonnakohtule, et Sergei Martõštšenkol on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui
- augustil 2022 noomiti teda nimesildi mittekandmise eest, siis
- augustil 2022 määrati talle kartserikaristus mobiiltelefoni omamise eest. Sergei Martõštšenko karistusregistri väljatrükist ilmneb, et teda on võimuesindaja solvamise eest kahel korral –
- septembril 2022 ning
- veebruaril 2020 – väärteokorras karistatud. Kiirmenetluse otsustest nähtub, et
- detsembril 2019 viskas ta vanglaametnikule kruusist vett näkku ning tänavu aasta
- juunil ütles ta vangivalvurile: „Sa oled hüperaktiivne ment,“ „Ma tahan oksendada, kui ma pean sinusuguste mentidega tegelema,“ ning „Sa käid väljaspool vanglat ringi nagu allalastu“. Ka iseloomustuses märgitu ei räägi sugugi Sergei Martõštšenkos toimunud positiivsete muutuste kasuks – tema suhtumist vanglaametnikesse on peetud vaenulikuks ning täheldatud on manipuleerivat käitumist. Eeltoodust järeldub, et karistuse eesmärgid on tänini täitmata ning vangistus ei ole suutnud teda mõjutada ettenähtud normidele vastavalt käituma.
- Ringkonnakohtu hinnangul räägib Sergei Martõštšenko vabastamise vastu ka tema varasem elukäik. Tõik, et Sergei Martõštšenkol on kuus kehtivat kriminaalkaristust ning et vanglas viibib ta juba neljandat korda, näitab üheselt, et eelmised vangistused on osutunud viljatuks, sest ta on jätkanud kuritegude sooritamist. Rõhutada tuleb sedagi, et Sergei Martõštšenkole on varasemalt antud võimalus oma käitumist muuta, kuid seda ta kasutanud ei ole. Ehkki Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrusega vabastati ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, naasis ta üsna pea kuritegelikule teele: Viru Maakohtu
- juuli
- a otsusest nähtub, et juba
- aasta juulist asus ta taas narkootikume käitlema. Eelöeldu osutab, et Sergei Martõštšenko pole varasemalt mitte pelgalt käest lasknud talle antud võimaluse karistust vabaduses kanda, vaid kuritarvitanud seeläbi ka kohtu usaldust. Kuigi minevikusündmusi muuta ei saa, pole niisuguste üleastumiste pinnalt paratamatult alust uskuda süüdimõistetu lubadusi, et ta on tänaseks muutunud ning asunud nüüdseks õiguskuulekale teele. Sergei Martõštšenko varasema elukäigu pinnalt saab nentida ainult üht – vaatamata võrdlemisi headele vabanemisjärgsetele elutingimustele (rehabilitatsioonikeskuses), võib Sergei Martõštšenko õigusrikkumiste toimepanemist jätkata.
- Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et Sergei Martõštšenkol on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Kuigi ta ise selgitab, et on teinud endaga palju tööd, ning lubab oma sõltuvusprobleemiga edasi tegeleda, on tema varasemat elukäiku arvestades paraku võimalik, et ta ei suuda või ei taha vabaduses pingutamist jätkata. Esiteks on juba väljakujunenud sõltuvusest vabanemine raske ning seda isegi pärast aastatepikkust vangistust, sest see nõuab tõsist pingutust tagasilangusest hoidumiseks. Skepsist Sergei Martõštšenko lubadustesse süvendab seegi, et ta on leidnud viise narkootikumide hankimiseks ja pruukimiseks isegi vanglatingimustes. Süüdimõistetu on (vanglas läbi viidud vestlustel) otsesõnu tõdenud, et ta on narkootikume tarvitanud ka vanglas, kuid pole alati vahele jäänud.
- aastal sai ta vanglas 3 uimastite tarvitamisest üledoosi. Muu hulgas on ta tunnistanud, et huvi narkootikumide järele ei kao kunagi. Eelöeldu pinnalt on põhjust kahelda nii Sergei Martõštšenko narkootikumidest hoidumise tegelikus motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses. Sõltuvuskäitumine suurendab paratamatult aga uute kuritegude riski.
- Toodud asjaolude pinnalt tuleb Sergei Martõštšenkost lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu pidada reaalseks ja suureks tänaselgi päeval. Niisugust seisukohta ei muuda ka maakohtu poolt tuvastatud positiivsed asjaolud, kuna uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata.
- Seega ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja 337 lg 1 p-st 3 jääb vaidlustatud Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata ning Sergei Martõštšenko määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4