KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 7. november 2022 Kohtuasja number 1-22-4521 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik Kohtuasi Jaanis Deljatintšuk (ik 39704252233)

§ 199

lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. oktoobri
2. a määrus. Määruskaebuse esitaja Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Sergei Listov RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ning prokuratuuri määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtusse saabus kriminaalasi 1-22-4521

§ 199lg 2 p 9 järgi lühimenetluse korras.

J. Deljatintšuk on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja on selle eest varem kohtulikult korduvalt karistatud, mh 25.11.2021 Viru Maakohtu otsusega

199 lg 2 p 5,9 järgi (30.12.2020 vargus), 08.02.2021 Viru Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi (vargused 31.08.2020, 29.09.2020, 02.10.2020, 02.10.2020, 13.10.2020). J. Deljatintšuk pani uuesti toime vargused: -09.01.2020 kella 16.57 paiku „Mini Rimist“ varastas ta erinevaid kaupu kokku summas 117,82 eurot. -20.03.2020 kella 17.07 paiku varastas ta „Mini Rimist“ kolm pudelit viskit summas 68,97 eurot. Seega süüdistatakse J. Deljatintšukki

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. 2. Viru Maakohtu 11.10.2022 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus J. Deljatintšuki süüdistuses

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi 186,79 eurot jäeti läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse kulud jäeti riigi kanda. Asitõendid jäeti kriminaalasja materjalide juurde. 3. Kohus lähtus süüdistuse tekstist ning leidis, et kriminaalmenetluseks alust ei ole. J. Deljatintšukki on karistatud Viru Maakohtu 25.11.2021 otsusega

§ 199

lg 2 p-de 5,9 järgi (30.12.2020 tegu) ja 08.02.2021 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi (31.08, 29.09, 02.10 ja 13.10.2020 teod) ning pani taaskord vargused toime süstemaatilised vargused 09.01.2020 ja 20.03.2020. Süüdistuses etteheidetavad vargused pani J. Deljatintšuk toime enne 25.11.2021, 08.02.2021 ja 10.05.2021 otsustes käsitletud kuritegude toimepanemist. Varem ei ole süüdistatavat väärteokorras

§ 218lg 1 järgi karistatud.

Seega olid 09.01.2020 ja 20.03.2020 vargused esimesed teod.

§ 199

lg 2 p 9 järgi teo kvalifitseerimine eeldab vähemalt kolme varguse toimepanemist. J. Deljatintšukki süüdistatakse kahes varguses, mis kehtiva praktika kohaselt süstemaatilise varguse toimepanemiseks ei kvalifitseeru. Kohus ei saa arvestada süstemaatilisuse tuvastamisel hiljem mõistetud karistusi. J. Deljatintšuki teod pidanuks kvalifitseerima

§ 218lg 1 järgi ning läbi viima väärteomenetluse.

MÄÄRUSKAEBUS 4. Määruskaebuses palub prokuratuuri esindaja tühistada Viru Maakohtu määrus. Tunnistada J. Deljatintšuk

§ 199lg 2 p 9 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust.

Vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus 25.11.2021 Viru Maakohtu otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistusega 1 aastat 5 kuud vangistust ning mõista raskeima karistuse osalise suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1,3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui J. Deljatintšuk ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Keelata süüdistataval tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. Mõista J. Deljatintšukilt välja tsiviilhagi kannatanu Rimi Eesti Food AS kasuks. Vastavalt

§ 75

lg 2 p-le 1 tuleb süüdistataval heastada kuriteoga tekitatud kahju kuue kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Mõista süüdistatavalt välja kriminaalmenetluse kulud. Jätta kriminaaltoimiku juurde DVD-R plaat ja CD-R plaat.

1. Faktilistes asjaoludes, s.o selles, et süüdistatav kahel korral peamiselt kanget alkoholi varastas, vaidlus puudub. Vaidlus on selles, kas J. Deljatitšukile etteheidetavad teod vastavad väärteo- või kuriteokoosseisule. Lisaks tõusetud süstemaatilisuse küsimus, s.o kas arvestama peaks sellega, millises kronoloogilises järjekorras on süüteod toime pandud, millal need avastati ning millal on nende toimepanemise eest isikut karistatud või tuleks siiski analüüsida, kas üksikud süüteod moodustavad süsteemi järgnevate/eelnevate/vahepealsete tegudega või mitte.
2. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust – süüdistatav pani toime

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mitte väärteo.

7. Prokurör osutab Riigikohtu praktikale süstemaatilise varguse mõiste käsitlemisel, kus on leitud, et esinema peab vähemalt kolm vargust, mis peavad kujutama endast teatud süsteemi. Süütegude vaheline ajavahemik ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Seega ajaline faktor mängib teatud rolli, ent on vaid üks faktor kogumist. J. Deljatintšuki puhul on viidatud veel kuuele vargusele, mis järgnesid selles asjas ette heidetud vargustele. Tema teo objektiks oli alati alkohol (lisaks muule kaubale). Süstemaatilisuse tõendamiseks esitati maakohtule 25.11.2021 ja 08.02.2021 otsused, millest nähtuvalt on J. Deljatintšuk süüdi tunnistatud 31.08, 29.09, 02.10, 13.10 ja 30.12.2020 alkoholi vargustes

§ 199lg 2 p 9 järgi. 2

§ 199lg 2 p 9 järgi, ei oleks vaidlust tekkinud.

10. Prokurör soovib, et ringkonnakohus tunnistaks J. Deljatintšuki esitatud süüdistuses süüdi ning mõistaks talle karistuse. J. Deljatintšukile saaks määrata karistuse alla keskmist määra ning liita see

§ 65lg 1 alusel viimase kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega.

Jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga. Lisakohustusena määrata alkoholi tarvitamise keeld ning kohustus hüvitada kannatanule tekitatud kahju alates kohtuotsuse jõustumisest. Mõista kannatanu kasuks välja süüteoga tekitatud kahju ning jätta menetluskulud süüdimõistetu kanda. Asitõendid jätta kriminaaltoimiku juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus jätab prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata, sest leiab, et Viru Maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust.
2. Prokuratuur ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et J. Deljatintšukki ei saa süüdi tunnistada varguse toimepanemises süstemaatiliselt. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et kuigi arutluse all on kaks vargust – 09.01.2020 ja 20.03.2020, tuleb arvestada seda, et J. Deljatintšuk pani 2020 aastal toime kokku 8 vargust, millest kuues on ta süüdi mõistetud 25.11.2021 ja 08.02.2021 kohtuotsustega. Seega tuleb kõiki toimepandud vargusi vaadata tervikuna, need on sisult sarnased (varastas poodidest sarnaseid asju, valdavalt alkoholi) ning mis peegeldavad süüdistatava elustiili.
3. Ringkonnakohus prokuratuuriga ei nõustu. Maakohus vaatas selles menetluses läbi kahte vargust ning kohtul tuli otsustada, kas neid saab kvalifitseerida süstemaatiliste vargustena. Kohus sellist võimalust ei näinud. Teatavasti on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleb üksikult subsumeerida § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Vaidlust ei ole selles, et enne 09.01.2020 ei ole J. Deljatintšuk vargusi (kuritegusid ega väärtegusid) toime pannud. Seega kahest arutluse all olevast vargusest ei piisa, et J. Deljatintšuk süstemaatilise varguse koosseisu järgi süüdi tunnistada.
4. Prokuratuur pakub välja võimaluse J. Deljatintšuk ikkagi süstemaatilises varguses süüdi tunnistada selliselt, et arvestada seda, et pärast 09.01.2020 ja 20.03.2020 toimunud vargusi pani ta veel kuuel korral samal aastal toime vargusi, mille eest mõisteti ta kahe kohtuotsusega eelmisel aastal süüdi. Ringkonnakohus sellist lähenemist õigeks ei pea. Süstemaatilise varguse mõiste on seotud varem toimepandud vargustega. Ehk siis saab isikut süstemaatilises varguses süüdi tunnistada vaid siis, kui ta on pannud vargusi toime enne arutatavaid varguseid, mitte pärast. Pärast toime pandud kuritegusid, mille eest on isik varem süüdi mõistetud, saab arvestada liitkaristuse mõistmisel

§ 65lg 1 alusel. Kuna J. Deljatintšuki kaks vargust on hinnatavad väärteona 3

§ 218järgi, siis maakohus lõpetas põhjendatult kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu Kr

MS § 199 lg 1 p 1 järgi.

1. Eelnevat kokku võttes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. oktoobri 2022 määruse muutmata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus 4