Obsah (6)

§ 51§ 152§ 38§ 43§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-471 Määruse kuupäev 2. mai 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 21. oktoobri 2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/251 ja

) § 51 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§ 51

lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Et vastustaja põhjendas, miks tal ei olnud võimalik kohtule vastata tähtaegselt, leiab kohus, et ühe tööpäevase hilinemisega esitatud vastuse menetlemine ei põhjusta menetluse viibimist ning seda on võimalik asjas arvesse võtta. 2 16.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

1. Kohtu menetluses on kaebaja nõue Tartu Vangla
2. oktoobri
3. a käskkirja nr 2-21/1-2/251 ja
4. jaanuari
5. a vaideotsuse nr 1-11/338-2 tühistamiseks. Arvestades, et Tartu Vangla tunnistas
6. aprilli
7. a käskkirjadega nr 2-22/1-2/122 ja 2-22/1-2/123 Tartu Vangla
8. oktoobri
9. a käskkirja nr 2-21/1-2/251 tagasiulatuvalt alates
10. oktoober 2021 kehtetuks ehk vaidlusalune käskkiri ja ka selle kohta tehtud vaideotsus ei ole enam kaebajale õiguslikult siduvad, leiab kohus, et menetluse jätkamine Tartu Vangla
11. oktoobri
12. a käskkirja nr 2-21/1-2/251 ja
13. jaanuari
14. a vaideotsuse nr 1-11/338-2 tühistamise nõudes ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
15. Vastavalt

§ 152

lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 19. Kohus selgitab, et õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu (

§ 38lg 4).

See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Kaebaja

1. aprilli
2. a vastusest ei nähtu, milles võiks õigusvastasuse tuvastamise õiguslik kasu kaebaja jaoks seisneda. Pelgalt huvi veenduda, et lisaks vaidlustatud käskkirja formaalsele õigusvastasusele on käskkiri õigusvastane ka sisuliselt, kuna kaebaja ei ole talle etteheidetavat tegu toime pannud, ei saa kohtu hinnangul lugeda põhjendatud huviks. Lisaks vaatamata sellele, et kaebaja on viidanud, et ka vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistamine toimus vigaselt ning ametnik, kes koostas vaidlusaluse käskkirja, on varasemaltki käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt, ei nähtu kaebaja põhjendustest ka piisavat preventiivset õiguskaitse vajadust. Juhul, kui vangla peaks tulevikus kohaldama kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, siis on kohaseks ja tõhusaks õiguskaitsevahendiks kaebus sellesisulise käskkirja tühistamiseks, millest kohtule mõistetavalt on kaebaja teadlik. Ka ei ole kaebaja märkinud, et ta soovib esitada kahju hüvitamise kaebust, mistõttu annaks õigusvastasuse tuvastamine talle reaalse eelise kahju hüvitamiseks, ega teatanud talle tekitatud menetluskuludest, mis kaebuse põhjendatuse korral oleks võimalik kaebaja kasuks välja mõista (vt Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määrus asjas nr 3-18-2249, p 9).
5. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku vajadus ja seetõttu ka vajadus kohtumenetluse jätkamiseks. Kohus jätab kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata ning lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas (sama nõudega samal alusel) halduskohtule uuesti kaebuse esitamine lubatud. 21.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

1. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et kaebaja pöördus selle vaidlustamiseks kohtu poole. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodut Tartu Vangla
2. aprilli
3. a käskkirjas nr 2-22/1-2/122 märgitu, mille kohaselt otsustas Tartu Vangla vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistada 3 menetlusnormide rikkumise tõttu. Eeltoodu leidis aset pärast kaebaja poolt kohtusse pöördumist ja pärast kaebuse menetlusse võtmist.
4. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, jäävad kaebaja ja vastustaja võimalikud tekkinud menetluskulud nende endi kanda. Et kaebaja oli vabastatud 20 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest ning eeltoodud põhjendustest tulenevalt on menetluskulude kandmise kohustus Tartu Vanglal, tuleb Tartu Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetlusabikulu 20 eurot (

§ 109lg 3).

24. Kuivõrd haldusasja menetlus kuulub lõpetamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukohta kaebaja taotluste osas nõuda välja videosalvestis ning kuulata üle tunnistajad. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4