Obsah (8)

§ 214§ 199§ 209§ 212§ 183§ 121§ 64§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 11. november 2022 Kriminaalasja number 1-21-3727 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Istungisekretär Liin

§ 214

lg 2 p 1, § 183 lg 2 p 2 ja § 121 lg 2 p 1,3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. aprilli
2. a otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Aap Vels, isikukood 39104185232, elukoht XXX, töövõimetuspensionär Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Teised apellatsioonimenetluse Prokuratuur, esindaja Viru pooled ringkonnaprokurör Mari Kartau Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil osalesid Ringkonnaprokuratuuri Kannatanud M.O. , H.P. ja T.M. Suuline, kohtuistung
3. august 2022 süüdistatav Aap Vels, tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari Kartau RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a otsus muutmata ning Aap Velsi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar kaudu 531,12 eurot, sealhulgas käibemaks 88,52 eurot, vandeadvokaat Sven Sillari poolt süüdistatavale Aap Velsile 1 apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aap Velsilt Eesti Vabariigi kasuks välja 531,12 eurot.
9. Süüdistataval tuleb riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus Aap Velsile hüvitise väljamõistmiseks SKHS § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 4 alusel. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA I. SÜÜDISTUS
11. A. Velsi süüdistus apelleeritud osas on järgmine. 1.1.

§ 214

lg 2 p 1 järgi süüdistatakse teda selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

§ 199

lg 2 p 4,7,

§ 209

lg 2 p 1,4,

§ 212

lg 1 ja

§ 214

lg 2 p 1,4,5 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, 28.04.2020 kella 16.00 paiku Rakvere linnas Tallinna tn 68 asuva Meie Toidukaubad kaupluse juures asuvas parklas, kasutades vägivalda, tervitamise momendil lõi vasaku käe rusikaga T.M. e näo parempoolse alalõualuu piirkonda tugeva löögi ja hakkas kannatanult T.M. elt nõudma väidetavate võlgade maksmist. A. Vels loetles T.M. ele, mille eest ta võlgu on ja nõudis 13 000,00 euro tasumist. Alates 03.05.2020 toimus Aap Velsi poolt võla väljanõudmine juba igapäevaselt, selleks survestas ta T.M. t korduvate telefonikõnedega, milles nõudis ebatsensuurseid väljendeid kasutades võla maksmist. Võlasumma kättesaamiseks sõitis A. Vels korduvalt T.M. e elukoha juurde, helistades samal ajal kannatanule, ning jäi teda sinna ootama. Kuna T.M. hakkas hirmutundest A. Velsi vägivalla ees ennast tema eest varjama, siis selleks, et T.M. tabada, kontrollis A. Vels ajavahemikul 20.07.2020-23.07.2020 korduvalt T.M. e viibimist viimase töökohas Päidekivi kivitööstuses Kloodi külas Rakvere vallas. Aap Velsi väljapressimise tulemusena maksis T.M. 23.07.2020 oma ettevõtte Baltic Pacific OÜ arveldusarvelt 100,00 eurot A. Velsi ema I.V. i Swedbank AS arveldusarvele. Kuna väljapressimine Aap Velsi poolt jätkus, siis maksis T.M. 09.09.2020 Baltic Pacific OÜ arvelduskontolt veel 900,00 eurot I.V. i arvelduskontole. Samuti 2 tuli T.M. el Aap Velsi poolse väljapressimise lõpetamiseks maksta 20.01.2021 oma ettevõtte Timber Kingdom Nordic OÜ arveldusarvelt 500,00 eurot I.V. i arveldusarvele. 1.2.

§ 183lg 2 p 2 järgi süüdistatakse A.

Velsi selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 sätteid, omandas korduvalt edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 24.07.2020-27.12.2020 eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast ja isikult ning S.A. ult väikeses koguses, s.o korraga vähemalt 1-2 grammi, narkootilist ainet kokaiin. Valdas narkootilist ainet enda juures ja enda kasutuses olevates erinevates sõiduautodes ning turustas Rakvere linnas eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele, sealhulgas andis 24.07.2020, 01.08.2020 ja 27.12.2020 korduvalt väikeses koguses, s.o korraga 1-2 grammi, narkootilist ainet kokaiini Rakvere linnas Lai tn 15 asuva Berliini Trahteri juures ja Rakvere linnas edasi A.A. ile. Samuti omandas Aap Vels edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 09.10.2020–17.12.2020 Rakvere linnas ja selle lähiümbruses, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast ja isikult ning ajavahemikul 15.10.2020–25.10.2020 R.V. ultilt väikeses koguses, s.o korraga vähemalt 1-2 grammi, narkootilist ainet amfetamiin. Valdas narkootilist ainet enda juures ja oma elukohas Teeserva talus Lähtse külas Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas ja enda kasutuses olevates sõiduautodes ning andis korduvalt oma elukohas Lähtse külas asuvas saunamajas edasi R.T. ele. Ekspertide hinnangul piisab ühele inimesele narkojoobe tekitamiseks narkootilise aine amfetamiini puhul 0,13 grammist ja kokaiini puhul 0,065 grammist. 1.3. Peale selle süüdistatakse A. Velsi

§ 121

lg 2 p 1 ja 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo: 1) 18.10.2020 kella 03.00 paiku Võidu tn 52 Rakvere linnas asuvas striptiisiklubis Kapriz tekkinud konflikti käigus lõi M.O. t ühe korra eeluurimisel täpselt tuvastamata esemega vastu pead otsmiku piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustuse – otsmiku vigastuse; 2) 07.02.2021 ajavahemikul kella 04.00-08.00 Rakvere linnas Laada tn 5 maja hoovis ründas selja tagant H.P. , lüües teda vähemalt ühe korra pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse ning kukkus pikali. Seejärel jätkas Aap Vels teadvusetu kannatanu löömist näo ja pea piirkonda jalaga, põhjustades sellega kannatanule: 21. hamba väljalöömise, s.o tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat, 11. ja 12. hamba trauma, ninaluu fraktuuri, parema silma aluse turse ja vasaku ülahuule limaskesta nahakahjustuse (umbes 1,5 pikkune nahariba lahti - vajas õmblust). II. MAAKOHTU OTSUS 2. Viru Maakohus mõistis 22. aprilli 2022. a otsusega Aap Velsi

§ 214lg 2 p 1 järgi (kannatanu A.H.

it puudutavas kuriteoepisoodis) õigeks. Sama otsusega tunnistas maakohus Aap Velsi süüdi ja karistas

§ 183

lg 2 p 2 järgi 6 kuu vangistusega,

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi (s.h kannatanu T.M.

e kuriteoepisoodis) 3 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, mõistis kohus Aap Velsile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, mida tuleb hakata lugema tema kahtlustatavana kinnipidamisest

1. veebruarist
2. Kohus rahuldas kannatanu H.P. tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja mõistis Aap Velsilt tema kasuks välja 2650 eurot. Maakohus lahendas ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused. Kannatanu T.M. t puudutav kuritegu 3
3. Maakohus leidis, Aap Velsi süü

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o väljapressimises kannatanu T.M.

elt ei ole tõendamist leidnud. Aap Velsile esitatud väljapressimise süüdistusest luges maakohus tõendatuks üksnes vägivalla kasutamise, mis seisnes selles, et 28.04.2020 kella 16.00 paiku Rakvere linnas Tallinna tn 68 asuva Meie Toidukaubad kaupluse juures asuvas parklas lõi ta T.M. ele ühe korra käega alalõua piirkonda, millega tekitas talle valu ja vigastuse suus.

1. Maakohus luges usaldusväärseteks T.M. e ütlused, millistest nähtub, et 28.04.2020 pealelõunasel ajal, kui ta kohtus Rakvere linnas Tallinna tänaval Meie poe juures Aap Velsiga ning andis Aap Velsile parema käega tere ja Aap Vels andis tere vastu, siis vasaku käe või rusikaga lõi Aap Vels talle vasakusse alalõuga, mille tagajärjel ta tundis valu. Löögi tagajärjel oli tal suu (mokk) seest natukene katki, sest ige oli vastu hammast läinud, kuid väliseid vigastusi tal ei olnud. T.M. e ütlused haakuvad 29.03.
2. a jälitustoimingu protokollis fikseeritud 08.01.2021 kell 17:22:25 S.S. i poolt Aap Velsile tehtud kõnes öelduga, milles S.S. räägib Aap Velsile, et T.M. ei ole sinust (Aap Velsist) kunagi midagi halba rääkinud ja et tookord, kui see intsident oli, siis ta (T.M. ) ütles, et tegelikult on hea tüüp (peetud silmas Aap Velsi) ja et isegi kui mokk oli verine, rääkis ikkagi hästi sinust (Aap Velsist). Tunnistaja S.S. i poolt kohtuistungil antud selgitused, et mokk verine on öeldud tänava slängis, et sulle on hingeliselt haiget tehtud, et sa oled nagu nurka surutud, et oled lüüa saanud ilma kakluseta, ei ole asjakohased, sest selles kõnes räägitakse konkreetselt 28.04.2020 toimunud intsidendist, mille tunnistajaks oli S.S. . Aap Velsi ütlused jättis maakohus kõrvale, kuna need on selles, kas ta kasutas vägivalda või mitte, vastuolulised ning põhjendused otsitud. Tunnistaja P.V. kinnitas kohtuistungil, et vägivalla kasutamist seal ei olnud. Kuna P.V. i näol on tegemist Aap Velsi vennaga, siis on mõistetav, millest on tingitud sellised ütlused. Tunnistajad S.S. ja R.K. andsid kohtuistungil ütlusi, et mingit vägivalla tarvitamist nemad ei näinud.
3. Aap Vels pani teo toime otsese tahtlusega. Ta väljendas kannatanu T.M. e löömisega oma pahameelt selle üle, et viimane ei olnud temaga oma asju korda ajanud.
4. Aap Vels on 13.03.2020 Harju Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud kehalise väärkohtlemise eest ja ta pani seejärel toime uue analoogse kuriteo. Tegemist on nn juriidilise retsidiiviga.
5. Maakohus leidis, et süüdistatav Aap Velsi käitumises esinevad

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Aap Velsi süüdistus

§ 183lg 2 p 2 järgi 9.

Maakohus luges Aap Velsi süü temale

§ 183lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses tõendatuks.

Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 fikseeritud kõned kogumis tunnistajate R.V. ulti ja R.T. e ütlustega tõendavad kohtu hinnangul seda, et Aap Vels pani süüdistuses tähendatud ajal ja kohas toime narkootiliste ainete (kokaiini ja amfetamiini) väikeses koguses korduva ebaseadusliku omandamise, valdamise ja vahendamise edasiandmise eesmärgil. Aap Vels oli teadlik sellest, kust kohast on võimalik hankida nii kokaiini kui ka amfetamiini.

1. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 24.07.2020 toimunud vestlused A.A. i ja Aap Velsi vahel, milles Aap Vels pakub A.A. ile narkootilist ainet kokaiini hinnaga 150 eurot gramm. A.A. palub võtta Aap Velsil 1 grammi kokaiini. Kokiini saab Aap Vels S.A. u vahendusel. Kokaiini annab Aap Vels A.A. ile üle Rakvere linnas Lai tn 15 asuva Berliini Trahteri juures (24.07.2020 kell 23:32:52 helistas Aap Vels A.A. ile ja küsis: No kus sa olete? A.A. vastas: No siin Berliini ees olen praegult, väljas juba, väljas juba, ootan nah. Aap Vels 4 vastab selle peale: Davai, kuradi kaks … sõidan siit linnuka juurest sinna, vot.).
2. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 01.08.2020 toimunud kõne A.A. i ja Aap Velsi vahel, kus A.A. palub Aap Velsil uurida, kas on võimalik kokaiini saada. Aap Vels teadis, kust oli võimalik kokaiini hankida, kuid tõenduslikku teavet selle kohta ei ole, kas nimetatud kuupäeval ta kokaiini ka sai ja A.A. ile üle andis.
3. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 27.12.2020 toimunud kõned, millede kohaselt A.A. tellis Aap Velsilt 2 grammi kokaiini hinnaga 150 eurot gramm (27.12.2020 kell 18:31:50 helistas A.A. Aap Velsile ja kui Aap Vels küsis, et kas A.A. võtab ainult ühe, vastas A.A. : No ma ei tea, tibu? Ma võtan ühe, raisk. Sott viiskend on üks. Võtad teise vä (suhtleb kellegagi enda kõrval). Kaks, kaks tükki. Kolm sotti siis. Mina panen 150, sina paned 150 (suhtles taas kellegagi enda kõrval). Jah, jah, kaks tükki siis! Aap Vels lubas helistada.) See, et Aap Vels A.A. ile 2 grammi kokaiini ka üle andis, on tõendatud 27.12.2020 kell 21:16:19 Aap Velsi poolt A.A. ile tehtud kõnes öelduga, mille kohaselt Aap Vels küsib A.A. ilt, et kuidas toimetab ja A.A. vastab, et kuule normaalne. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 fikseeritud kõned lükkavad ümber Aap Velsi väite, et tema ei ole reaalselt S.A. ult kokaiini saanud ja A.A. ile edasi andnud. Aap Vels väitis kohtuistungil, et kõnes räägitakse kalast, lõhest, aga see võib olla ka kalamari, must kalamari, mida Venemaalt neile üks tuttav toob, gramm maksab 200300 eurot. Aap Velsi väited, millega ta asus ennast kaitsma, ei ole usaldusväärsed ega veena kohut, sest kui ta ütles, et Venemaalt toodava musta kalamarja gramm maksab 200-300 eurot, siis kõnedes on grammi hinnaks toodud 150 eurot.
4. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud kõned, mis tõendavad seda, et Aap Vels omandas korduvalt nii R.V. ultilt kui ka teiste isikute vahendusel väikeses koguses, s.o korraga vähemalt 1-2 grammi narkootilist ainet amfetamiini, valdas seda ainet enda juures, oma elukohas ja enda kasutuses olevates sõiduautodes ning andis edasi oma elukohas saunamajas oma töömehele R.T. ele. Aap Velsi ja R.V. ulti vahelistes kõnedes kutsutakse R.T. e Ufoks. Ka tunnistaja R.T. ise kinnitas kohtuistungil, et teda hüütakse Ufoks. R.T. avaldas kohtuistungil, et ta on palunud ühel korral Aap Velsil helistada R.V. ultile, et saada amfetamiini. Samas, kui R.T. ele mängiti kohtuistungil ette jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 fikseeritud 17.10.2020 toimunud kõned, siis R.T. tunnistas, et ta palus Aap Velsil uurida R.V. ultilt, et kas viimasel on tema jaoks amfetamiini ning et järjekordselt oli tal siis mingi selline olukord, kus ta kas ei saanud R.V. ultit telefoni teel kätte või R.V. ult ei vastanud tema kõnedele. Mis puutub süüdistatava Aap Velsi ütlustesse, et dopingu all pidas tema silmas energiajooki ja suitsu ning tunnistaja R.T. e ütlustesse, et dopingu all pidas tema silmas energiajooki, Hustleri energiajooki, siis need väited ei ole tõepärased sellel põhjusel, et jälitustoimingu protokollist 07.04.2021 nähtuvalt hakati seda nn dopingut millegi pärast hankima enamasti alles õhtul ja mingitest salapärastest aukudest, millistest ei tahetud avalikult rääkida.
5. Maakohus leidis, et kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt pani süüdistatav Aap Vels teo toime otsese tahtlusega, narkootiliste ainete edasiandmise osas on tegu toime pandud kavatsetult. Aap Velsi käitumises esinevad

§ 183

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanu M.O. t puudutav kuritegu

1. Maakohus leidis, et Aap Velsi süü kannatanu M.O. le vigastuse tekitamises leidis kohtulikul uurimisel tõendamist. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Aap Vels ja kannatanu M.O. viibisid süüdistuses tähendatud ajal ja kohas, s.o 18.10.2020 kella 03.00 paiku Võidu tn 52 Rakvere 5 linnas asuvas striptiisiklubis Kapriz, vaidlust ei ole ka selles, et juba autos sinna sõites tekkis neil omavaheline sõnavahetus, mis jätkus striptiisiklubis Kapriz. M.O. ütlustest nähtub, et nii autos kui ka striptiisiklubis ütles ta Aap Velsile, et viimane on naistepeksja. Aap Velsi ütlused vastavad kohtu hinnangul tõele selles osas, et M.O. hakkas teda seal provotseerima, teda laimama üle Kaprizi, öeldes talle, et ta on orjapidaja, värdjas, kelle koht on vangimajas. M.O. ei salga, et seda konflikti alustas tema ehk siis tema provotseeris Aap Velsi, kui ütles viimasele halvasti. Kannatanu M.O. kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et konflikti käigus Aap Vels teda ei löönud vaid viskas 4 meetri kauguselt väikse sinist värvi Gin´i purgiga vastu pead, otsa ette ja ta tundis valu. Kohus möönab, et kannatanu M.O. ütlused kohtuistungil ja kohtueelses menetluses lahknevad selles osas, kuidas (kas löödi pudeliga ühe korra vastu pead või visati mingi 4 meetri kauguselt purgiga vastu pead) ja millega (kas Gin´i purgi või Long drink pudeliga) ta vigastuse sai. M.O. põhjendas tekkinud vastuolu sellega, et oli väga endast väljas ja võis eksida. Vaatamata vastuoludele kannatanu M.O. ütlustes, leiab kohus, et tema ütlused on järjekindlad selles osas, et süüdistuses tähendatud ajal ja kohas tekkinud konflikti käigus tekitas talle otsmiku vigastuse Aap Vels. M.O. kohtuistungil antud ütlustest järeldub see, et seda purki, mille Aap Vels tema suunas viskas, ta hiljem üle ei vaadanud ja järeldas, et Gin´i purk oli täis, sest sellist vigastust ei saa tekitada, kui alkoholi pole purgis sees. M.O. tegi telefoniga endast 18.10.2020 kell 06.56 foto, mille saatis politseile ja millelt on näha otsmikul vasaku silma kohal olevat hematoomi.
2. Kannatanu M.O. kohtuistungil antud ütlused haakuvad tunnistaja A.K. i ütlustega, kes nägi vilksamisi silmanurgast, et oli mingi liikumine, käevibutused ja kuulis veel, et oli selline krõbin või ragin, nagu purgi kokkuvajutuse hääl, ja kui M.O. talle otsa vaatas, siis oli viimasel muhk otsa ees, mis silmnähtavalt paisus. Siis, kui see asi oli toimunud, ütles M.O. talle, et teda lõi Aap Vels plekkpurgiga, kuid ise ta seda purki ei näinud. Tunnistaja A.K. i poolt kuuldud krõbin või raginat ei pidanud kohus seotuks M.O. le vigastuse tekitamisega.
3. Kannatanu M.O. kohtuistungil antud ütlused on kooskõlas tunnistaja K.K. kohtueelses menetluses antud ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. K.K. on öelnud, et kui M.O. koju tuli, siis ta nuttis ja oli endast väljas ning ta nägi M.O. l koheselt suurt muhku otsa ees. M.O. rääkis, et ta oli olnud Kaprizis ja neil oli seal Aap Velsiga olnud mingisugune vaidlus, mille tagajärjel oli Aap Vels teda visanud Gin´i purgiga, mis oli tabanud M.O. t otse otsa ette.
4. Süüdistatava Aap Velsi kohtuistungil antud ütlused, et ta oli kuskil 5-6 meetri kaugusel baarileti kõrval olevast M.O. st ning jõi Red Bulli purgi tühjaks ja viskas selle seina poole ning et tühi purk kukkus meetri-pooleteise kaugusel maha, jättis kohus kõrvale, sest need ei ole usaldusväärsed, kuna ei haaku mingilgi moel ühegi teise tõendiga, sh jälitustoimingu protokollis 23.04.2021 fikseeritud 18.10.2020 toimunud vestlusega K.K. ja Aap Velsi vahel.
5. Süüdistatav Aap Vels pani teo toime otsese tahtlusega. Aap Velsi käitumises esinevad

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanu H.P. puudutav kuritegu

1. Maakohus luges tõendatuks Aap Velsi süü temale esitatud süüdistuses, mis puudutab kannatanu H.P. . See on tõendatud eelkõige kannatanu H.P. ütlustega, milliste õigsuses ei ole põhjust kahelda, sest neid ütlusi toetavad nii AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaart, fototabelid tekitatud vigastustest, AS Rakvere Haigla päevaravi epikriis kui ka 23.04.2021 6 jälitustoimingu protokollis fikseeritud vestlused Aap Velsi ja tema venna P.V. i vahel, Aap Velsi ja tuvastamata isiku vahel ning A.U. i ja R.V. ulti vahel. Kannatanu H.P. kinnitas, et vägivalda õues 07.02.2021 kella 5 paiku tarvitas tema suhtes Aap Vels, keda ta silmanurgast vaadates nägi. Selja tagant paremalt poolt tuli tugev löök käega talle näo piirkonda ja löögi tagajärjel tundis ta valu. Seda, et esimene löök vastu nägu oli eriti tugev, näitab asjaolu, et H.P. kukkus löögi tagajärjel pikali ja kaotas teadvuse.
2. Tunnistaja K.Ž. i ütlustest nähtub, et H.P. lahkus peolt hommiku poole. Ta tegi koos oma tütre J.Ž. iga nurga peal oleva lahtise akna peal suitsu ja nad nägid, et H.P. liikus N-kaubamaja poole, kus oli mingi kaklus ja kisa ning kuulda oli P. häält, kes karjus. Tunnistaja J.Ž. i ütlustest nähtub, et kui nad emaga akna peal suitsu tegid ja H.P. korterist üksinda ära läks, siis Nkaubamaja vastas kaklesid kolm inimest. Mingi rüselus seal väljas oli, aga kuna neil oli pidu, siis ei pööranud nad sellele tähelepanu. Neist tunnistajate K.Ž. i ja J.Ž. i ütlustest saab järeldada üksnes seda, et peale H.P. korterist lahkumist toimus väljas kaklus. Kannatanu H.P. on põhjendas vastuolu kohtuistungil antud ütlustes ja EMO-s patsiendikaardile kirja pandu nii, et tollel hetkel, kui ta õue läks, siis ta nägigi kahte inimest, aga temale kallaletungijaks oli ikkagi üksnes Aap Vels. Süüdistatava Aap Velsi väited, et tema ei käinud peo ajal kordagi korterist väljas ega ole kannatanule süüdistuses toodud vigastusi tekitanud, on ümber lükatud tema enda poolt tehtud vestlustega, mis on fikseeritud 23.04.
3. a jälitustoimingu protokollis ja millistest ei ole võimalik kuidagi teisiti aru saada, kui et just nimelt tema tekitas H.P. le süüdistuses toodud vigastused. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõesed ka tunnistajate S.A. u, K.Ž. i ja J.Ž. i ütlused, et Aap Vels peo ajal korterist väljas ei käinud. 22.

§ 121

lg 2 p 1, 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ja see on toime pandud korduvalt. Aap Vels põhjustas kannatanule muu hulgas 21. hamba väljalöömise, s.o tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus

§ 24

lg 1 järgi, mille kohaselt peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. 23. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt pani süüdistatav Aap Vels teo toime otsese tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatava Aap Velsi käitumises esinevad

§ 121

lg 2 p 1 ,3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1. Kannatanu H.P. esitas 29.04.2021 tsiviilhagi varalise kahju nõudes 2650 eurot. Aap Vels avaldas kohtuistungil, et tsiviilhagi ei ole põhjendatud, sest tema ei ole H.P. le vigastusi tekitanud.
2. Maakohus leidis, et kannatanu H.P. tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2650 eurot on põhjendatud ja see kuulub KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt Aap Velsilt kui kannatanule oma õigusvastase käitumisega kahju tekitanud isikult välja mõistmisele. Tsiviilhagi faktilised asjaolud kattuvad süüdistuses toodud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud faktiliste asjaoludega. H.P. ütlustega on tõendatud, et peale EMO-s käimist käis ta hambaarstil ja ninaluu pandi paika. Tsiviilhagis toodud summa puudutab ainult hambaravi (üks hammas pandi uus ja teine parandati ära). Tsiviilhagi tõendavad KW Hambakliinik OÜ arved, millest nähtub, et hambaravi kogumaksumus on 2650 eurot. Karistus
3. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et süüdistatava Aap Velsi karistust 7 kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Aap Vels ei ole ennast kohtuistungil süüdi tunnistanud mitte üheski talle esitatud süüdistuses.
4. Aap Vels on ühel korral kriminaalkorras karistatud. Harju Maakohtu 13.03.2020 otsusega karistati Aap Velsi muu hulgas

§ 121järgi.

Nimetatud kohtuotsuse tegemisest oli möödunud vaevalt poolteist kuud, kui Aap Vels pani 28.04.2020 Rakvere linnas Tallinna tn 68 asuva Meie Toidukaubad kaupluse juures toime uue analoogse kuriteo – kannatanu T.M. e kehalise väärkohtlemise, millele järgnesid

§ 183lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu ning kannatanute M.O.

ja H.P. kehalised väärkohtlemised. Aap Vels oli umbes aasta jooksul pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist endiselt kuritegelikult aktiivne. Pikk eelvangistus, millega loeti talle mõistetud karistus kantuks, ei olnud talle vajalikku mõju avaldanud. 28. Arvestades seda, et Aap Velsi ei ole varem karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest ja seda, et tema süü ei ole suur, võib teda

§ 183

lg 2 p 2 järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksema vangistusega, milleks on 6 kuud vangistust. 29.

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on Aap Velsi süü keskmisest suurem kannatanute T.M. e ja H.P. puhul, keskmisest väiksem aga kannatanu M.O. t puudutavas kuriteos, kuna kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et kannatanu M.O. provotseeris Aap Velsi. Kõike eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud Aap Velsi karistamine

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi rahalise karistusega, vaid kolme kuriteo eest sanktsiooni keskmisest määrast suurema vangistusega, milleks on 3 aastat vangistust. Aap Velsi liitkaristusteks jääb

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel 3 aastat 6 kuud vangistust. Kuna Aap Velsi on varem kriminaalkorras karistatud, sh kehalise väärkohtlemise eest, ei pea kohus põhjendatuks tema karistusest tingimisi vabastamist. Aap Velsi tervislik seisund ei välista tema karistamist reaalse vangistusega, sest ka vanglas on tagatud ravi.

1. Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari taotluse Aap Velsile vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 11 lg 4 alusel jättis maakohus rahuldamata, sest teda ei vahistatud üksnes väljapressimise süüdistustes. III. APELLATSIOONID JA MENETLUSOSALISTE SEISKOHAD RINGKONNAKOHTU ISTUNGIL
2. Aap Velsi kaitsja esitas 31.mail 2022 Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles palub tühistada Viru Maakohtu 22.04.
3. a otsus Aap Velsi süüdi tunnistamises

§-de 121 ja 183 järgi, kuna maakohus on andnud asjas kogutud tõenditele eksliku hinnangu, ning mõista Eesti Vabariigilt SKHS § 11 lg 4 alusel Aap Velsi kasuks välja kahju alusetult vangistuses viibitud aja eest 30 714,39 eurot. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised.

1. T.M. t puudutavas kuriteos jättis kohus kõik süüdistatava kasuks rääkivad tõendid õigusliku tähelepanuta ning rajas süüdimõistva otsuse ainult kannatanu paljasõnalistele ütlustele ja unustas elulise loogika, mille kohaselt kuriteo ohvriks langenud isik, kes pöördub politsei poole, pöördub vägivalla tagajärgede tuvastamiseks meditsiiniasutusse või vähemalt pildistab ise tekkinud vigastusi. Käesoleval juhul midagi sellist tehtud ei ole, mis kahandab kannatanu ütluste usaldusväärsust.
2. Kohus jättis liiga kergekäeliselt P.V. i ütlused tõendikogumist välja, kuna on vend. Sama 8 loogikat kasutades ei saaks kasutada ka T.M. e ütlusi, kuna on kannatanu. Maakohus ületähtsustas telefonivestlust, kus S.S. ütles: „Et nagu isegi, isegi kui mokk oli verine, ütle … rääkis ikkagi nagu hästi sinust, et selles suhtes.“ Kannatanu ei ole kunagi väitnud, et tal olnuks Aap Velsi rusikalöögist nägu verine. Seega ei saanud S.S. selles telefonikõnes silmas pidada 28.04.2020 vahejuhtumit. Pigem on tõepärane S.S. i selgitus, et selle väljendiga pidas ta silmas üldist olukorda, mitte konkreetset juhtumit. T.M. e episoodis ei ole sellist tõendikogumit, mis võimaldaks lugeda Aap Velsi süü tõendatuks.
3. Aap Velsi süü

§ 183lg 2 p 2 järgi luges kohus tuvastatuks telefonivestluste pealtkuulamistega.

Ühtegi otsest tõendit, et oleks leitud mingi narkootikum, mida Aap Vels kellelegi vahendas, asjas kogutud ei ole. Pealt kuulatud telefonivestluste pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et Aap Vels tõesti saanuks või andnuks edasi väikses koguses narkootikume. Jättes aga narkootikumide faktilise käitlemise tuvastamata, puudus kohtul võimalus Aap Velsi süüditunnistamiseks. 35. Kannatanu M.O. t puudutavas kuriteos tuleb tähelepanu pöörata kannatanu vastuolulistele ütlustele. Maakohus tuvastas väga õigesti, et kannatanu ütlused temale kehavigastuse tekitamise osas on vasturääkivad. Kannatanu ei osanud mõistuslikult arusaadavalt selgitada, miks ta on selles osas oma ütlusi muutnud. Vastavalt juurdunud kohtupraktikale, tuleb kannatanu ütlused selles osas jätta tõendikogumist välja. Ehk siis, kuna kannatanu ütlusi selle kohta, kuidas temale ööklubis valu põhjustati, ei ole õiguslikus mõttes olemas, siis puuduvad tõendid, mille alusel saaks tuvastada, et Aap Vels tekitas kannatanule

§ 121mõttes valu.

Järelikult ei ole Aap Velsi ka võimalik süüdi tunnistada.

1. Kannatanu H.P. puudutavas kuriteoepisoodis puudub tõendite analüüs. Kohus ütleb paljasõnaliselt, et Aap Velsi süü on tuvastatud eelkõige kannatanu ütlustega. Kohus küll viitab, justkui kinnitaksid neid ütlusi ka AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaart, fototabelid tekitatud vigastustest, AS Rakvere Haigla päevaravi epikriis kui ka 23.04.
2. a jälitustoimingu protokollis fikseeritud vestlused Aap Velsi ja tema venna P.V. i vahel, Aap Velsi ja tuvastamata isiku vahel ning A.U. i ja R.V. ulti vahel, kuid mida kohus nendest tõenditest tuletab, kohtuotsusest välja lugeda võimalik ei ole. Teadmata selles osas kohtu arvamust, on sellele ka raske vastu vaielda.
3. Tunnistajate S.A. u, K.Ž. i ja J.Ž. i ütlustega on tõendatud, et Aap Vels peo ajal korterist väljas ei käinud. Tegemist on õiguslikus mõttes alibiga – isik viibis kuriteosündmuse ajal teises kohas, mistõttu ta ei saanud kuritegu toime panna. Loomulikult ei pea kohus alibiga nõustuma, kuid ta peab suutma veenvalt põhjendada, miks sellega ei arvestata. Praegusel juhul seisnes kohtu põhjendus selles, et Aap Vels pani kuriteo toime, mistõttu ei ole tunnistajate ütlused õiged. Õiguslikult ei ole selline põhjendus korrektne. Kohus pole selgitanud, miks ta eelistab kannatanu ütlusi tunnistajate ja süüdistatava ütlustele.
4. Süüdistatav Aap Vels palub oma apellatsioonis samuti maakohtu otsuse tühistamist, tema õigeksmõistmist ja viivitamatut vahi alt vabastamist, kuna teda on alusetult süüdi mõistetud. 39.

§ 183

lg 2 p 2 järgi süüks arvatatud teo osas leiab Aap Vels, et amfetamiini ja kokaiini käitlemise kohta puuduvad tõendid. Nii selle kohta, et tegemist oli narkootilise ainega kui ka selle omandamise ja edasiandmise kohta. Jutu pinnalt ei saa käsitleda inimest süüdiolevana. 9

1. T.M. e löömise osas leiab Aap Vels, et see ei ole tõendatud, kuna tal polnud vigastusi. Neid ei ole traumapunktis fikseeritud. T.M. e väide löömise kohta jääb paljasõnaliseks. Et löömist ei olnud, kinnitavad tunnistajate P.V. i, R.K. ja S.S. i ütlused.
2. M.O. löömise süüdistus tuleks ära lõpetada, kuna maakohus leidis, et ta andis vastuolulisi ütlusi. K.K. ütlusi ei saa tõendina kasutada, kuna tegemist on M.O. elukaaslasega. Kui kohus ütleb, et tema venna P.V. i ütlustes on alust kahelda, siis on ka elukaaslase ütlustes. Kohtu väited on omavahel vastuolus. Jälitustoimingu protokollis fikseeritud kõnes 18.10.2020 ütleb ta K.K. le, et ta võib-olla sai pihta plekkpurgiga, see on kaudne ja oletus, millest ei saa välja lugeda, et ta on selle teo toime pannud.
3. Aap Vels leiab, et H.P. ütlused on vastuolulised. Algselt väitis ta, et ründajaid oli 2, kohtus aga, et üks; et talle tungiti kallale kaubamaja lähistel, kohtus aga ütles, et maja hoovis. Samas ühtivad tunnistajate J.Ž. i ja K.Ž. i ütlused, kes nägid, et H.P. liikus N-kaubamaja poole, kus oli mingi kaklus. H.P. väitis, et tal korteris mingit konflikti ei olnud, S.A. aga nägi teda laamendamas, tahtis köögis rünnata tema naist. H.P. pidas Aap Velsi vastu vihavaenu ühe tüdruku pärast. Ta valetas, et ei tunne S.A. u. See seab H.P. ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Kohus peab jätma kõrvale tunnistaja H.A. i ja I.V. i ütlused, kuna need olid vastuolulised. P.V. i poolt tehtud kõne ajal ta magas ja vastas une pealt, mistõttu kohus ei saa seda tõsiselt võtta. R.V. ulti ja A.U. i kõnde puhul on tegemist kuulujutuga. Antud asjas ei ole piisavalt tõendeid, et Aap Vels süüdi mõista.
4. Aap Vels ja tema kaitsja jäid kohtuistungil apellatsioonides esitatud seiskohtade juurde ja taotlesid Aap Velsi õigeksmõistmist apellatsioonides toodud motiividel või kaaluda H.P. episoodis kriminaalasja tagastamist maakohtule. Kaitsja leidis veel, et prokuröri vastuväited apellatsioonidele tuleb jätta tähelepanuta, kuna ta ei ole esitanud neid kirjalikult kohtuistungi ajaks.
5. Prokurör on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Kannatanu T.M. e episoodis luges maakohus mitmete tunnistajate ütlused ebausaldusväärseteks ja on seda põhjendanud. See ei tähenda, et kohus oleks jätnud süüdistatava kasuks rääkivad tõendid õigusliku tähelepanuta. Kohus saab kannatanu ütluste usaldusväärsust hinnata. Prokurör ei nõustu sellega, et kannatu ütluste usaldusväärsust kahandab see, et ta ei pöördunud vägivalla tagajärgede tuvastamiseks meditsiiniasutusse, lihtsalt üks tõend on vähem. Kannatanu rääkis maakohtus, et tal olid vigastused suus ja väljast ei olnud näha. Kannatanu M.O. episoodis on maakohus samuti jõudnud õigele järeldusele nii kannatanu enda kui ka tunnistajate ütluste alusel. Samuti kinnitavad selle sündmuse toimumist jälitustoimingu protokollid. Kannatanu H.P. episoodis on maakohus tõendeid analüüsinud. Kui kaitsja sellega ei nõustu, ei tähenda see kohtuotsuses põhjenduste puudumist. Maakohus on piisavalt põhjendanud, et Aap Vels on need kuriteod toime pannud. Aap Velsi süüdimõistmisel

§ 183

lg 2 p 2 järgi ei ole õige kaitsja väide, et kohus luges tema süü tuvastatuks ainult telefonivestluste pealtkuulamisega. Ütlusi andsid mitmed tunnistajad. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a otsuse tühistamiseks ja apellatsioonide rahuldamiseks alust ei ole. Sissejuhatavalt märgib kohtukolleegium, et nõustub maakohtu tõendite analüüsi ja järeldustega, mistõttu ei pea maakohtu seisukohtade üle kordamist KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes vajalikuks ning vastab apellatsioonis tõstatatud põhilistele väidetele. 10
4. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et prokuröri poolt kohtuistungil apellatsioonidele esitatud vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. KrMS § 322 lg 3 annab poolele õiguse esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid ringkonnakohtule. See ei tähenda, et kohtuistungil ei või teine pool esitada oma seisukohti suuliselt. Ringkonnakohus juhindub kriminaalasja apellatsiooni korras arutades KrMS
5. peatüki sätetest (KrMS § 331 lg 1). Asjas peetakse kohtuvaidlused, mille käigus on kohtumenetluse pooltel võimalik oma seisukohti avaldada. Seda ei ole võimalik piirata eelneva kirjaliku vastamisõiguse kasutamata jätmise tõttu.
6. Esmalt käsitleb ringkonnakohus süüdistust T.M. e kehalises väärkohtlemises (I), seejärel M.O. löömises (II) H.P. löömises (III) ning apellatsiooni põhiväiteid seoses

§ 183lg 1 järgi esitatud süüdistuses (IV).

Lõpetuseks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja teeb otsustuse menetluskuludes (V). I

1. Apellantide põhiväiteks on, et olemasolevad tõendid ei võimalda Aap Velsi T.M. e löömises süüdi tunnistada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tõenditeks, mille alusel kohtul tuleb tuvastada, kas Aap Vels lõi T.M. t või mitte, on kannatanu, tunnistajate S.S. i, P.V. i ja R.K. ütlused, samuti süüdistatava enda ütlused, lisaks veel 29.03.
2. a jälitustoimingu protokoll. Maakohus jättis põhjendatult Aap Velsi ütlused nende ebausaldusväärsuse tõttu välja, kuna need on diametraalselt vastuolus - kohtueelsel uurimisel ta tunnistas löömist, kohtuistungil ütlusi andes mitte. Tema põhjendused selle kohta, et ta oli eeluurimisel ütlusi andes ravimite puudumise tõttu paanikas ja rääkis seetõttu löömisest, ei ole usutavad. Ka ärevuses inimene ei hakka rääkima seda mida pole olnud, seda enam, et kannatanu ja tunnistajad räägivad T.M. ele terekäe andmisest nii nagu Aap Vels isegi, st et „paanikas“ kahtlustatav mäletab sündmust hästi, kuid valetab siiski enda kahjuks löömise juurde. Nagu öeldud, ei ole see eluliselt usutav.
3. Tunnistajad P.V. ja R.K. sõitsid 28.04.2020 Rakveres asuva Meie poe juurde koos Aap Velsiga. Nad tunnistavad, et seal läks Aap Vels T.M. ega rääkima, nemad jäid autosse. Nad nägid Aap Velsi ja T.M. t kättpidi tervitamas, kuid löömist ei näinud. R.K. sõnul läksid nad paari minuti pärast P.V. iga samuti autost välja ja kuulsid osaliselt nende vestlust. Kannatanu T.M. tunnistas, et Aap Vels lõi talle terekätt andes teise, vasaku käega kohe vastu alalõuga. T.M. oli koos S.S. i ja O.K. iga (viimast pole üle kuulatud). S.S. i sõnul jäi tema koos O.K. iga, kes oli roolis, autosse, istus tema taga. T.M. läks pangaautomaadist raha võtma. Sinna tuli üks auto, kust tuli välja paar inimest. Kui tema autost väljus, oli vestlus nende ja T.M. e vahel juba mõnda aega toimunud. Aap Vels oli ärritunud, et ta sinna vahele läks. Ta ei näinud löömist ega T.M. el mingeid vigastusi.
4. Vastuseks apellantide etteheitele, et maakohus on jätnud P.V. i ütlused kõrvale põhjusel, et ta on Aap Velsi vend, märgib ringkonnakohus, et selline arusaam ei ole päris kooskõlas maakohtu otsuses kajastatuga. Maakohus on vaid märkinud, et kuna P.V. i näol on tegemist Aap Velsi vennaga, siis on mõistetav, millest on tingitud sellised ütlused. Järgevast tõendite analüüsist on selgelt näha maakohtu seisukoht, miks ta loeb usaldusväärseks just kannatanu ütlused.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T.M. e ütlustes selle kohta, et Aap Vels lõi talle vasaku käega näkku ja põhjustas sellega valu ning huulevigastuse, ei ole alust kahelda. Kas 11 tunnistajad, kes viibisid sel hetkel autos, löömist tõepoolest ei näinud, või ei soovi nad Aap Velsi vastu ütlusi anda, ei ole üheselt selge, kuid nende ütluste alusel ei saa teha järeldust, et löömist ei toimunud. Asjaolu, et kannatanu jättis vigastuse meditsiiniasutuses fikseerimata, tema ütluste usaldusväärsust ei kahanda. See ei ole tavatu, et inimesed ei pöördu kergete vigastustega, mis ravi ei vaja, arsti poole. S.S. ja teisedki tunnistajad ei näinud kannatanul vigastusi, kuid see ei ole kannatanu ütlustega vastuolus, kuna vigastus oli väike ja suuõõnes ning välja ei paistnud. Küll aga kinnitab T.M. e ütluste õigsust 29.03.
6. a jälitustoimingu protokoll, kus S.S. räägib Aap Velsile, meenutades varasemat intsidenti, et isegi kui T.M. el oli mokk verine, rääkis ta Aap Velsist hästi. See näitab, et S.S. teadis, et T.M. el oli huulevigastus, mille tekitas talle Aap Vels. S.S. i kohtuistungil antud selgitus, et „mokk verine“ tähendab hingeliselt haiget saamist, on kummastav. Sõnapaar „mokk verine“, ka „mokk lõhki“ tähendab tavaarusaama kohaselt füüsilist vigastust ja kattub kannatanu ütlustega selles, kuhu tal tekkis Aap Velsi löögi järel vigastus.
7. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on olemasolevate tõendite alusel korrektselt tuvastanud Aap Velsi süü T.M. e kehalises väärkohtlemises ning andnud tema teole õige karistusõigusliku hinnangu

§ 121lg 2 p 3 järgi.

II 53. Apellandid leiavad, et kannatanu M.O. ütlused on vastuolulised, mistõttu neid ei saa arvestada, ja kuna neid pole õiguslikus mõttes olemas, siis puuduvad tõendid, mille alusel saaks Aap Velsi tunnistada

§ 121järgi süüdi.

Vastuolu ütlustes seisnes selles, kas löödi pudeliga ühe korra vastu pead või visati 4 meetri kauguselt purgiga vastu pead ja kas Gin´i purgi või Long drink pudeliga.

1. Kannatanu M.O. ütluste kohaselt viskas Aap Vels talle 18.10.2020 Rakveres asuvas striptiisiklubis Kapriz ca 4 m kauguselt täis Gin´i purgi näkku, mis tabas teda otsaette. Kaitsja taotlusel avaldas maakohus vastuolude tõttu M.O. kohtueelsel uurimisel antud ütlused, milles ta tunnistas, et Aap Vels võttis pudeli, vist Gin Longero (Long drink), millega lõi talle ühe korra vastu pead. Ringkonnakohtu hinnangul kattuvad kannatanu ütlused olulises osas - selles, et Aap Vels lõi teda vastu pead Gin`i sisaldava joogiga. Ka viskamist mingi esemega, mis tabab inimest, võivad mõned inimesed nimetada löömiseks. Kannatanu ütlused kattuvad tunnistaja A.K. i ütlustega selles, et nad seisid mõlemad baarileti ääres, kui ta nägi silmanurgast Aap Velsi käevibutust ja hetk hiljem oli M.O. l muhk otsa ees, mis paisus silmnähtavalt. Visatud eset ta ei näinud. Samuti kinnitab M.O. ütluste õigsust 23.04.
2. a jälitusprotokoll. Selles on fikseeritud Aap Velsi ja K.K. vestlus sama kuupäeva (18.10.2020) hommikul, milles Aap Vels tunnistab, et viskas M.O. t joogiga, plekkpurgiga ja ta võis sellega saada näkku. Seega ei vasta süüdistatava kohtus antud ütlused selle kohta, et ta M.O. t ei löönud ja tema visatud joogipurk kukkus enne maha, tõele.
3. Lisaks kannatanu ja tunnistaja A.K. i ütlustele on KrMS § 291 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tõendina kohtule esitatud K.K. ütlused, kuna ta on surnud. Aap Vels leiab, et neid ei saa tõendina kasutada, kuna K.K. oli M.O. elukaaslane. Ringkonnakohus selgitab, et ainuüksi selle tõttu, et keegi on sugulane või lähedane isik, ei saa tema ütlusi kõrvale jätta (nii nagu ka P.V. i ütlusi). Neid tuleb hinnata koos teiste tõenditega. K.K. ei viibinud sündmuskohal. Tema nägi vastu hommikut kella 4-5 vahel koju tulnud M.O. t nutmas ja tema otsaesisel suurt muhku. M.O. selgitas talle, et Aap Vels oli visanud teda Gin´i purgiga. Tunnistaja sellised ütlused kinnitavad M.O. ütluste usaldusväärsust - ta rääkis koheselt oma elukaaslasele sama juttu nagu kohtus ütlusi andes. 12
4. Aap Vels tekitas joogipurgiga visates M.O. le kehavigastuse - verevalumi otsmikul. Seda kinnitavad lisaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele ka kannatanu näost tehtud fotod, millel on näha suur muhk kannatanu otsmikul vasaku kulmu kohal. Maakohus leidis õigesti, et selline tegu, teise inimese tervise kahjustamine vastab

§ 121koosseisule.

Kuna Aap Vels on varem samasuguseteo toime pannud, on tegemist korduvusega

§ 121lg 2 p 3 tähenduses.

III

1. Kaitsja leiab, et H.P. ga seotud süüdistuse osas puudub kohtuotsuses tõendite analüüs. Tunnistajad on andnud Aap Velsile alibi, kuid kohus pole selgitanud, miks ta eelistab kannatanu ütlusi tunnistajate ja süüdistatava ütlustele. Aap Vels toob lisaks välja, et kannatanu ütlused on vastuolulised. Kohtuistungil märkis süüdistatav veel, et kui kallale tungiti selja tagant, kuidas on võimalik välja lüüa esihammas.
2. Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega selles, et maakohtu otsuses puudub tõendite analüüs. Maakohus on kõiki tõendeid käsitlenud ja andnud seejärel neile omapoolse hinnangu. Sellest on arusaadav, millistele tõenditele tuginedes on maakohus tuvastanud, et kehavigastuse tekitas H.P. le Aap Vels ja miks ei ole tõesed süüdistatava enda ning tunnistajate ütlused.
3. Vaidlust ei ole selles, et 07.02.2021 viibisid Aap Vels ja H.P. Rakveres Laada tn 5 S.A. u poolt renditud korteris, kus toimus pidu ja tarvitati alkoholi. Peol olid ka tunnistajatena üle kuulatud S.A. , K.Ž. , J.Ž. ja R.L. , lisaks teisigi isikuid.
4. Kannatanu H.P. ütluste kohaselt läks ta peole öösel kella 3 paiku koos T.S. ga ja lahkus sealt umbes kella 5 ajal. Õues oli pime. Ta sai tugeva löögi selja tagant näo piirkonda, silmanurgast nägi, et lööja oli Aap Vels. Ta kaotas teadvuse, kukkus pikali ja ei tea, palju teda veel löödi. Kui ta püsti tõusis, ei olnud õues kedagi. Aap Vels eitab H.P. löömist ja väidab, et tema korterist väljas ei käinud, neil oli konflikt korteris, kuna H.P. ütles tema kohta halvasti, kuid see rahunes. Tunnistaja S.A. u sõnul oli Aap Velsi ja H.P. vahel korteris konflikt, kuid löömist ta ei näinud. Valdava aja Aap Vels magas ja korterist väljas ei käinud. S.A. u elukaaslane K.Ž. tunnistas, et konflikti peol Aap Velsi ja H.P. vahel ei olnud. H.P. lahkus vastu hommikut. Ta tegi koos tütre J.Ž. ga akna peal suitsu ja nägi H.P. t liikumas N-kaubamaja poole, kus oli mingi kaklus. J.Ž. nägi samuti H.P. t üksi lahkumas ja N-kaubamaja juures 3 inimest kaklemas. Mõlemad kinnitasid, et Aap Vels korterist ei lahkunud. R.L. tunnistas, et tema ei näinud, et Aap Velsil oleks olnud kellegagi sõnalist või füüsilist konflikti, ta ei mäleta, kas Aap Vels käis korterist väljas.
5. Seega on kannatanu H.P. ütlused vastuolus kõigi tunnistajate ütlustega. Ainsaks tõendiks, mis kinnitab kannatanu ütlusi selles, et lööjaks oli Aap Vels, on 23.04.
6. a jälitustoimingu protokoll. Samal hommikupoolikul, s.o 08.02.2021 kell 11.46 telefonivestluses küsib P.V. Aap Velsilt, et kellele ta jälle vastu nina pani, kas P. le. Aap Vels vastab nõustuvalt „Mhm“, ja lisab, et ta läks juba kaebama ka nagunii. Sellest kõnest nähtub väga selgelt, et Aap Vels sai väga hästi aru, kellest ja millest jutt käis, tegemist ei olnud unesegase nõustumiseg A.K. 12.14 tehtud telefonikõnes tunnistab Aap Vels tuvastamata isikuga rääkides, et nädalavahetus läks käest ära. Ütleb: „Keegi kukkus. Kuradi kolm hammast ja ninaluu ja“ / …..“ Pani pidu, pani pidu ja siis kuradi hakkas ülbitsema noh“/…/ Oligi mingi noor…“.
7. H.P. l tuvastati AS Rakvere Haigla EMO-s 07.02.2021 kell 08.33 parema silma all punetav laik ja paistetus umbes 3 cm diameetriga. Vasak ülemine esimene hammas puudu, näha hüübinud verd selle pesas. Kõrval olev hammas liikuv/loksuv. Vasaku ülahuule limaskestal nahakahjustus, umbes 1,5 cm pikkune nahariba lahti. Ninajuure piirkonnas tunda 13 krepitatsioone. Näos üldine turse. Ülahuule haav õmmeldud resorbeeruva niidiga. Diagnoos – pindmine peavigastus, huule ja suuõõne pindmine vigastus, kolju- ja näoluude murd, ninaluude murd, hammaste 11, 12 trauma, hamba 21 kaotus. Hetkel kergete joobe tunnustega. (patsiendikaart nr 21-004708, tõendid I kd, tl 8-10).
8. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et eeltoodud tõendite valguses ei ole alust H.P. ütlustes kahelda ning Aap Vels on selle kohta, et tema ei löönud kannatanut, valetanud. Telefonivestluses oma vennaga on ta tunnistanud, et lõi just H.P. t näkku (möönab P. le vastu nina andmist). Ta teab ka millised vigastused sellel isikul olid, kuigi järgmises kõnes enam P. nime ei mainita, vaid juttu on ainult noorest. H.P. on sündinud
9. aastal, Aap Vels aga
10. aastal. Seega on kannatanu temast ka mõnevõrra noorem. Aap Velsi poolt kirjeldatud vigastused, ninaluu ja 3 esihammast, kattuvad nende vigastustega, mis 07.02.2021 hommikul fikseeriti H.P. l. Tunnistajad on küll kõik väitnud, et Aap Vels korterist ei lahkunud, kuid nad on selles eksinud. Peol oli palju inimesi, tarvitati alkoholi (keegi ka kokaiini), käidi väljas suitsetamas, st oli edasitagasi liikumist. Osa ülekuulatud tunnistajaid ei tea Aap Velsi ja H.P. vahelisest konfliktist korteris, mis S.A. u ütluste kohaselt toimus köögis. Seega ei saa välistada, et Aap Vels käis väljas nii, et tunnistajatele jäi see märkamata. Kannatanu ütluste kohaselt tuli ta pärast peksa saamist majja tagasi oma jope järele, kohtus ainult T.S. ga ja korterisse ei läinud. Nii võisid tunnistajad J.Ž. ja K.Ž. näha aknast seda, kui H.P. lahkus teist korda, s.o pärast peksa saamist, kui ta läks koju, mis on N-kaubamajaga samas suunas.
11. Kannatanu ütluste usaldusväärsust selles, et teda peksis Aap Vels, ei kõiguta ka kohtuistungil välja toodud vastuolu patsiendikaardile kantud selgitusega, et kallaletungijaid oli kaks. Patsiendikaardile kantud informatsioon on väga napp, ega saagi anda täielikku ülevaadet toimunust. Ringkonnakohtu hinnangul on H.P. kohtus ütlusi andes seda usutavalt selgitanud, öeldes, et sellel ajal kui ta õue läks, nägi ta seal kahte inimest, aga kallale tungis talle ainult üks, Aap Vels. Aap Vels leidis ringkonnakohtu istungil, et kannatanu esmaste ütluste kohaselt toimus kallaletung N-kaubamaja lähedal. Ringkonnakohus märgib vastuseks, et H.P. ülekuulamisel maakohtus ei ole tema varasemaid ütlusi avaldatud, ega neis mingeid vastuolusid välja toodud. Seega jääb see Aap Velsi paljasõnaliseks väiteks, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik kontrollida. Kannatanu ütluste kohaselt toimus peksmine siis kui ta läks Laada tn 5 majast välja ja kõndis hoovi poole, mitte N-kaubamaja juures.
12. Süüdistatav Aap Vels väitis veel, et selja tagant lüües ei ole võimalik esihammast välja lüüa. Selle väitega saab nõustuda, kuid H.P. t löödi rohkem kui üks kord. Seda kinnitavad kannatanu näol tuvastatud mitmed vigastused. Lisaks suu piirkonnas olevatele oli tal ka punetus ja paistetus parema silma all, mis näitab, et lööke oli rohkem kui üks. Kuna H.P. kukkus pärast esimest lööki näkku, on loogiline ja usutav, et suu piirkonnas olevad vigastused tekitas Aap Vels talle pärast kukkumist. Aap Velsi väidet, et kannatanut nähti N-kaubamaja lähedal kaklemas, ükski tõend ei kinnita, see on vaid oletus. Tunnistajad K.Ž. ja J.Ž. nägid kaubamaja juures kaklust, kuid kumbki neist ei näinud, et kakleja oli H.P. . J.Ž. i sõnul ei pööranud nad kaklusele tähelepanu ja K.Ž. tegi ise sellise järelduse, et see on H.P. ga seotud, kuna ta oli nende seltskonnas olnud ebaviisakas ja ta arvas kuulvat tema häält.
13. Ringkonnakohus nõustub Aap Velsiga selles, et tunnistajate H.A. i ja I.V. i ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta, kuna need on vastuolulised. Maakohus on vastuolud, tunnistajate ütlustes küll välja toonud, kuid tõenditele antud hinnangust ei nähtu, et neile oleks tuginetud. Nimetatud tunnistajate ütluste alusel oleks olnud võimalik kontrollida vaid Aap Velsi enda ütluste usaldusväärsust, kuna need puudutavad ainult seda, mida temalt kuulsid. 14
14. Arvestades eeltoodut, ei ole maakohus Aap Velsi

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi süüdi tunnistades eksinud.

Aap Vels tekitas H.P. le terviskahjustuse, mis hamba väljalöömise tõttu kestis üle 4 nädala. IV 68. Süüdistuses

§ 183

lg 2 p 2 järgi leiavad apellandid, et narkootiliste ainete käitlemine on jäetud tuvastamata, kuna Aap Velsilt pole leitud narkootikume. Pealt kuulatud telefonivestluste pinnalt ei ole võimalik seda järeldada.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et selles süüdistuses ei ole ainsaks tõendiks jälitustoimingu protokollid, vaid üle on kuulatud ka tunnistajad S.A. , A.A. , R.T. ja R.V. ult. Maakohus on neid tõendeid hinnanud kogumis ja jõudnud põhjendatult järeldusele, et Aap Vels on süüdi väikeses koguses narkootiliste ainete kokaiini ja amfetamiini korduvas käitlemises. Kohtupraktika ei välista isiku süüditunnistamist olukorras, kus narkootilist ainet ei ole kätte saadud. Riigikohus on öelnud järgmist: „Kui tuvastatakse narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hiljem on võimatu kindlaks teha, milline oli aine kontsentratsiooniaste, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 13 ja
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.5). Kuigi nendes kohtuasjades oli erinevalt praegusest kriminaalasjast tegemist olukorraga, kus narkootilist ainet kätte ei saadud, on toodud seisukoha järgi tähtis eeskätt see, et põhimõtteliselt on teatud asjaoludel lubatav narkojoobe tekkimise võimalikkust ja narkootilise või psühhotroopse aine suurt kogust tuvastada ka vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. Selline seisukoht on põhjendatav arusaamaga, et kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole ka

§-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist piiratud kindlat liiki tõendite olemasoluga.“ (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.11.

1. a otsus asjas nr 3-1-1-95-16, p 23).
2. Süüdistuse kohaselt omandas Aap Vels kokaiini S.A. ult, mida turustas Rakvere linnas, sh andis A.A. ile. S.A. kinnitas, et ta on süüdi tunnistatud amfetamiini ja kokaiini käitlemises. Aap Vels ei ole tema poole pöördunud sooviga neid saada, võib olla on nad temaga peol koos narkootilisi aineid tarvitanud. S.A. u sõnul on kokaiini hind tavaliselt 120 eurot gramm, aga võib olla ka 150, 200 eurot, oleneb aine puhtusest. Tunnistaja A.A. , kes on Aap Velsi pikaaegne sõber, tunnistas kohtus ütlusi andes, et ei mäleta, et oleks Aap Velsilt soovinud kokaiini osta, kuid on andnud talle raha võlgu 100-200 eurot. Kõigi ettemängitud telefonikõnede kohta ütles A.A. , et ta kas ei tea, ei mäleta või oli juua täis. Seega tunnistajate ütlused Aap Velsi poolt kokaiini käitlemist otsesõnu ei tõenda.
3. Maakohus on 07.04.
4. a jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnede alusel jõudnud põhjendatult järeldusele, et A.A. sai
5. juulis 2020 Aap Velsilt 1 grammi kokaiini hinnaga 150 eurot, mille viimane oli omakorda saanud S.A. ult. See sündmuste ahel on omavaheliste kõnede pinnalt selgelt jälgitav: esmalt pakub Aap Vels A.A. ile „lund“ hinnaga 150, seejärel toimub vestlus S.A. u ja Aap Velsi vahel, nad saavad kokku (võõraid sinna ei taheta) ja pärast seda kohtub Aap Vels A.A. iga Berliini Trahteri juures. Samuti on jälitustoimingu protokolliga tõendatud, et A.A. tellis Aap Velsilt 2 grammi kokaiini hinnaga 150 eurot gramm 27.12.2020 ja sai selle ka kätte. Aap Vels tundis huvi selle kvaliteedi osas, kuidas see toimis ja sai vastuseks normaalselt. Nii nagu tavapäraselt keelatud ainete käitlemisel ei nimeta vestluspartnerid müüdava kauba nime. Hinnaga 150 eurot gramm müüakse kokaiini nii S.A. u kui ka R.V. ulti ütluste kohaselt. Seega pole kahtlust, et tegemist oli narkootilise ainega, mitte kalamarjaga ega laenurahaga. 15
6. Amfetamiini omandas Aap Vels süüdistuse kohaselt Rakvere linnas tuvastamata isikutelt aga ka R.V. ultilt ja andis edasi R.T. ele. R.V. ult tunnistas, et on süüdi tunnistatud amfetamiini käitlemises. Ta teab R.T. e, kes ehitas Aap Velsile sauna, hüüdnimega „Ufo“. Kui kohtueelsel uurimisel ütles R.V. ult, et Aap Vels võis mõned korrad R.T. e jaoks amfetamiini tellida, siis kohtuistungil ta eitas seda. Seega ei saa neile ütlustele vastuolude tõttu tugineda. Muus osas ei ole R.V. ulti ütlustes alust kahelda. R.V. ult tunnistas, et oktoobris 2020 oli 1 grammi amfetamiini hind 20-25 eurot. R.T. e ütluste kohaselt hankis ta amfetamiini igalt poolt, ka R.V. ultilt ja palus Aap Velsil seetõttu ühel korral helistada R.V. ultile ja anda tema teenitud rahast talle 20 eurot amfetamiini eest.
7. 07.04.
8. a jälitusprotokollis on fikseeritud Aap Velsi kõne R.V. ultile 14.10.2020, milles ta ütleb, et dopingut on vaja, mees teeb hommikuni, hakkab ära väsima. Järgmisel päeval, ütleb Aap Vels taas R.V. ultile, et dopingut on vaja, käisid korra ära ja et tal on paremaid auke kui eile. Ka 16.10.2020 räägivad Aap Vels ja R.V. ult sellest, kas Ufole on dopingut vaja ja Aap Vels lubab temalt kohe ühe ära võtta, hind on
9. Samal õhtul ütleb Aap Vels R.T. ele, et tal on talle midagi, poisil oli. Ka 20.10.2020 kõnes küsib R.V. ult, kas Ufole on dopingut vaja ja Aap Vels ütleb, et pane sauna laua peale. R.T. tunnistas, et tema tööpäevad olid sauna ehitusel väga pikad, 15-20 tundi ja ta suutis seda ainult tänu amfetamiinile. Seega saab nende tõendite alusel öelda, et Aap Vels hankis korduvalt 1 grammi kaupa amfetamiini R.T. ele, mitte energiajooki, mida oleks võinud osta poest ja mis ei maksa sama palju nagu amfetamiin, 20 eurot gramm.
10. Seega on maakohus uuritud tõendite alusel Aap Velsi põhjendatult süüdi tunnistanud ka

183 lg 2 p 2 järgi. Aap Vels ei olnud nn tänavadiiler, kes hankis narkootilisi aineid järjepidevalt nende edasiandmise eesmärgil, vaid tahtlus eriliiki narkootikumide käitlemiseks tekkis tal erinevatel aegadel. Kui kokaiini tarvitajaid oli tema tutvusringkonnas, sõprade hulgas (S.A. , A.A. ), siis amfetamiini hankimise vajadus ja tahtlus teist liiki narkootilise aine käitlemiseks tekkis tal siis, kui ta võttis saunaehitusele tööle R.T. e, kes ei suutnud ilma amfetamiinita piisavalt intensiivselt töötada. V

1. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a otsus muutmata ning Aap Velsi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Seoses eeltooduga jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus Aap Velsile hüvitise väljamõistmiseks SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel. SKHS § 11 lg 4 reguleerib vaid mittevaralise kahju suuruse arvestamise korda. Kahju hüvitamist seoses vahistamisega saab isik nõuda vaid õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel.
4. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud
5. Aap Velsi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar esitas Tartu Ringkonnakohtule 2 taotlust riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks: 29.08.2022 summas 490,32 eurot (sh käibemaks 81,72 eurot) ja 30.08.2022 kohtuistungi aja eest 40,80 eurot, millest käibemaks on 6,80 eurot. Esimese taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse analüüsiks ja apellatsiooni koostamiseks 290 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamiseks, taotluse esitamiseks ja kaitsealusega nõupidamiseks 70 minutit, tasu sõidule kulutatud aja eest marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn on 30 eurot ja sõidukulu 364 km eest 54,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 16
6. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 ettenähtud lahendi, tuleb apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel Aap Velsilt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 17