lg 2p 2,3 ja § 120 lg 1 järgi Vladimir Peetsi süüdistatakse selles, et tema on korduvalt ähvardanud oma endist elukaaslast ja lapse ema I M ja nimelt o ähvardas ajavahemikul aprill 2022 kuni 03.06.2022 täpsemalt tuvastamata ajal ja kohas Tallinnas korduvalt, et tirib kannatanul pea otsast, lööb ta maha, paneb tema maja põlema o ähvardas juunis 2022. a täpsemalt tuvastamata ajal viibides täpsemalt tuvastamata kohas telefoni teel kannatanut, kes viibis xxx sellega, et paneb tema maja põlema o ähvardas 03.06.2022 kella 14.15 paiku xxx juures kannatanu maha lüüa ja tema pea otsast tirida, tõugates samal ajal kannatanut, püüdes teda rusikate ja jalgadega lüüa ning lüües jalaga tema poole killustikku ja kive o ähvardas 29.06.2022 kella 21.40 paiku xxx juures sama kannatanu maha lüüa, pea otsast tirida ning kannatanu maja põlema panna Kannatanu tajus ähvardusi reaalsena, kartis oma elu pärast, kuna süüdistatav oli ka varem tema suhtes vägivalda tarvitanud sh teda kehaliselt väärkohelnud. Sel moel pani Vladimir Peets oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmisega ja olulises ulatuses vara rikkumisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
Samuti tema, omades kehtivat karistust
lg 2 p 2, 3 järgi, tungis 29.06.2022 kella 21.40 paiku xxx juures kallale samale kannatanule, lüües teda vähemalt 6 korda rusikatega vastu pead, tekitades selliselt kannatanule füüsilist valu. Kannatanu on süüdistatava endine elukaaslane, neil on ühine laps, süüdistatav on kannatanu juures ööbinud ka viimaste kuude jooksul. Kannatanul on süüdistatavast kahju ja hoolitseb tema eest, annab süüa ja peseb riideid. Sel moel pani Vladimir Peets oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o
Vladimir Peets tunnistas ennast kohtuistungil süüdi kõikides episoodides. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - kannatanu 07.06.2022 ülekuulamisel antud ütlused (lk 71-76); tunnistaja M P (kannatanu poeg) 07.06.2022 alaealise tunnistajana antud ütlused (79-94); tunnistaja J V (kannatanu tuttav) 13.06.2022 alaealise tunnistajana antud ütlused (lk 96-109); tunnistaja A M (xxx töökoja töötaja) 13.06.2022 antud ütlused koos skeemiga (lk 113-117); süüdistatava 15.06.2022 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (lk 119-122); kannatanu 12.07.2022 ülekuulamisel antud ütlused (lk 6-12); kannatanu 26.07.2022 ülekuulamisel antud ütlused (lk 13-17); asitõendi st kannatanu poolt 29.06.2022 tehtud häirekeskuse kõne salvestuse vaatlusprotokoll (lk 22-26); asitõendi st 29.06.2022 sündmuskohale saabunud politseipatrulli vormikaamera salvestuse vaatlusprotokoll (lk 27-29); süüdistatava 23.07.2022 kahtlustatavana antud ütlused (lk 35-38); süüdistatava karistusregistri andmete väljatrükk (lk 39-42); süüdistatava suhtes 22.07.2022 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (lk 32); süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 22.07.2022 /(lk 33-34); kriminaalasja nr 19231600779 süüdistusakt (lk 46-52) ja kohtuotsus (lk 53-55). Ähvardamine
järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et
§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Kannatanu hirmutunne ei saa tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Ähvardus peab reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale, seega süüdlane täidab
objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (Riigikohtu otsus 3-1-1-59-11). Aprill 2022 kuni 03.06.2022 V.Peets tunnistas end selles ajavahemikus ähvardamistes süüdi. Tema eeluurimisel antud ütlustest (lk 119-122) nähtub, et ta tunnistab süüd ja kuigi hästi ei mäleta, siis võis need teod toime panna täpselt nii nagu ette heidetud. Peab kannatanut väga heaks inimeseks ning ei usu, et kannatanu valetaks. Tunnistab, et see on talle omane, võib purjus olles inimesi hirmutada, kuid tavaliselt ei mõtle reaalselt kehavigastuste tekitamist või vara rikkumist. Ei soovi kannatanule halba, mõistab, et ei tohi alkoholi juua. Kahetseb. Tunnistas ennast süüdi ka kohtuistungil. 2 Ähvarduste toimumist kinnitavad kannatanu 07.06.2022 antud ütlused (lk 71-76), mille kohaselt on süüdistatav kannatanu endine elukaaslane ja neil on ühine laps. Elab lapsega süüdistatavast eraldi umbes kolm aastat. Kaks aastat tagasi sai süüdistatav kannatanu peksmise eest karistada. Pärast seda oli rahulik, kuid alates 2022 aprillikuust, süüdistatav käib aeg-ajalt kannatanu juures, joob, küsib raha, karjub jne. Samuti algas aprillikuust ähvardamine. Ähvardab pea otsast tirida, silma välja lüüa. Ei oska öelda, mitu korda alates aprillist on ähvardanud, aga see juhtub tihti. Ei ole varem politseid teavitanud, sest lootis et asi läheb paremaks, tal on süüdistatavast kahju. Süüdistatav muutub agressiivseks kui joob, muidu on rahulik inimene. On hoolitsenud süüdistatava eest. Kannatanu ütlused kinnitavad, et ta kardab süüdistatavat, et ta tõesti võib lüüa, sest on varem teda juba peksnud ja selle eest karistada saanud. V. Peets ähvardab ka nende ühise lapse juuresolekul ning laps kardab. V. Peets käib 2-3 korda nädalas, ööbima ei jää. On ähvardanud kutsuda politsei, siis on süüdistatav ise ära läinud. Ka alaealise tunnistaja M.P ütlused kinnitavad, et ta on kuulnud kuidas V.Peets ähvardab, et tapab ema ära ja ta on kartnud, et isa tapab eba ära. Kohus on seisukohal, et kannatanu hirmutunne on põhjendatud ja eluliselt usutav. Kannatanu on selgitanud, et süüdistatavat on varasemalt tema peksmise eest karistatud. Kannatanu väidet kinnitab kohtule esitatud karistusregistri väljatrükk ja kohtuotsus, millest nähtub, et süüdistataval on kehtiv kriminaalkaristus
lg 1;
lg 2 p 2,3 järgi ning süüdistusakt kriminaalasjas nr 19231600779, millest nähtuvad eelmise teo toimepanemise asjaolud. Nimetatud süüdistusaktist nähtuvalt ja kannatanu ütluste kohaselt sai V. Peets karistada kannatanu kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. On usutav, et olukorras, kus kannatanul on süüdistatavaga ajalugu kehalise väärkohtlemise osas, baseerub kannatanu hirm varasemal kogemusel. See hirm on igati õigustatud, sest kriminaalasja materjalidest nähtuvalt isik ei suuda ennast joobeseisundis kontrollida, mistõttu on ilmselge, et ka kannatanu ei tea kui kaugele võib süüdistatav joobes olles oma ähvarduste ja nende teostamisega minna. Seega, oli kannatanul alust karta konkreetselt talle suunatud ähvarduste täideviimist. Kohtu arvamust ähvarduste usutavuses ja täideviimise ohu olemasolu osas kinnitab ka asjaolu et kannatanu laps M.P on kinnitanud, et ta on kartnud, et isa tapab ema ära. Kannatanu ütluste usaldusvääruse hindamisel ei ole vähe tähtis ka asjaolu, et kannatanu on väga detailselt oma ütlustes selgitanud ja esile toonud ka korrad, kui V. Peets teda ei löönud, mis kohtu hinnangul näitab kannatanu poolt ausust ja head tahet. Kannatanu on oma ütlustes järjepidev, vastuolusid ei esine teiste tõenditega. Samuti kinnitavad nii kannatanu kui süüdistatava enda ütlused, et kannatanu on süüdistatavat aidanud ja hoolitsenud tema eest ka perioodil kui on toimunud ähvardamised. Seega puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Perioodi 2022 kuni 03.06.2022 kohta puuduvad aga igasugused tõendid see kohta, et süüdistatav oleks sel perioodil ähvardanud ka kannatanu maja põlema panna. Seega ei ole leidnud tõendamist, et süüdistatav ähvardas sel perioodil kannatanut lisaks tapmisele ka maja põlema panemisega s.o olulises ulatuses vara rikkumisega. Subjektiivsest küljest eeldab ähvardamise koosseis vähemalt tahtlust.
lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav on küll selgitanud, et ta oli joobes ja ei mäleta, kuid möönab, et võis nii olla nagu kannatanu räägib. See on joobes olles temalik käitumine. Süüdistatava ütluste kohaselt ta tavaliselt ei mõtle, et reaalselt viib oma ähvardused täide. On üldteada asjaolu, et joobeseisundis inimene on ettearvamatu. Lisaks on süüdistatav varem kannatanut kehaliselt väärkohelnud ja selle eest karistada saanud. See on teada nii süüdistatavale kui kannatanule, mistõttu kohtu hinnangul Vladimir Peets pidi vähemalt võimalikuks pidama, et kannatanu võtab tema ähvardusi reaalsena. V.Peetsile oli varasema kohtuotsuse pinnalt selge, et kannatanu võtab tema ähvardusi reaalsetena. Seega, pani V. Peets ähvardamised toime vähemalt kaudse tahtlusega. 3 Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud ning selles ei ole ka vaidlust, et süüdistatav ähvardas ajavahemikul aprill 2022 kuni 03.06.2022 kannatanut tapmisega (pea otsast tirimise ja maha löömisega). Juuni 2022 XXX Süüdistatav tunnistas ennast selles episoodis täielikult süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Maja põlema panemisega ähvardamist kinnitavad tunnistaja J V 13.06.2022 alaealise tunnistajana antud ütlused, mille kohaselt juunis 2022, täpselt tuvastamata ajal kui tunnistaja oli kannatanu pojal külas, kuulis ta kuidas V. Peets ähvardas telefoni teel, et põletab kannatanu maja maha ning ropendas kõvasti. Tundis hääle järgi ära V. Peetsi, kuna suhtleb kannatanu pojaga tihti, on süüdistatavaga kokku puutunud kui on külas käinud kannatanu pojal. Ka tunnistaja M P 7.06.2022 alaealise tunnistajana antud ütlused kinnitavad, et tunnistaja J. V on süüdistatava poolt ähvardamist ja karjumist kuulnud. Kuivõrd tunnistaja J. Vi näol on tegemist kõrvalise isikuga, kellel puudub igasugune motiiv valetada selle kohta, mida ta nägi või kuulis, peab kohus usutavaks, et selline intsident tõepoolest aset leidis. Tunnistaja J. V ütlustes nähtub, et nii kannatanu kui tema poeg olid kõnest häiritud, kannatanu vihane ja kurb. Seega J. V kui objektiivne kõrvalseisja tajus, et V. Peetsi kõne oli kannatanule vaimselt häiriv. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta üüris korterit xxx, seega oli korter kannatanu valduses ja tal oli otsene huvi, et see vara säiliks. Kannatanu on oma ütlustes selgitanud, et kardab V. Peetsi. Ilmselgelt süvendab süüdistatava varasem agressiivsus ning joobeseisund kannatanu hirmutunnet. Süüdistatava varasem käitumine joobeseisundis on olnud sedavõrd ettearvamatu, et kannatanu kartust ähvarduse täideviimise kohta süüdistatava poolt saab pidada reaalseks. Joobes süüdistatava ettearvamatut käitumist arvestades, ei saanud kannatanu välistada ka võimalust, et süüdistatav võib korteri tõepoolest põlema panna või seda muul moel kahjustada. Subjektiivsest küljest eeldab ähvardamise koosseis vähemalt tahtlust.
lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav on selgitanud, et ta oli joobes ja ei mäleta, kuid möönab, et ähvardas kannatanut nende sõnadega. See on temalik käitumine. Süüdistatava ütluste kohaselt ta tavaliselt ei mõtle, et reaalselt viib oma ähvardused täide. On üldteada asjaolu, et joobeseisundis inimene on ettearvamatu. Arvestades V. Peetsi varasemat käitumist ja ka kohtuotsust, millega oli V.Peets sama kannatanu ähvardamises süüdi tunnistatud, pidi Vladimir Peets vähemalt võimalikuks pidama, et kannatanu võtab tema ähvardust reaalsena. Seega, pani V. Peets süüteo selles episoodis toime vähemalt kaudse tahtlusega. Võttes arvesse tunnistajate J. Vi, M. P , kannatanu ja süüdistatava kokkulangevaid ütlusi, hinnates neid kogumis, on kohus veendunud, et süüdistatav ähvardas juunis 2022 telefoni teel kannatanut tema vara olulises ulatuses rikkumise/hävitamisega. Süüdistatav tunnistab süüd ning vaidlust antud episoodi osas ei ole. 03.06.2022 kella 14.15 paiku Süüdistatav tunnistas ennast selles episoodis süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Ähvardamist kinnitavad kannatanu 07.06.2022 antud ütlused (lk 71-76),mille kohaselt 03.06.2022 kella 14.15 paiku pidi ta minema pojale kooli vastu, sest poeg kardab koju tulla, kuna kardab, et süüdistatav teeb kannatanule midagi. V. Peets oli kannatanul vastas ning karjus, et kannatanu ta korterisse laseks. Kannatanu lubas süüdistatavale politsei kutsuda ning läks edasi. xxx asuva 4 autoremondi töökoja juures V. Peets hakkas kannatanut vastu seina tõukama, millega valu ei kaasnenud ning ähvardas pea otsast tirida ja maha lüüa. Sõimas, püüdis lüüa, kuid pihta ei saanud, sest kannatanu suutis eemale põigelda. Kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast. V. Peetsi karjumise ja ähvarduste peale tuli töökojast noormees kannatanule appi. Süüdistatav sõimas ka tunnistajat, kuid läks seejärel minema. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja A M ütlused, mille kohaselt 03.06.2022 kella 14 paiku, olles tööl autotöökojas xxx, kuulis, kuidas õues purjus meesterahvas ropendab vene keeles. Otsustas väljuda ja vaadata, mis toimub. Nägi, et hoone juures seisis võõras naisterahvas koos võõra meesterahvaga. Oli aru saada, et mees on tugevas alkoholijoobes. Meesterahvas käitus naise suhtes agressiivselt, püüdis jalgadega lüüa, lõi jalgadega maas olevat killustikku nii, et kivid lendasid naisterahva suunas. Otsustas sekkuda ja naisterahvast kaitsta. Meesterahva käitumine häiris tunnistaja rahu ka, kuna mees oli agressiivselt meelestatud. Kannatanu ja tunnistaja A. M ütlused on omavahel täielikult kokkulangevad. Tunnistaja pole kindel, kas löögitaolised liigutused tabasid kannatanut või mitte. Kannatanu kinnitas, et V. Peets tegi tema suunas löögitaolisi liigutusi, kuid need teda ei tabanud. Kohtu hinnangul on kannatanu näidanud oma ütlustes üles ausust ja puudub alus kahelda tema ütlustes. Tunnistaja A. M on nii süüdistatava kui kannatanu jaoks võõras, st kolmas isik, kellel puudub motiiv anda toimunu osas ebaõigeid ütlusi. Seega, on nii süüdistatava, kannatanu kui tunnistaja A. Mi ütlused usaldusväärsed ja omavahel haakuvad. Kohus leiab, et ka selles episoodis oli kannatanul põhjust uskuda ähvarduste täideviimist, sest kannatanu ütluste kohaselt V. Peets tõukas teda ning ähvardas pea otsast tirida ja maha lüüa. Lisaks tegi V. Peets kannatanu suunas löögitaolisi liigutusi, mille eest pidi kannatanu pihtasaamise vältimiseks eemale põiklema. Kõike nägi pealt ka tunnistaja A. M, kes otsustas naisterahvast kaitsta. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul seda, et ka tunnistaja tajus, et V. Peets on oma agressiivse käitumisega kannatanule ohtlik. Kannatanu on eeluurimisel tunnistanud, et kartis oma elu ja tervise pärast. Subjektiivsest küljest eeldab ähvardamise koosseis vähemalt tahtlust.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav on selgitanud, et ta oli joobes ja ei mäleta hästi, kuid möönab, et ähvardas ja ründas kannatanut. See on temalik käitumine, on selleks võimeline. Süüdistatava eeluurimisel antud ütluste kohaselt ta tavaliselt ei mõtle, et reaalselt viib oma ähvardused täide. Arvestades V. Peetsi varasemat käitumist ja ka kohtuotsust, millega oli V.Peets sama kannatanu ähvardamises süüdi tunnistatud, pidi Vladimir Peets vähemalt võimalikuks pidama, et kannatanu võtab tema ähvardust reaalsena. V. Peetsi objektiivsest käitumisest – tõukas ning tegi löögitaolisi liigutusi kannatanu suunas – nähtub, et Vladimir Peets ilmestas ähvardamist ka tegudega. Ka objektiivne kõrvalseisja (tunnistaja) tajus ohtu, mistõttu asus kannatanut kaitsma. Seega pidi V. Peets selles episoodis teadma ja aru saama, et kannatanu võtab tema ähvardusi reaalsena. Seega, pani V. Peets süüteo selles episoodis toime otsese tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu, tunnistaja A M ning süüdistatava enda ütlustega tõendatud ning selles ei ole ka vaidlust, et 03.06.2022 kella 14.15 paiku V. Peets ähvardas I M tapmisega (maha lüüa, pea otsast tirida). 29.06.2022 kella 21.40 ajal xxx juures ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine V. Peets on ennast süüdi tunnistanud nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil nii ähvardamises kui kehalises väärkohtlemises. Kohtueelses menetluses selgitas, et oli tugevas alkoholijoobes, kuid 5 eeldab, et tõesti karjus, ähvardas ja ründas I M. I M on aus inimene ning ta ei hakkaks valetama ja kätte maksma. Kannatanu 26.07.2022 ütlused (lk 13-17) kinnitavad, et 29.06.2022 kella 21.40 ajal xxx asuva lasteaia juures V. Peets karjus ja ähvardas kannatanut, et tirib tal pea otsast, lööb silma välja, lööb maha, paneb kannatanu maja põlema ja ta ei jõua isegi politseisse helistada. Kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast, kuna V. Peets on teda varem peksnud. Süüdistatav oli tugevas alkoholijoobes ja väga agressiivne. Kannatanu tundis, et ei suuda tema eest põgeneda, kattis toidukotiga oma pead, süüdistatav hakkas kannatanut peksma. Teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud kannatanu poolt 29.06.2022 häirekeskusesse tehtud kõne salvestust. Süüdistuse kohaselt heidetakse V. Peetsile selles episoodis ette ähvardamist tapmise (lööb maha, tirib pea otsast) ning kannatanu vara olulises ulatuses rikkumisega (paneb kannatanu maja põlema). Kohtu hinnangul puudub kahtlus selles, et kannatanu tundis hirmu oma elu ja tervise pärast, sest antud episoodis alustas süüdistatav ka kannatanu löömisega. Seega ei olnud vägivald enam psüühiline, vaid juba füüsiline, mis omakorda suurendab kannatanu hirmu, et isik realiseerib oma ähvardused. V.Peets on ise kinnitanud, et purjuspäi ei suuda ta end kontrollida. Kuna süüdistav oli alkoholijoobes ning tema käitumine ettearvamatu, on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kannatanu tõepoolest kartis ka selles episoodis oma elu ja tervise pärast. Küll aga ei ole kohtu hinnangul antud episoodis tõendatud, et kannatanu tundis hirmu ka oma vara pärast, sest kannatanu enda ütluste kohaselt tundis ta hirmu ainult oma elu ja tervise pärast. Muud vastuvaidlematud ja ümberlükkamatud tõendid, mille pinnalt saaks kohus otsustada, kas kannatanu hirmutunne maja maha põletamise osas oli reaaline, käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Seega ei ole leidnud tõendamist, et süüdistatav ähvardas 29.06.2022 kella 21.40 ajal xxx juures kannatanut lisaks tapmisele ka maja põlema panemisega s.o olulises ulatuses vara rikkumisega. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et on tõendamist leidnud 29.06.2022 kella 21.40 ajal xxx juures V. Peetsi poolt kannatanu ähvardamine tapmisega. Subjektiivsest küljest eeldab ähvardamise koosseis vähemalt tahtlust.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav on selgitanud, et ta oli joobes ja ei mäleta hästi, kuid möönab, et ähvardas ja ründas kannatanut. See on temalik käitumine, on selleks võimeline. Süüdistatava eeluurimisel antud ütluste kohaselt ta tavaliselt ei mõtle, et reaalselt viib oma ähvardused täide. V. Peets on varasemalt karistatud sama kannatanu kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. V. Peetsi objektiivsest käitumisest – ähvardas kannatanu maha lüüa, pea otsast tirida ning asus kannatanut pähe lööma – nähtub, et Vladimir Peets ilmestas ähvardamist ka tegudega. Kohtu hinnangul pole eluliselt usutav, et V. Peets selles episoodis ei teadnud või ei saanud aru, et kannatanu võtab tema ähvardusi reaalsena. V. Peets pidi oma varasema elukogemuse, sh karistatuse pinnalt teadma ja aru saama, et kannatanu tunneb sellises olukorras hirmu oma elu ja tervise pärast. Seega, pani V. Peets tapmisega ähvardamise selles episoodis toime otsese tahtlusega. Peale ähvardamist kannatanu maha lüüa ja tema pea otsast tirida, asus süüdistatav kannatanu kallal kasutama füüsilist vägivalda, mille käigus süüdistatav ei realiseerunud oma tapmis ähvardust vaid pani kannatanu suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Tapmisega ähvardamise korral on ähvarduses sisalduv ebaõigus piisavalt suur, et mitte võimaldada ähvardamise neeldumist kehalises väärkohtlemises, mistõttu tuleb tapmisega ähvardamine kvalifitseerida
järgi ja kehaline väärkohtlemine
6 Kannatanu I M 12.07.2022 ütlused (lk 6-12) kinnitavad, et 29.06.2022 kella 21.40 paiku xxx juures V. Peets lõi kannatanut rusikatega vastu pead vähemalt 6-7 korda, millest kannatanu tundis füüsilist valu. 14.07.2022 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu poolt häirekeskusesse helistamist, samuti seda, et süüdistatav lõi teda rusikatega vastu pead. Kohtu hinnangul on kogutud tõendid omavahel haakuvad ning puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, et ta tundis valu. Kannatanu on kohtueelses menetluses erinevates episoodides selgitanud ausalt ja detailselt, millistest löökidest ta tundis valu ja millistest mitte, mistõttu puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Ka eluliselt on usutav, et rusikaga löögid pea piirkonda tekitavad valuaistingu. Riigikohus on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et
koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohtu hinnangul rusikaga pähe, mis on õrn koht, löömisele on valuaisting kui tagajärg objektiivselt omistatav. Vladimir Peetsi objektiivsest käitumisest – lõi kannatanut korduvalt rusikaga pähe, ähvardas ja karjus tema peale – nähtub, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V. Peets selgitas kohtueelses menetluses, et ei tahtnud kannatanule liiga teha, kuid ei suuda ennast purjus peaga kontrollida. Kohus leiab süüdistatava enda ütlustest ja käitumisest lähtuvalt, et kuigi V. Peets ei seadnud valu tekitamist küll eesmärgiks (st tegu ei ole toime pandud kavatsetult), teadis ta oma senise elukogemuse pinnalt s.h tulenevalt eelnevast kohtuotsusest analoogilist tegude eest, et kannatanut rusikaga pähe lüües, tekitab ta kannatanule valu ja vähemalt möönis seda.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et
kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted. (554 SE, Riigikogu XII koosseis.) Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2020 otsus nr 1-19-3377). Kuigi süüdistatav ja kannatanu ei olnud 29.06.2022 enam suhtes, nähtub kannatanu ütlustest, et süüdistatav ööbis aeg-ajalt tema juures, ta pesi süüdistatava pesu, andis süüa ning aitas ja toetas teda, sest tal oli süüdistatavast kahju. Samuti on neil ühine alaealine laps. Kohtu hinnangul kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid, et kannatanu oli süüdistatavaga 29.06.2022 emotsionaalselt veel piisavalt seotud, et seda
Eelnevast johtuvalt pani V. Peets kehalise väärkohtlemise toime isiku suhtes, kellega ta oli lähisuhtes. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-72-16 p 9 selgitanud järgmist: „1. jaanuaril 2015 jõustunud
lg 2 p 3 sisaldab kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnusena korduvust, mille omistamiseks peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud selle kuriteo. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 3-1-1-61-15, p 11.1-11.2). Seega ei ole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime 7 vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 3-1-1-75-15, p 8).“ Vladimir Peets on Harju Maakohtu 27.02.2020 otsusega nr 1-20-1152 karistatud
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks jäi 10 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistus ning kandmata karistus asendati üldkasuliku tööga 296 tunni ulatuses, tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Seega, on Vladimir Peets varem kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud. Võttes arvesse, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Vladimir Peetsi taaskord kehalise väärkohtlemise toime panemises, esineb tema käitumises korduvus. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et Vladimir Peets 29.06.2022 kella 21.40 paiku xxx juures pani toime I M tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Vaidlust selles episoodis asjaolude ja teo tõendatuse üle ei ole. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Vladimir Peetsi tegevus selles episoodis kvalifitseerida
lg 2 p 2, 3 järgi kui valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Erinevad ähvardamise episoodid kokku tuleb kvalifitseerida
lg 1 järgi kui tapmisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid üheski ähvardamise ega kehalise väärkohtlemise episoodis ei tuvastatud. Vladimir Peets on süüvõimeline ning
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 näeb võimailiku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Vladimir Peetsil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades, et V. Peetsi süü on tõendatud korduvas ähvardamises mitme kuu jooksul ja ühes kehalise väärkohtlemise episoodis, 8 hindab kohus V. Peetsi süüd keskmiseks. Kannatanul ei tekkinud küll silmnähtavaid tervisekahjustusi, kuid süüdistatav põhjustas talle nii füüsilisi kui vaimseid kannatusi, millest viimased kestsid mitu kuud. Kannatanu ütlustest nähtuvalt toimus ähvardamine isegi mitu korda nädalas. Vladimir Peetsi iseloomustab, et teda on samalaadse teo eest sama kannatanu suhtes varem karistatud ning ta ei ole eelmisest karistusest enda jaoks järeldusi teinud, mis on kaasa toonud uue süüdistuse samalaadsete tegude eest. Seega, on kohtul alust arvata, et Vladimir Peets ei suuda alkoholi tarbides õiguskuulekalt käituda ning samas ei ole isik teinud midagi selleks, et oma käitumist muuta. Isikul on ka kolm kehtivat väärteokaristust avaliku korra rikkumise eest. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et tal puudub elukoht ja töö, millest tulenevalt ei pea kohus rahalist karistust Vladimir Peetsi puhul efektiivseks ja karistusõiguse üld-ja eripreventiivseid eesmärke täitvaks. Samuti ei ole V. Peetsi näol tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga, kuna kriminaalhooldus eeldab püsiva elukoha olemasolu. Seega, ainuvõimalikuks karistuse liigiks on vangistus, mida kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta täitmisele pööramata, sest varasemalt on isikul asendatud vangistus üldkasuliku tööga ning see ei ole isiku käitumisele positiivset mõju avaldanud. Seega, ei pea kohus usutavaks, et tingimisi vangistus ilma käitumiskontrollita suudaks täita karistuse eesmärke. Vladimir Peetsi hinnangul on prokuröri küsitud karistus liiga range. Kohus selgitab, et Vladimir Peets on sama kannatanu suhtes pannud toime samalaadse kuriteo ning teda karistati
lg 2 p 2,3 järgi vangistusega 1 aasta ning
Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ning pärast 1/3 mahaarvamist jäi isikul reaalselt kanda 10 kuud vangistust, millest arvati lisaks maha eelvangistus ning seejärel asendati vangistus üldkasuliku tööga. On ilmselge, et eelmine karistus ei ole suutnud isiku käitumist muuta. Riigikohtu praktikas on omaksvõetud seisukoht, et olukorras kus varasem karistus ei ole isiku käitumisele positiivset mõju avaldanud, tuleb normi rikkumisele reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Lähtudes Riigikohtu praktikast, ei ole põhjendatud määrata Vladimir Peetsile kergemat karistust kui varasem karistus, samas jääb kohtu poolt käesolevas asjas määratav karistus kehalise väärkohtlemise eest oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Ähvardamise eest määrab kohus isikule karistuse sanktsiooni keskmises määras, sest ähvardamise episoode on isikul mitu. Samuti arvestab kohus karistuse määramisel, et tulenevalt süüdistatava isikust ei ole võimalik ega põhjendatud jätta vangistust täitmisele pööramata, samas on vangistus kõige raskem karistuse liik. Arvestades kõike eeltoodut, kuriteo raskust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Vladimir Peetsi edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Vladimir Peetsi tuleb
lg 2 p 2,3 alusel karistada vangistusega 1 aasta 2 kuud ning
lg 1 järgi vangistusega 7 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristusest raskemat ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendid – DVD- ja CD-plaadid – jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Menetluskulude vähendamist taotletud ei ole. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks 9 hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Lähenemiskeeld Kannatanu I M on esitanud taotluse Vladimir Peetsile lähenemiskeelu kohaldamiseks KrMS § 3101 lg 1 ja 3 ning VÕS § 1055 lg 1 alusel kolmeks aastaks. Kannatanu taotles 100-meetrist lähenemiskeeldu enda isikule ja oma elukohale lähemale kui 100 meetrit ning töökohale lähemale kui 50 meetrit. Lisaks taotles kannatanu keeldu temaga vahetult suhtlemiseks ning kõnetamiseks telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade vahendusel või tavaposti teel. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt võib kohaldada lähenemiskeeldu isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud Vladimir Peetsi poolt kannatanu I M suhtes toime pandud süüteod
lg 2 p 2,3 ja
Seega on olemas menetlusõiguslik alus kohaldada
lg 2 p 2 ja
VÕS § 1055 lg 1 kohaselt juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. I M suhtes on Vladimir Peets toime pannud endaga lähisuhtes oleva inimese valu põhjustava kehalise väärkohtlemise korduvalt
EV põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele, mis tähendab isiku õigust valida suhtlusringkonda. Kannatanut ähvardav isikuõiguste rikkumise tõenäosus edaspidi on äärmiselt suur, kuna süüdistataval ja kannatanul on ühine laps ning Vladimir Peets on varem samalaadse kuriteo toime pannud sama kannatanu suhtes. Kuna on tuvastatud, et Vladimir Peets ei suuda joobeseisundis oma käitumist kontrollida ning isegi varasem karistus ei ole suutnud mõjutada tema käitumist selliselt, et ta ei käiks kannatanut joobeseisundis ähvardamas ja ründamas, siis on reaalne võimalus, et Vladimir Peets võib ka järgmisel korral joobeseisundis vana käitumismustrit jätkata. Seetõttu leiab kohus, et lähenemiskeelu kohaldamine kannatanu I. M kaitseks on vajalik. Riigikohtu juhiste kohaselt peab lähenemiskeelu tingimuste määratlemisel arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanuid ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile (RKKKo 3-1-1-59-10, p 7.2; RKTKm 3-2-191-14, p 17). Kannatanu I M taotles 100-meetrist lähenemiskeeldu enda isikule ja oma elukohale ning 50meetrist lähenemiskeeldu oma töökohale. Samuti keeldu temaga vahetult suhtlemiseks ning 10 kõnetamiseks telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia jt elektrooniliste suhtluskanalite teel. Kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist võimaldab ära hoida keeld viibida kannatanu eluja töökohas, suhelda temaga vahetult kirja ja telefoni (telefonikõned, sõnumid) teel ning läheneda kannatanule avalikes kohtades. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Vladimir Peets käinud korduvalt kannatanu ja tema lapse elukohas ähvardamas, samuti on süüdistatav ilmunud kannatanu töö juurde. Tõendamist on leidnud ka kannatanu ähvardamine telefoni teel. Seega, on kohtu hinnangul 100-meetrine lähenemiskeeld elukohale ja kannatanu isikule põhjendatud, samuti on põhjendatud 50-meetrine lähenemiskeeld kannatanu töökohale ning keeld suhelda kannatanuga vahetult ja võtta ühendust telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade vahendusel või tavaposti teel. Kohus leiab, et lähenemiskeelu kohaldamine on õigustatud maksimaalseks ajaks ehk kolmeks aastaks, alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksimaalne lähenemiskeelu pikkus on vajalik esmalt süüdistatava ja kannatanu emotsionaalse seotuse tõttu (endine elukaaslane, ühine laps) ning tulenevalt Vladimir Peetsi isikust, kes joobeseisundis ei suuda oma käitumist kontrollida. Kannatanu ütlustest nähtub, et V. Peets muutub agressiivseks kui tarbib alkoholi ning tema ärritumise põhjuseks on asjaolu, et ta tahab kannatanu juures ööbida/elada, kuid kannatanu seda ei soovi. Seni kuni V. Peets ei ole vabanenud oma alkoholiprobleemidest või ei taha leppida, et kannatanu ei soovi teda enda juurde ööbima või temaga koos elada, võib V. Peets jätkata kannatanu ähvardamist ja kehalist väärkohtlemist. Lähenemiskeelust tulenevad piirangud ei riiva V. Peetsi õigusi rohkem kui see on vajalik keelu eesmärgi saavutamiseks. Süüdistatava ja kannatanu ühine laps on piisavalt vana, et soovi korral leida võimalus oma isaga suhtlemiseks väljaspool kannatanu ja nende lapse elukohta ja seda ilma kannatanu vahenduseta. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Vladimir Peets on I. M suhtes toime pannud isikuvastased kuriteod, on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeldu VÕS § 1055 lg 1 alusel kannatanu suhtes, mis ei ole süüdimõistetut koormav. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeld kolmeks aastaks selliselt, et keelata Vladimir Peetsil: läheneda I Mle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit; läheneda I M elukohale aadressil xxx lähemale kui 100 meetrit; läheneda I M töökohale aadressil xxx lähemale kui 50 meetrit; suhelda I Mga vahetult, võtta ühendust telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade vahendusel või tavaposti teel. Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Vladimir Peets
Süüdi tunnistada Vladimir Peets
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 aluse lugeda eelvangistuse viibitud aeg alates 22.07.2022 karistusaja hulka. Lugeda karistusaja alguseks 22.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.