) § 175 lg-le
Kohus andis 01.09.2022 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 28.09.2022 oma tervisliku seisundi osas tõendite esitamiseks. Võlgnik esitas 29.09.2022 kohtule arstitõendi väljavõtte, millest nähtub, et ta viibis vastuvõtul 29.09.2022 kuni 30.09.
) redaktsiooni.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud seitse aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
3 Kohus kuulas 01.09.2022 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 01.09.2022 andis võlgnik kohtule
lg 4 alusel võlgniku vande.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud
lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Esiteks kohus märgib, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust esitada kohtule usaldusisiku aruandeid ja sellega koos esitatavaid tõendeid. Seitse aastat kestnud menetluse jooksul on võlgnik aruandeid esitanud kokku vaid kahel korral. Võlgnik ei ole menetluse jooksul kordagi esitanud oma pangakonto väljavõtteid ega ka töölepingut. Seega puudub kohtul selge ülevaade võlgniku sissetulekutest ja väljaminekutest ning kohtul tuleb lähtuda üksnes võlgniku enda poolt avaldatust. 11.08.2020 ärakuulamisel võlgnik avaldas, et ta sissetulek on 600-700 eurot kuus. 01.09.2022 toimunud ärakuulamisel võlgnik selgitas, et viimased kolm kuud on ta olnud töötu, enne seda töötas kaks aastat, millest vaid aasta töötas reaalselt, sest tekkisid probleemid tervisega ja oli haiguslehel. Hiljem töötas poole kohaga. Poole kohaga töötades on tasu väga väike. Kohus leiab, et kuigi igakuise töötasu suurus ei sõltu üksnes võlgnikust, vaid ka tööandjast ning sellest, palju tööandja on valmis pakutava töö eest maksma, ei saa käesolevat kohtu hinnangul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada. Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, mida ta on teinud tasuvama töökoha otsimiseks. 01.09.2022 ärakuulamisel tegi kohus selles osas võlgnikule ettepaneku tõendite esitamiseks, mida võlgnik pidas rumalaks. Eeltoodud suhtumine ilmestab ka võlgniku suhtumist oma seaduses ettenähtud kohustuste täitmisesse kohustustest vabastamise menetluse kestel.
mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö või lisatöö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Lisaks eeltoodule, kuigi võlgnik avaldas kohtule, et ta ei saanud vahepeal tööd teha, sest olid terviseprobleemid, mille tõttu oli ta haiguslehel ja peale seda töötas poole kohaga, siis kohtule viidatud väidete tõendamiseks tõendeid esitatud ei ole. Juhul kui isikul on tõsised terviseprobleemid, siis on võimalik taotleda töövõimetoetust. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks töövõimetoetust saanud või selle saamist taotlenud. Võlgnik esitas 29.09.2022 kohtule arstitõendi, mille kohaselt viibis ta vastuvõtul 29.09.2022 kuni 30.09.2022. Eeltoodu ei tõenda kohtule võlgniku haiguslehel viibimist ega poole kohaga töötamise asjaolusid. Kohus möönab, et võlgnikul võib olla terviseprobleeme, kuid täielikult on tõendamata, et need takistavad tal töö tegemist. 4 Täiendavalt kohus märgib, et võlgnik on kogu käesoleva tsiviilasja menetluse kestel teinud võlausaldajate poolt avaldatud andmete kohaselt väljamakseid kokku 184 eurot, mida on vähe. Isegi kui lähtuda võlgniku selgitustest, mille kohaselt oli 11.08.2020 ärakuulamisel ta sissetulek 600-700 eurot, siis aastal 2020 oleks tulnud sellest igakuiselt võlausaldajate jaoks kõrvale panna ligikaudu 12-87 eurot. Seda võlgnik aga ei teinud ega ole kohtule ka asjakohaselt põhjendanud, mis takistas võlausaldajate jaoks raha kõrvale panemist. Kohtule teadaolevatel andmetel ei ole võlgnikul ka ülalpeetavaid. Kuivõrd
175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on
Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et XX ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud
lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks
Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd XX ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb XX kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt
lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku XX tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate XX (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.