Obsah (7)

§ 422§ 405§ 444§ 637§ 230§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14905 Tsiviilasja hind 1575 eurot T

§ 422lg 10).

Kohtu selgitused 1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

§ 444

lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. 2. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt tõendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
2. Hageja sai 27.05.2022 täisealiseks. Hageja õpib XXX
3. klassis, mida kinnitab kohtule esitatud koolitõend (dtl 8).
4. Perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on täisealiseks saanud laps õigustatud elatist saama mh juhul, kui ta jätkab õpinguid põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamisel või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
5. Asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 7.

§ 230

lõike 1 kohaselt peab hageja tooma esile oma igakuised vajadused ja neid tõendama, samuti tooma esile ja tõendama vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 175 eurot.

1. Järgnevalt hindab kohus hageja kulusid: - Eluasemekulud. Hageja elab aadressil xxx. Korteri kasutamisega seonduvalt tuleb kanda igakuiselt järgmisi kulusid: korteriühistule tasutavad maksed (hooldustasu, remondifond), vesi, prügivedu, elekter, küte jm eluks vajalikuga. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Kohus tuvastas, et elamiskulud septembris 2022.a on 117, 48 eurot, mida tõendab KÜ XXX arve (dtl 37 tõend). Hageja elab korteris koos koos omaniku pojaga. Jagades 117, 48 eurot kahe elanikuga, teeb eluasemekuludeks 58, 74 eurot. - Transpordikulud. Hageja elab XXX, õpib YYY ja treeningud toimuvad Tallinnas. Buss on tasuta, kuid olenevalt kellaajast peab hageja vahel sõitma rongiga. Transpordikulude all peab hageja rohkem silmas autojuhilubade tegemist. Kohus tuvastas, et hageja on autokoolile maksnud 06.09.2022 40 eurot ja 23.10.2022 40 eurot (tõendatud Swedbank kontoväljavõttega 06.09.2022 ja 23.10.2022 maksed summades 40 eurot + 40 eurot, dtl 20, 22). Kuigi kostja vaidleb kulutusele vastu, leiab kohus, et tegemist on otseselt lapse huvides ja lapse tulevast toimetulekut toetava vajaliku kulutusega, mida saab lugeda ülalpidamise osaks. Kohus peab usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha tasulisi sõite ning ajaliselt ei ole igakord mõistlik tasuta ühistransporti kasutada. Kohus loeb põhjendatud ja tõendatud transpordikulu 50 eurot. 2 - Sidekulu. Elisa interneti oktoobri arve xxx summa, mis on jagatud kahega, sest elatakse korteris kahekesi 30,98:2=15,49 eurot (tõend dtl 32) + Elisa telefonikulu oktoobris 2022.a (arvel pere lapsed, Xi kulu 3,6 eurot, tõend dlt 33). Kohus loeb põhjendatud ja tõendatud sidekulu 19,09 eurot. - Trennikulu. Hageja käib jõusaalis Paldiskis, sest seal on kõige odavam kuupilet 24 eurot (tõend SEB väljavõte, Paldiski Fitness kuupäev 09.11.2022), ujumas käis hageja siiani meres, karjääris ja jões, kus teeb talisuplust ning ujumise trenni teeb hageja edaspidi Keila ujulas, kuupilet õpilasele 45 eurot (lisatud SEB väljavõte kuupäev 11.11.2022, dtl 19 kassatšekk Keila Tervisekeskus). Sparrimas käib hageja Artemi Tepi Poksiklubi, see on kõige odavam, kuid annetusena 30 eurot (tõendamata) kuus. Näiteks Kalevi Poksiklubis kuu 120 eurot, mis on hageja sõnul liig. Jooksmine on õnneks tasuta. Kahtlemata on spordi tegemine lapse huvides, kasulik ja arendav ning seda saab lapsele võimaldada juhul, kui vanema elustandard ja sissetulek seda võimaldavad. Kohus loeb põhjendatud ja tõendatuks trennikulu 69 eurot (jõusaal 24 eurot ja ujumine 45 eurot) ning jagades kulu 12 kuuga, teeb 5,75 eurot kuus.
2. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamiseks on vaja teha kulusid ühes kalendrikuus kokku 134 eurot (eluasemekulud 58,74 eurot + transpordikulu 50 eurot + sidekulu 19,09 eurot + trennikulu 5,75 eurot).
3. Riigikohus on leidnud, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Hagejal puudub vara ja ilmselgelt ei ole hagejal võimalik õppetöö kõrvalt XXXs ning autokoolis käimise ja trennide kõrval võimalik endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida.
4. Järgnevalt hindab kohus kostja võimet elatist tasuda, PKS § 105 lg
6. Kohus määras 07.11.2022 kostjale tähtaja esitada kohtule kõikide enda sissetulekute (palgatõend, riiklikud toetused jne) ja andmed enda varalise olukorra kohta (kinnisvara, sõiduautod, äriühingud, aktsiad, paadid jne).
7. Kostja esitas Maksu-ja Tolliameti
8. a tõendi, kus on ajatatud võlg 1 461,54 eurot (dtl 40). SEB pangakonto XXXXXXXXXXXXXX väljavõttel on jääk 0 eurot (dtl 45). LHV panga saldo jääk on 0 eurot (dtl 46). Swedbank AS konto jääk on 2,83 eurot (dtl 49). SEB pangakonto XXXXXXXXXXXXXX seis on 0,12 eurot (dt l51). Ühtegi muud tõendit kostja enda varalise olukorra kohta ei esitanud. Kohus on teinud ise päringu äriregistrile ja saadud andmete kohaselt on kostja juhatuse liige mitmetes ettevõtetes: GGG OÜ-s (tegeleb jaemüügiga); VVV OÜ-s, (kaubavedu maanteel); III OÜ-s (uudisteagentuuride tegevus) ja KKK MTÜ-s. Eluliselt ei ole usutav, et kostja tegeleb sellises mahus ettevõtlusega sealt tulu saamata. Lisaks nähtub äriregistri andmetest, et GGG OÜ on registreeritud 20.01.2022 ja kostja osamakse on olnud 9000 eurot. Lisaks omab kostja väärtpaberikontot xxxxxxxx. Kohus leiab, et äriregistrist ja väärtpaberiregistrist saadud päringud seavad kahtluse alla kostja vastuväited, et tulenevalt tema raskest majanduslikust olukorrast ei ole ta suuteline elatist tasuma. 3
9. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11812). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
10. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine.
11. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja põhjendatud ja tõendatud igakuise elatise 134 eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. 17.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 18. Elatise maksed tuleb kanda X arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 4