1-14-793/64

1-14-793 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-14-793 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi XxxxVangla esitatud materjalid B.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu B.G (XXX; viibib XxxxVanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 02.05.2017.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada B.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.12.2017.a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks XxxxVangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada B.G katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 kontrollnõudeid: sätestatud 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada B.G suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur (võimalik läbida programm „Kainem ja tervem Eesti“, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik, asukoht: Paldiski mnt 52, Tallinn; telefon: 617 2582; e-post: kte@regionaalhaigla.ee), esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. B.G-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. B.G vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks XxxxVanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja B.G-le. prokurörile, XxxxVangla Ida-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XxxxVangla esitas 13.04.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava B.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.04.2014.a kohtuotsusega mõisteti B.G süüdi KarS § 121 järgi ning karistati teda KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuu ja 27-päevase vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 järgi määrati, et B.G pidi talle mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 (ühe) kuu pikkuse vangistuse. Ülejäänud osavangistus jäeti täielikult tingimisi täitmisele pööramata 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul. Harju Maakohtu 25.05.2016.a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele B.G-le Harju Maakohtu 07.04.
6. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 3 Karistuse kandmise algus oli 15.09.2016.a ja lõpp on 12.12.2017.a. B.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Vangistuse ajal on töötanud, õpib riigikeelt, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. B.G kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava elukaaslase sõnul elasid nad kaks kuud enne vangistust elukaaslase vanemate korteris Xxxx, kuhu kinnipeetav on avaldanud soovi ka peale vabanemist elama asuda. Antud korter kuulub B.G elukaaslase emale. Kõik on andnud oma kirjaliku nõusoleku B.G elama asumiseks sellele aadressile. Antud korter on sobilik elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Õde on B.G igakuiselt rahaliselt toetanud kinnipidamise ajal. Seetõttu oli õde solvunud õe otsuse peale minna elama elukaaslase juurde, tema sõnul pole peale tema enda keegi kinnipeetavat B.G vanglas viibimise ajal rahaliselt toetanud, kuid lubas B.G peale vanglast vabanemist igati aidata. Elukaaslane ja tema ema on B.G vanglas viibimise ajal rahaliselt toetanud ja on valmis teda ka peale vabanemist igati aitama. Õe teada ei ole B.G peale vabanemist kindlat töökohta, kuid arvab, et B.G leiab kiiresti töö. B.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab B.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks XxxxVangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab B.G katseaja määramist kuni 12.12.2017 ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi B.G tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et B.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 8 kuud vangistust. Kohus usub, et vangistus on pannud B.G mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt suurendab uue kuriteo sooritamise ohtlikkust alkoholi tarvitamine, lähtub ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge 4 saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab B.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas B.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval soov oma elustiili muuta ning teab, et selleks peab eelkõige lahendama alkoholiprobleemi. Pärast vabanemist on B.G olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning B.G on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/