← Eesti

1-12-4893/24

Obsah (9)§ 200§ 214§ 266§ 424§ 64§ 65§ 68§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-4893 Kohtunik Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud Inge Liiva

§ 200

lg 2 p 4,

§ 214

lg 2 p 1,

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 424

järgi üldmenetluses D.H , isikukood XXX, asub xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, elukoht xxxx , ei tööta, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru Maakohtu 08.03.2011 otsusega

§ 424järgi ja karistuseks määrati 8 kuuline vangistus tingimisi 2 aastase katseajaga.

Väärtegude toimepanemise eest on karistatud 20-l korral. Kahtlustatavana kinnipidamine: 11.08.2011 – 12.08.2011, 12.10.2011 – 13.10.2011 ja 26.12.2011 – 27.12.

  1. Tõkend vahistamine on kohaldatud alates 10.02.
  2. Süüdistatav Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON: D.H süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 4 järgi ning karistada teda vangistusega 4 aastat ja 4 kuud.

D.H süüdi tunnistada

§ 214lg 2 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega 4 aastat.

D.H süüdi tunnistada

§ 266lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

D.H süüdi tunnistada

§ 424

ja karistada teda vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista D.H liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.03.2011 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus 8 (kaheksa) kuud vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 11.08.2011 – 12.08.2011, 12.10.2011 – 13.10.2011 ja 26.12.2011 – 27.12.2011, s.o 6 päeva vangistust karistusaja hulka. Seega kuulub D.H ärakandmisele 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 10.02.

  1. Tõkend vahistamine D.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja D.H-lt menetluskulu riigituludesse kokku summas 1 960,45 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend eurot 45 senti) eurot. D.H tasuda väljamõistetud menetluskulu Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, 1-12-4893 menetluskulud. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista D.H-lt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks A J (arvelduskonto nr xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks 1 534,41 eurot. Välja mõista D.H-lt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks R T (arvelduskonto nr xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks 140 eurot. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ kasuks 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa eurot, s.h käibemaks 20% summas 128 eurot) eurot vandeadvokaat Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava D.H kaitsjana osutatud õigusabi eest. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. veebruarist 2013 (seega hiljemalt
  4. märtsiks 2013). Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis
  5. märtsil
  6. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt
  7. aprillil
  8. 2 SÜÜDISTUS 17.05.2012 esitatud süüdistusakti kohaselt on D.H kohtu alla antud süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 214 lg 2 p-s 1, § 266 lg-s 2 ja §-s 424 sätestatud süütegude toimepanemise eest. 22.01.2013 süüdistusakti kohaselt süüdistatakse D.H selles, et tema 2011. a juulis täpselt tuvastamata päeval kutsus R . T endaga kaasa Kundas Staadioni tänaval ühe maja nurga taha, kus surus R. T vastu maja seina, nõudis temalt raha ja kui R. T vastas, et tal ei ole raha, siis otsis läbi tema riiete taskud lubades anda talle „lõuga nii, et on haiglas“, mispeale R. T andiski D.H-le 30 eurot. - selles, et tema

§ 200lg 2 p-s 4 tähendatud isikuna eelmisest sündmusest mõni aeg hiljem juulis 2011.

a täpselt tuvastamata päeval Kundas Kasemäe tänaval kaupluse OG Elektra lähedal kutsus jällegi R. T endaga kaasa lähedalasuva endise pumbamaja nurga taha, kus teatas, et R. T on talle raha võlgu ning et nüüd „hakkavad hambad lendama“ ning kui R. T ütles, et tal ei ole raha, siis lõi teda põlvega korduvalt kõhtu, nõudis raha ja otsis läbi R. T taskud võttes ära 80 eurot sularaha. - selles, et

§ 200lg 2 p-s 4 tähendatud isikuna 10.08.2011 kella 19.00 paiku Lääne

Virumaal Sõmeru vallas Andja külas asuvas AS Aeroc tehase juures ligines R. T , nõudis raha, hakkas teda tirima sõiduautosse ning võttis mingil hetkel R. T ka kõrist kinni. R. T õnnestus vabaneda tehasest väljunud inimeste sekkumisel. - selles, et tema

§ 200

lg 2 p-s 4 tähendatud isikuna 15.09.2011 kella 22.00 paiku xxxx korteris hakkas R. T raha nõudma ähvardades tal karguga pea lõhki lüüa ning ära tappa (D.H jalg oli kipsis ja ta kasutas liikumiseks karke). Kui R. T teatas, et tal ei ole raha, siis D.H lõi R. T ühel korral suu piirkonda. Seega D.H võttes korduvalt ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja kasutades seejuures vägivalda, pani toime

§ 200lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.H süüdistatakse selles, et tema

§ 214

lg 2 p 1 tähendatud isikuna 09.08.2011 Kundas Lontova tänava piirkonnas kohtudes R. T küsis temalt raha 50 eurot ja R. T kartes D.H lubaski järgmisel päeval raha maksta. D.H käskis R. T taskud ette näidata ja võttis ära mobiiltelefoni Nokia 3311 väärtusega 40 eurot ning raha mittetoomisel lubas R. T kõik hambad välja lüüa. Seega D.H

§ 214

lg 2 p 1 tähendatud isikuna nõudes varalise kasu üleandmist ja kasutades seejuures vägivalda, pani toime

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.H süüdistatakse selles, et tema

§ 266

lg 2 p 1 tähendatud isikuna 12.10.2011 kella 04.00 paiku tungis Harjumaal Viimsis Nelgi tee 30 juurde pargitud sõidukisse xxxx registreerimisnumber xxxx lõhkudes auto kolmnurkse klaasi, esiklaasi ja rikkudes sõiduki esikonsooli ning varastas sellest A J kuuluva jope väärtusega 30 eurot, varalise väärtuseta võtmed ja päikeseprillid väärtusega 3 eurot. Seega D.H

§ 266

lg 2 p-s 1 tähendatud isikuna tungides valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse, pani toime

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 D.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis 26.12.2011 kella 06.10 paiku Tallinnas Raadiku 13 maja juures sõiduautot xxxx registreerimisnumber xxxx narkojoobeseisundis. Seega D.H juhtides sõidukit joobeseisundis pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu R T ´ega seotud kuriteoepisoodid ASJAOLUD

  1. . D.H-le esitatud süüdistus tugineb valdavalt kannatanu R. T ütlustele, millest nähtub, et ta tunneb D.H ´it kooliajast saadik ja juba kooliajal hakkas D.H temalt raha nõudma. R.T kinnitab, et arutatavad kuriteod pani D.H toime süüdistuses märgitud viisil, ja ta pole D.H-lt kunagi laenu võtnud. D.H ei tunnista end süüdi R. T suhtes röövimise ja väljapressimise toimepanemises. Väidab, et viimane võttis temalt kunagi laenu 350 krooni narkootikumide ostmiseks lubades tagasi maksta 700 krooni. Kõikide süüdistuses märgitud episoodide kohta tunnistab süüdistatav, et küsis vaid laenuks antud raha tagasi. Süüdistatava sõnul ei ole ta R. T ´e kallal vägivalda tarvitanud, teda ähvardanud ega midagi temalt vägisi ära võtnud. Väidab, et R.T andis talle võla katteks vabatahtlikult 70 või 80 eurot, et tema kätte jäi ka R.T telefon. KOHTU PÕHJENDUSED JA TÕENDID
  2. Kohus käsitleb kõigepealt nelja R. T ´ega seotud kuriteoepisoodi, milles D.H ´i tegevus on kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4 järgi.

2.1

§ 200

lg 2 p 4 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis võib seisneda nii ähvardamises, kui kehalises väärkohtlemises. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, s.o vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse. 3.1

§ 200

lg 2 p 4 objektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H tegevuses Staadioni tänava episoodis on usaldusväärselt tõendatud R. T ´e ütlustega, millest nähtub, et ta oli sõbra juures Staadioni tänaval, kui D.H helistas ja nõudis kokkusaamist, D.H tuli ja kutsus ta endaga kaasa maja taha, kus nõudis raha viidates võlale. Kui R. T vastas, et ta ei ole kunagi D.H´ile võlgu olnud ja raha tal ei ole, siis läks D.H närvi, võttis kannatanul kõrist kinni, lubas hambad välja lüüa, katsus taskud läbi ning siis R. T ise andiski A. 4 D.H´ile 30 eurot. Seepeale teatas D.H, et valetamise eest peab R. T talle nüüd veel 50 eurot andma. D.H eitab vägivalda ja raha saamist. Tunnistab vaid, et ta kohtus R. T ´ega Staadioni tänaval ja küsis võlga tagasi. Staadioni tänaval toimunud episoodi puhul on tegemist nn sõna – sõna vastu olukorraga. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile, ka kannatanu ütlustele (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-85-00 p 5.2). Samas on Riigikohtu praktikas ka rõhutatud, et vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-109-10 p 10; lahend nr 3-1-1-21-09 p 11). Hinnates R. T ´e ütlusi kõikide kuriteoepisoodide kohta tervikuna peab kohus neid usaldusväärseks. Arvestades asjaolu, et teiste kuriteoepisoodide puhul on olemas ka muud tõendid, mis kannatanu ütluste õigsust ja usaldusväärsust kinnitavad, puudub kohtul alus arvata, et kannatanu oleks valetanud ka Staadioni tänava episoodis toimunu kohta. Oluline on seegi, et asja arutamisel ei tuvastatud viiteid selle kohta, et kannatanu oleks süüdistatava suhtes vaenulikult meelestatud või püüaks anda teda alusetult süüstavaid ütlusi. Samaaegselt viitab süüdistatava ütluste ebausaldusväärsusele kõikide kuriteoepisoodide puhul asjaolu, et süüdistatav põhjendab oma tegevust kõigis kuriteoepisoodides kannatanu poolt temalt väidetavalt võetud tagasimaksmata laenuga olukorras, kus ta ei oska nimetada selle laenusuhte tekkimise asjaolusid ega ka selgitada nõutava rahasumma suurust. Kuivõrd igasugused usaldusväärsed tõendid nimetatud laenusuhte olemasolu kohta puuduvad, siis leiab kohus, et D.H väited laenust on ennastõigustavad, paljasõnalised ja ebausaldusväärsed. See ebausaldusväärsus kandub paratamatult üle ka teistele süüdistatava ennastõigustavatele väidetele. 3.2

§ 200

lg 2 p 4 objektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H ´i tegevuses OG Elektra (Grossi) poe juures toimunud episoodis on tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et kannatanu oli koos S V ´i ja V M ´ga poe ees, kui sinna tuli D.H koos sõber K . D.H kutsus ta vaiksemasse kohta ähvardades, et kui ei tule, siis hakkavad hambad lendama, pumbajaama juures küsis D.H temalt raha , lubades raha mittesaamisel tappa anda. Kannatanu väitel ta vastas, et raha ei ole, kuid D.H kuulis, et kannatanu taskus kõlisevad mündid, võttis temal kõrist kinni, lõi mitu korda põlvega kõhtu, tegi tasku takjast lahti, võttis taskust prillikoti ja prillikotist võttis raha. R. T ´e sõnul palus ta D.H, et see jätaks talle mingigi raha. D.H hakkas teda mõnitama, et kas jätame R kommiraha või mitte, ja tõi R. T ´ele poest ühe Ibise või viski. Ära minnes käskis D.H kõik tema kõned vastu võtta, sest veel on vaja raha tuua. D.H´i poolt R. T ´e kaasakutsumist ja ähvardamist peksasaamisega kinnitavad oma ütlustes tunnistajad S. V ja V. M (I kd, tlk 81 pöördel – 83, tlk 84). Tunnistaja V. M andis ütlused ka selle kohta, et R. T oli D.H ´iga kaasa minnes närviline (I kd, tlk 84), et kui kohtas R. T ´t paar tundi hiljem, siis väitis viimane, et D.H lõi teda jalaga kõhtu ja võttis raha (I kd, tlk 84 pöördel). D.H eitab ähvardamist ja löömist, väidab, et kannatanu andis talle raha vabatahtlikult. Kohus leiab, et D.H ütlused on ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed kuna need on kummutatud kannatanu ja tunnistajate omavahel riimuvate üksikasjalike ütlustega. 3.3 Staadioni tänava episoodis ja OG Elektra poe episoodis realiseeris D.H oma käitumisega

§ 200

lg 2 p 4 objektiivse süüteokoosseisu tunnused, kui ta mõlemas episoodis ähvardas kannatanut peksasaamisega ja kasutas kannatanu suhtes ka füüsilist vägivalda. Vägivalla kasutamine oli asjaoluks, mis murdis kannatanu vastupanu ja tegi 5 võimalikuks kannatanule kuulunud raha äravõtmise D.H ´i poolt. Võttes võõra vallasasja ära ja jättes selle endale, kehtestas süüdistatav asja suhtes uue valduse ning viis sellega lõpule röövimise objektiivsese süüteokoosseisu kuuluva vallasasja äravõtmise. 3.4 Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks tuleb tuvastada kavatsetus asja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise osas. Kohus leiab, et süüdistatav pani mõlemas episoodis kuriteo toime kavatsetult, s.t ta seadis endale eesmärgiks R. T kuuluva raha äravõtmise ja raha omastamise ning tegi kõik endast oleneva oma eesmärgi realiseerimiseks. Süüdistatav viis oma eesmärgi ellu kannatanu suhtes psüühilist ja füüsilist vägivalda kasutades. D.H tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

  1. Süüdistusakti kohaselt on D.H tegevus 11.08.2011 AS Aeroci juures ja 15.09.2011 R. T ´e vanemate korteris toimunud episoodides kvalifitseeritud röövimisena. Kohus ei nõustu sellise D.H tegevuse kvalifikatsiooniga ja leiab, et tema käitumine nimetatud episoodides tuleb sarnaselt Lontova tänaval toimepandud episoodiga kvalifitseerida ümber väljapressimiseks. 4.
  2. KrMS § 268 lg 6 esimene lause sätestab, et kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-101-07 p-s 16.2 asunud seisukohale, et „kohus peab omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava käitumine ei vasta mõne muu sellise kuriteokoosseisu tunnustele, mis ei ole süüdistusaktis märgitud kuriteost oluliselt erinev ega raskenda süüdistatava olukorda. Kui kohus leiab, et süüdistatava käitumine ei ole küll kvalifitseeritav süüdistusaktis märgitud karistusseadustiku sätete järgi, kuid vastab karistusseadustiku sellistele sätetele, mis ei ole süüdistusaktis märgitust oluliselt erinev ega raskem, tuleb süüdistatav süüdi tunnistada eelpool kirjeldatud uue kvalifikatsiooni järgi.“ Kohus leiab, et D.H käitumine 11.08.2011 AS Aeroc tehase juures ja 15.09.2011 R. T vanemate korteris toimunud episoodides vastab väljapressimise koosseisu tunnustele ja kohus kvalifitseerib R. T märgitud episoodides esitatud süüdistuse ümber

§ 214lg 2 p 1 järgi.

Muudetud süüdistus ei ole süüdistusaktis märgitust oluliselt erinev ega raskem ning süüdlasel on olnud võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta, sest enne süüdistusakti muutmist 22.01.2013 olid need teod kvalifitseeritud väljapressimisena.

§ 200

lg 2 p 4 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pannud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise.

§ 214

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse. Väljapressimine on kärbitud kuriteokoosseis, mis tähendab, et tegu on lõpule viidud nõude esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Varalise kasu nõudmine peab seisnema selges ettepanekus anda vara üle. Väljapressimise korral on vägivald kannatanu sundimise vahend anda vara üle ning vara üleandmine ja vägivalla kasutamine võivad olla ajaliselt lahutatud. Vägivald võib olla nii füüsiline, kui ka psüühiline. Psüühiline vägivald hõlmab ka tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Röövimise ja väljapressimise piiritlemine toimub selle järgi, mis eesmärgiga kasutab süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda. Röövimise puhul kasutab süüdlane vägivalda selleks, 6 et murda eeldatava vastupanu ja võtta kannatanult asja ära, s.t vägivald on asja äravõtmise vahend. Oluline on ka see, et vägivald on asja hõivamisega tihedas ajalis-ruumilises seoses. Väljapressimise korral on vägivald või sellega ähvardamine aga kannatanu sundimise vahend (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-59-96), s.t vahend, mis motiveerib kannatanut asja üle andma. Nii AS Aeroci tehase juures kui ka vanemate korteris toimunud episoodis kasutas D.H kannatanu suhtes vägivalda, kuid vägivald ei olnud suunatud kannatanu eeldatava vastupanu murdmisele ja asja äravõtmisele, mis iseloomustab röövimise puhul kasutatavat vägivalda. Asjas puuduvad tõendid, et süüdistatav oleks üritanud kannatanult vägivalla mõjul raha või muud väärtuslikud esemed ära võtta või vägivald oleks olnud tihedas ajalis-ruumilises seoses asja äravõtmisega. Kannatanu ütlustest aga nähtub, et süüdistatav nõudis temalt AS Aeroci tehase ja vanemate korterite episoodis raha ja kasutas seejuures vägivalda. Seega vastab D.H ´i poolt tarvitatud vägivald väljapressimise puhul kasutatava vägivalla tunnustele, kuna ta nõudis R. T ´elt raha ja kasutas seejuures vägivalda motiveeriva vahendina, s.t D.H sundis vägivalla abil R. T tulevikus raha üle andma. 4.2

§ 214

lg 2 p 1 objektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H tegevuses 10.08.2011 AS Aeroci tehase juures toimunud episoodis on usaldusväärselt tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et väljudes tehasest nägi ta parklas S P sõiduautot BMW. D.H tuli autost välja, lähenes talle ja ütles et tuled minuga kaasa ning küsis raha, võttis kõrist kinni, lubas metsa viia ja ütles roolis istuvale S. P , et see laseks istme ette, et teda autosse tirida. Kannatanu väitel nõudis D.H raha, kuid konkreetsest summast juttu ei olnud. D.H hoidis tal riietest ja ei lasknud ära minna. Tänu kannatanu onu A T ´e ja meister M T ´i sekkumisele sai kannatanu vabaks ja läks koos viimastega bussi peale. BMW sõitis kogu aeg bussile järele ja kannatanu sõnul ei julgenud ta kodu juures bussist maha minna, helistas bussist politseisse. Raha küsimist R. T ja D.H poolt R.T riietest tirimist tunnistavad ka A T ja M. T (I kd, tlk 76 pöördel – 77, tlk 77 pöördel – 78). A T sõnul toimus raha küsimine väga nõudlikus toonis, bussis oli R.T närvis ja helistas politseisse. M.T ütluste kohaselt oli R.T bussis näost punane ja hirmunud, nad ei julgenud teda kodu juures bussist maha lasta kuna rahanõudja sõitis autoga bussile järele. D.H, tunnistab jälle vaid võla tagasiküsimist samuti riietest tirimist, tiris, et kannatanu ära ei läheks, muud vägivalda eitab. Kohus peab süüdistatava ütlusi ennastõigustavaiks ja ebausaldusväärseiks kuna need on kummutatud kannatanu ja tunnistajate omavahel riimuvate ütlustega. Tunnistajate A T ja M. T ütlustest nähtub muuhulgas ka see millist mõju D.H tegevus R.T avaldas ja kuidas viimane süüdistatavat kartis. 4.3

§ 214lg 2 p 1 objektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H tegevuses 15.09.2011 R.

T ´e vanemate korteris toimunud episoodis on usaldusväärselt tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et R. T oli koos A Z ´iga kannatanu vanemate korteris, kuhu tulid hiljem kannatanu kutsel ka J. P ja J. L , korteris tarvitati alkoholi. Kannatanu väitel tuli mingil hetkel korterisse kipsis jala ja kahe karguga D.H, kes kohe hakkas rääkima võlajuttu, ähvardas karguga pea lõhki lüüa ja ära tappa. R. T ´e väitel liiguti korteris ringi köögis tehti suitsu ja istuti elutoas ning kogu selle aja hoidis D.H teda kinni ja tema ligi. Kannatanu sõnul istusid tema ja D.H elutoas kahekesi ühel diivanil ning mingil hetkel lõi D.H teda ootamatult vastu hambaid. Seejärel kutsus D.H kannatanut kööki, kus nad tegid suitsu ja D.H laskis teda korraks lahti minnes ees suurde tuppa. Kannatanu kasutas juhust ja pani korterist sokkes ja jopeta jooksu. Raha küsimist kannatanult D.H poolt kuulis ka tunnistaja A. Z (I kd, tlk 78 – 80), kes kinnitas ka, et kui ta kannatanuga köögis suitsu tegi, siis nägi, et R. T hoiab kätt põsel, R.T ütles talle, et D.H lõi teda. 7 A. T vigastuste olemasolu suu piirkonnas on tõendatud kohtuistungil avaldatud ja uuritud fototabeli (II kd, tlk 42) ning 16.09.2011 arstitõendiga (II kd tlk 44). Asjaolu, et keegi teistest tunnistajatest ei näinud, kuidas D.H lõi R. T , ei sea kahtluse alla vägivalla kasutamist D.H poolt. Tunnistaja A Z ´i ütlustega on tõendatud, et elutoas olevad diivanid olid paigutatud nurgeti ning A. Z , J. P ja J. L , kes istusid ühel diival koos, ei pruukinud näha, mis toimus teisel diival, kus istusid D.H ja R. T . Vägivalla kasutamist D.H poolt tõendab kaudselt ka asjaolu, et kannatanu põgenes korterist sokkides ja riieteta. Selleks, et inimene lahkuks enda korterist, kus eeldatavasti ta tunneb end kaitstuna ja turvaliselt, peab olema mõjuv põhjus, mis tekitab isikus hirmu korteris viibida. Käesoleval juhul oli selliseks põhjuseks vägivalla kasutamine kannatanu suhtes süüdistatava poolt. Ka D.H tunnistab, et rääkis korteris R.T rahast, eitab vägivalla tarvitamist. Kohus loeb ebausaldusväärseks D.H ütlused selle kohta, et ta ei ole R. T ähvardanud ega löönud, sest need on vastuolus kannatanu ja tunnistaja A. Z ´i ütlustega. Kohus loeb ebausaldusväärseteks tunnistaja J. L ´u (I kd, tlk 86 pöördel – 88) ütlused kuna need on kohati vastuolus kõigi teiste kohalviibinud isiku ütlustega ja ka tema enda poolt varem antud ütlustega. Ta on väitnud, et R.T lahkus korterist koos kõigi teistega peale T ema saabumist korterisse, kõigi teiste kohalviibinute ütlustest nähtuvalt lahkus T korterist üksi ja oluliselt varem. Vastuoluliselt on J.L andnud ütlusi ka selle kohta, kas D.H tuli korterisse karguga või ilma. J.L tunnistas ka ise kohtus, et kuna ta oli sel õhtul alkoholi tarvitanud, siis ei pruugi ta kõike juhtunut mäletada. Kohus leiab, et ka tunnistaja J. P ´i (I kd , tlk 88-91) ütlused on ebausaldusväärsed kuna ütlusi andes on ta väljendanud oma rõhutatult vaenulikku suhtumist kannatanusse. J. P nimetas kannatanut „äbarikuks“. Samuti väitis, J.P kohtus, et nägi korteris vaid alkoholi. Need asjaolud annavad kohtu hinnangul alust pidada J. P ütlusi ebaolulisteks, ebaobjektiivseteks ja ebausaldusväärseteks. 4.4

§ 214

lg 2 p 1 objektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H tegevuses Lontova tänava piirkonnas toimunud episoodis on tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et jalutas koos S. V , V. M ja veel mõne tuttavaga ranna juures kuhu saabus mõne aja pärast ka D.H. Süüdistatav käskis teistel eemale minna ja hakkas jällegi kannatanult raha nõudma küsides 50 eurot, kui ta vastas, et tal raha pole, muutus D.H närviliseks ja teatas, et hambad hakkavad lendama ning käskis helistada sõpradele ja nendelt raha küsida. Kannatanu väitel katsus süüdistatav tema taskud läbi. Nähes R. T ´e telefoni, ütles D.H, et jätab selle enda kätte pandiks. Kannatanu sõnul teatas D.H ära minnes kannatanule, et kui homme raha ei saa, siis ta otsib R. T ´e jälle üles. Telefoni äravõtmist D.H poolt kinnitab ka tunnistaja A T , kelle sõnul ütles R . T talle, et D.H on temalt telefoni ära võtnud (I kd, tlk 72 pöördel). D.H ja R. T vestlust Lontova tänava piirkonnas kinnitab ka tunnistaja V. M , kelle sõnul D.H karjus kannatanu peale. Telefoni pandiks saamist kinnitab ka D.H, kelle sõnul andis R. T ise telefoni pandiks ja nad leppisid kokku, et järgmisel päeval astub kannatanu tema juurest läbi, toob raha ja saab telefoni tagasi, vägivallaga ähvardamist ta eitab.(I kd, tlk 91). Kohus ei pea D.H ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseiks põhjustel, mis on juba nimetatud ülalkäsitletud kuriteoepisoodide puhul. 8 4.5 AS Aeroc tehase episoodis, Lontova tänava episoodis ja R. T vanemate korteris toimunud episoodis realiseeris D.H oma käitumisega

§ 214lg 2 p 1 objektiivse süüteokoosseisu tunnused, kui ta nõudis R.

T raha ja kasutas seejuures kõigis kolmes episoodis vägivalda. Kuna väljapressimine on kärbitud kuriteokoosseis, siis realiseeris D.H kuriteokoosseisu raha üleandmise nõude esitamisega. 4.6 Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani kõigis kolmes väljapressimise episoodis kuriteo toime kavatsetult, s.o ta seadis endale eesmärgiks nõuda kannatanult raha ja kasutas seejuures vägivalda. Seega tegi süüdistatav kõik endast oleneva oma eesmärgi täideviimiseks. Asjaolu, et vara üleminekut kannatanult süüdistatavale ei ole toimunud, ei oma tähtsust, sest väljapressimine on lõpule viidud juba nõude esitamisega. D.H tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

  1. Kohus märgib, et D.H poolt toimepandu näol pole tegemist tema tõelise või oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras ehk omavoliga. Kohus leiab, et süüdistatava väited selle kohta, et kogu tema tegevus oli ajendatud soovist R. T ´ele laenatud raha tagasi saada on ebausutavad. Kui süüdistatav väidab, et tema ja R. T ´e vahel olid laenusuhted, tuleb tal luua vähemalt võimalus oma väidete kontrollimiseks, kuid D.H ei suutnud kohtuistungil selgitada, kus, millal ja mis asjaoludel ta R. T ´ele raha laenuks andis, ta ei suuda nimetada isegi aastat millal see toimus. (I kd, tlk 93, 95). Süüdistatav ei suutnud selgitada ka väidetava laenusumma kujunemist ja seda, miks ta erinevatel aegadel on nõudnud kannatanult erinevate üha suuremate summade maksmist. Kannatanu eitab järjekindlalt D.H ´ilt laenu võtmist, asjas puuduvad ka muud tõendid, mis laenusuhte olemasolu kinnitaksid. Samuti ei leidnud asjas tõendamist süüdistatava väide, et R. T lubas talle raha maksta. Isegi juhul, kui asjas oleks olnud tõendatud, et R. T lubas D.H-le raha maksta, kuid ei ole oma lubadust täitnud, ei saanuks see asjaolu õigustada süüdistatava edaspidist tegevust, mis oli suunatud kannatanult raha saamisele jõu abil. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-97 asunud seisukohale, et isiku eelnev lubadus raha anda ei tekita iseenesest tsiviilõiguslikku kohustist. Lubadus kellelegi raha üle anda ei too lubajale kaasa mingeid õiguslikke kohustusi ega loo teistele isikutele õigust seda summat nõuda, sellistel asjaoludel raha nõudmine on kvalifitseeritav väljapressimise mitte omavolina.
  2. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et R. T puudus põhjus D.H karta ja tema ähvardusi tervisekahjustuste tekitamise kohta tõsiselt võtta. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et D.H mitte ainult ei ähvardanud kannatanut vägivallaga (so kasutas psüühilist vägivalda) vaid kasutas mitmes episoodis ka füüsilist vägivalda kannatanu suhtes. Samuti oli kannatanu teadlik, et D.H oli korduvalt kohtu poolt karistatud, ja karistusena ka vangistust kandnud. Seega on usutav kannatanu jutt, et ta kartis politseisse pöörduda ja et tal oli põhjust D.H ähvardusi tõsiselt võtta. Omavolilise sissetungimise kuriteoepisoodid 7.

§ 266

lg 2 p 1 sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. 9

§ 266

lg 2 p 1 objektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H ´i käitumises 12.10.2011 toimunud Viimsis Nelgi tee 30 pargitud sõidukisse sissetungimises on tõendatud eelkõige süüdistava ütlustega, kus ta tunnistab oma süüd (I kd, tlk 93). Autosse sissetungimine on tõendatud ka asjaoluga, et autost leiti D.H-le kuuluv telefon ja kui politsei leidis D.H metsast üles, siis oli temal seljas kannatanule kuuluv jope, mille kannatanu jättis autosse, jope taskus olid kannatanu prillid ja võtmed. Kannatanu A J tundis kohtuistungil ära D.H isikuna, kes tungis 12.10.2011 kannatanule kuuluvasse sõidukisse (I kd, tlk 75 – 76). Tunnistaja R. R , kes töötab patrullpolitseinikuna ja kes tuli väljakutse peale sündmuskohale samuti tundis kohtuistungil D.H ära isikuna, keda politsei leidis magavana metsast. Autosse sissetungimine on tõendatud ka kohtuistungil avaldatud ja uuritud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd, tlk 112 – 117), millest nähtub, et sõidukil xxxx on lõhutud juhiukse kolmnurkklaas, killud on maas ja salongis sees, tuuleklaasil on täkke. Subjektiivsest küljest eeldab omavoliline sissetungimine tahtlust. Koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D.H tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama, et tungides võõrasse autosse sisse paneb ta toime õigusvastase teo ja möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid puuduvad. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega seotud kuriteoepisood 8.

§ 424

sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis.

§ 424

objektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H käitumises on tõendatud eelkõige D.H ütlustega, kus ta tunnistas oma süüd (I kd, tlk 74). Auto juhtimine narkojoobeseisundis on tõendatud ka kohtuistungil avaldatud ja uuritud narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga (II kd, tlk 154) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (II kd, tlk 158), milledest nähtub, et D.H esinesid 26.12.2011 amfetamiini tarvitamise tunnuseid. Subjektiivsest küljest eeldab mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D.H pani teo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et juhib sõiduautot narkojoobes olles, ja tahtis või vähemalt möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid puuduvad. Karistus 9.

§ 200

lg 2 p 4 näeb karistusena ette vangistuse kolm kuni viisteist aastat.

§ 214

lg 2 p 1 näeb karistusena ette vangistuse neli kuni kaksteist aastat.

§ 266

lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat.

§ 424

näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. 10 Süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et D.H puhul on tegemist varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud isikuga, et arutatavad süüteod on toime pandud katseajal. Kohus arvestab D.H sõiduautosse sissetungimise ja sõiduauto joobeseisundi juhtimise episoodides karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Röövimise ja väljapressimise episoodides raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei esine, kuid nimetatud episoodides karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et kasutatud vägivald ei olnud intensiivne kannatanule ei tekitatud raskeid tervisekahjustusi tekitatud varaline kahju polnud suur. Arvestades kuritegude tehiolusid, D.H süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega, mis on lõpliku liitkaristusena raskeima kuriteo eest ettenähtud karistuse miinimumi lähedane. Tsiviilhagid.

  1. Kannatanu A. J esitas tsiviilhagi (I kd, tlk 7) summas 1 534 eurot, mis on seotud sõiduauto xxxx armatuurlaua ja akna piilari vigastusega. Kannatanu R. T esitas tsiviilhagi (I kd, tlk 8) summas 150 eurot, mis on seotud sellega, et D.H on korduvalt võtnud R. T raha ja ühes episoodis võttis pandiks telefoni, mida pole tagastatud. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastased teod, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastaste tegudega, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Asjas on leidnud tõendamist, et D.H lõhkus A. J valduses olnud sõiduauto juhipoolse kolmnurkklaasi ja esiklaasi ning rikkus sõiduauto esikonsooli. Kuna sõiduauto oli kindlustatud, siis kandis kindlustusandja klaaside vahetamisega seotud kulusid summas 773,10 eurot. Autosalongi lõhkumise puhul kehtis omavastutus 191 eurot. Kuna A. J ei olnud huvitatud lisakulu kandmisest, siis ta ei lasknud kindlustusandjal vahetada ka armatuurlauda. Veho Eesti AS tegi kannatanule remonttööde hinnapakkumise (II kd, tlk 102) summas 1 534,41 eurot, millise summa väljamõistmist taotleb kannatanu süüdistatavalt. Kohus leiab, et kannatanu on tõendanud talle varalise kahju tekitamise süüdistatava poolt ja kannatanul on 11 õigus nõuda D.H-lt kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab varaline kahju ka tulevikus tekkivat kahju. Seega ei ole kannatanu tsiviilhagi rahuldamiseks vaja, et kannatanu oleks tsiviilhagi esitamise aja seisuga reaalselt tsiviilhagis nõutavad summad tasunud. A. J on Veho Eesti AS hinnapakkumisega tõendanud tal tekkiva kahju suuruse ja puuduvad alused kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks. Seega kuulub A. J tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Asjas on leidnud tõendamist, et D.H võttis korduvalt R. T raha ja ühes episoodis võttis pandiks ka telefoni, mis jäi R. T tagastamata. OG Elektra kaupluse juures toimunud episoodis jäi ebaselgeks, kui palju D.H R. T raha võttis, s.t kas brändi ostmiseks antud raha summas 10 eurot läks äravõetud summa sisse või mitte. Kuna selles osas on tekkinud kahtlus, tuleb see tõlgendada süüdistatava kasuks ja R. T tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.t summas 140 eurot. Menetluskulud
  2. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab D.H-lt riigituludesse välja KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel menetluskulu järgmiselt: - toimiku paljundamise kulud summas 0,45 eurot; - joobeseisundi tuvastamise uuringu kulud summas 95 eurot; - määratud kaitsjale vandeadvokaat Arri Toomingale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 297 eurot; - määratud kaitsjale vandeadvokaat Arri Toomingale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi osutamise eest kohtumenetluses summas 768 eurot; - sundraha 800 eurot. Seega jäävad D.H kanda menetluskulud kokku summas 1 960,45 eurot. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Inge Liivak Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiiu Pilt 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.