Obsah (8)

§ 200§ 214§ 266§ 424§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4893 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerk

§ 200

lg 2 p 4 järgi mõisteti talle 4 aastat 4 kuud,

§ 214

lg 2 p 1 järgi 4 aastat,

§ 266

lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuud ja

§ 424

järgi 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti P.B liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 08.03.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 8 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus 6 päeva karistusaja hulka.

P.B kuulub ärakandmisele 5 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.02.

2. Viru Maakohtu 15.12.2014 määrusega vabastati P.B vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
3. Viru Maakohtu 01.06.2015 määrusega pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel P.B kandmata karistusosa 2 aastat 7 kuud 3 päeva vangistust tagasi täitmisele. Karistuse alguseks loeti P.B kinnipidamise aeg 15.05.2015 ja karistusaeg lõpeb 18.12.
5. Viru Maakohus 16.06.2016 määrusega jättis P.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. 4.1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda ja seda mh esimese raskusastme varavastaste kuritegude eest. P.B kuriteod on läinud järjest raskemaks. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning teinud seda ka katseajal. Väärib märkimist, et kinnipeetavat on juba korra Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid Viru Maakohtu 01.06.2015 määrusega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele, kuna ta rikkus korduvalt elektroonilise järelevalve tingimusi ning valetas kriminaalhooldajale oma tegemiste ja nõuete täitmise kohta. Kuna P.B ei ole varasemalt õigustanud kohtu usaldust ega hinnanud talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses, siis puudub kindlus selles, et ta sel korral suudab järgida käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ning katseaja edukalt läbida. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Praegusel juhul see tingimus täidetud ei ole, kuna kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust oli P.B probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo peamiseks riskifaktoriks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 66%, vägivaldse kuriteo puhul 74%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul veendumust ka selles, et P.B käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid piisavalt mõjusad vahendid, hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. P.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 4.2 Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine,“ ta on olnud hõivatud majandustöödel ning omandanud abikoka eriala. Vabanemisel on P.B olemas elukoht ning garanteeritud töökoht. Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid, milliseid kohus peab

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis kaalukamateks.

MÄÄRUSKAEBUS 5. Kohtumääruse peale esitas kaebuse P.B kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb lahendi tühistamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised. 5.1 Kinnipeetav on teinud olulisi jõupingutusi ning ohud ja riskid on maandatud või maandatavad: - P.B saab elama asuda abikaasa juurde, kus on välistatud suhtlemine isikutega, kes võiksid halvasti mõjutada tema käitumist; - majandusliku toimetuleku osas ohtlikkus ja risk tegelikult puuduvad, kuna isik on varem töötanud ehitus- ja laotöödel ning läbinud tõstukijuhi kursuse, osales vanglas majandustöödel, omandas abikoka eriala, kaks tööandjat pakuvad talle tööd, tasumata nõudeid on vaid 733 eurot ja ka isa on lubanud poega materiaalselt toetada, õppimisega isikul probleeme ei ole; - alkoholi osas on P.B läbitud programmi „Eluviisitreenig,“ milles ta osales aktiivselt, oli avatud ning ta on lubanud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda; - narkosõltuvust ei ole P.B diagnoositud; - kuna P.B on läbinud programmid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisutreening,“ siis ei ole veenev järeldus isiku ohtlikkusest mõtlemise ja käitumise tõttu tülis või konfliktis, vaid tema eesmärgid on seotud tööga, kodu loomisega, perekonnaga ja enese täiendamisega; - P.B selgitas distsiplinaarkaritusi terviseprobleemidega, ta on läbinud ravikuuri, saab ravi. 2 2 5.2 Erandlikuks asjaoluks tuleks lugeda uue perekonna loomist, kui enda lapsepõlv oli rikutud mitte päris enda süül. P.B on suutnud pälvida abikaasa usalduse ja on vahetanud elukohta. Samuti sisaldab vangla iseloomustus vähe negatiivseid faktoreid, kuigi on osutatud riskifaktoritele, siis reaalne oht puudub. Tuleks arvestada ka elulisi asjaolusid (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1) 5.3 Kohtumääruses toodud seisukohad ei ole kooskõlas

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaoludega ja seega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust.

Isikule ei saa ette heita karistatust kui sellist. Ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. P.B-le võiks anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas ja järgida käitumiskontrollinõudeid. Oluline on ka süüdimõistetu soov osaleda sotsiaalprogrammis, mis varem kahjuks tulemusi ei andnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud P.B tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata ning määruskaebuse argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks mingitki alust ei anna. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on asjakohased ning piisavad, apellatsioonikohus neid käesolevas lahendis üle ei korda, vaid rõhutab üksnes põhilisemat ning käsitleb kaitsja L. Nirgi argumente.
2. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks märkida, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks peab kohtul

§ 76

lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus nii selles, et isik suudab katseaja läbida edukalt, kui ka selles, et ta ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. P.B puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi aga teha ei saa. Nimelt viitavad kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele, samuti tekitavad kahtlusi tema suutlikkuses läbida katseaeg, tema korduv kriminaalkorras karistatus, kuritegude asjaolud ja nende muutumine ajas raskemaks, kuritegude sooritamine katseajal, teave tema karistuse täitmisele pööramisest varasemalt samas asjas ning samuti tema vangistusaegne käitumine (s.o korduvad distsipliinirikkumised). Eelmärgitud teave kogumis ei võimalda kuidagi teha kaitsja soovitud järeldust, s.o et P.B edasist seaduskuulekust saab järeldada sellest, et ta on kinnipidamisasutuses läbinud paar programmi, osalenud majandustöödel, omandanud abikoka eriala, ta väljendab sõnas õiguskuulekaid tulevikueesmärke ning tal on vabaduses olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. 8. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena, kuna kaitsja nimetatud asjaolud ei luba milleski teha järeldust selle kohta, et kantud karistus on praeguseks oma eesmärgi juba täitnud. Eraldi tahab kkriminaalkolleegium siinkohal ümber lükata veel vandeadvokaat L. Nirgi väite selles, nagu oleks esimene kohtuaste vääralt kohaldanud materiaalõigust. Nimelt mingeidki maakohtu poolseid minetusi ringkonnakohus asjas ei tuvastanud. Kohus on käsitlenud kõiki

§ 76

lg-s 4 toodud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materiaalseid aluseid nende kogumis ning vastavad põhistused on selged ja asjakohased. Seejuures on esimene kohtuaste põhjendatult omistanud mh olulise tähenduse P.B korduvatele karistustele ning teinud sellest ainuvõimaliku järelduse, et kinnipeetav võib kuritegude toimepanemist jätkata nüüdki. On ta ju oma eelneva elukäiguga näidanud, et tema käitumist ei ole muutnud ka varasemad korduvad vanglakaristused. Veelgi enam, P.B poolt käesolevast karistusest õigete järelduste tegemist ei peegelda ka tema vangistusaegne käitumine, s.o seda ilmestavad 3 kehtivat distsipliinirikkumist. Siinkohal jääb kolleegiumile täielikult arusaamatuks kaitsja argument, mille kohaselt olid mainitud rikkumised tingitud P.B terviseprobleemidest. Selgub ju vangla koostatud iseloomustusest, et kaks karistust määrati kinnipeetavale seoses läbiotsimise käigus temalt sigarettide leidmisega ning üks seoses korraldusele mitte allumisega, kui P.B oli kästud maha rahuneda ning ebatsensuurseid väljendeid mitte kasutada. 3 3 9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Kersti Kerstna-Vaks 4 /allkiri/ Kai Kullerkupp