1-12-4893/176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-4893 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.K tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu K.K, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta K.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. K.K tunnistati süüdi Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1, § 424 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 5 aastat 5 kuud 24 päeva alates 10.02.
2. Viru Maakohtu 15.12.2014 määrusega vabastati K.K tingimisi enne tähtaega temale Viru maakohtu 26.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni 03.08.
3. 1 Viru Maakohtu 01.06.2015 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja K.K-le Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega mõistetud karise ärakandmata osa 2 aastat 7 kuud 3 päeva vangistust pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 15.05.2015 ja lõpp 18.12.
4. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.08.
5. Kinnipidamisasutusest K.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi xxx xxx, osalenud xxx ning omandanud xxxx. Enne vangistust elas xxx koos ema, naise ja lastega. Pärast vabanemist läheb esialgu elama ema juurde xxx Koolitee algas xxx, kuid põhjuseta puudumise tõttu suunati xxx. Põhihariduse omandas Viru Vanglas. On läbinud xx kursuse. Ametlikult töötas
6. aaastal 1,5 aastat ettevõttes xxx xx. Enamuse ajast on teinud juhutöid. 09.08.2017 seisuga on K-raha andmetel tasumata nõudeid 4013,41 euro ulatuses. Vabaduses on isikul 3 garanteeritud töökohta xxx Süüdimõistetu lähivõrgustikku kuuluvad vanaema, ema, isa, 2 venda, tütar, endine abikaasa ja praegune abikaasa. K.K on diagnoositud alkoholisõltuvus. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval psühhiaatrilised probleemid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 62%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 75%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu lähedasteks abikaasa koos 8 a pojaga, vanemad, vanaema,
7. a sündinud tütar, kes elab koos oma emaga ja 2 venda. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral on K.K võimalus elama asuda aadressile xxx. Tegemist ruumika ahiküttega eramajaga, mis kuulub isiku ema elukaaslasele. Igapäevaselt elavad antud pinnal ema ja elukaaslane. K.K abikaasa elab ja töötab xxx. Telefonivestlusest erinevate töökohtade omanikega (xxx selgus, et K.K-le pakutakse tööd, kui ta seda ise soovib. Töödeks on ehitustööd, objektid asuvad üle Eesti. Kriminaalhooldaja lisab, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. Nimelt ei allunud isik elektroonilise valve kohustusele, lahkus luba taotlemata ja saamata oma elukohast ning kuulutati tagaotsitavaks. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 145-146) toetab vangla seisukohta ja ei leia, et isiku ettetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud K.K selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega, et ta saaks alustada seadusekuulekat elu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et K.K tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, 2 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. K.K elas enne vangistust aadressil xxx koos ema, naise ja lastega. Koolitee algas xxx, kuid põhjuseta puudumise tõttu suunati xxx. Põhihariduse omandas Viru Vanglas. On läbinud xxx. Ametlikult töötas
8. aaastal 1,5 aastat ettevõttes xxx. Enamuse ajast on teinud juhutöid Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest tingimisi vangistusega. Kehtivaid väärteokaristusi on kuus: 5 narkootikumidega seotud süüteo ja 1 piletita sõidu eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust röövimise eest, mis on toime pandud korduvalt, väljapressimise eest, mis on toime pandud korduvalt, ebaseadusliku sissetungimise eest, mis on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Süüdimõistetule mõisteti karistuseks reaalne vangistus, mille kandmiselt vabanes ta tingimisi ennetähtaegselt. Kuna ta aga ei suutnud alluda elektroonilisele järelevalvele, pöörati karistus täitmisele. Vangistuses on K.K läbinud sotsiaalprogrammi xxx ning omandanud xxx eriala. Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, ID-kaart, mis kehtib kuni 17.10.
9. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist ruumika ahiküttega eramajaga, mis kuulub isiku ema elukaaslasele. Vabaduses on isikul 3 garanteeritud töökohta xxx. Süüdimõistetu lähivõrgustikku kuuluvad vanaema, ema, isa, 2 venda, tütar, endine abikaasa ja praegune abikaasa. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elu ja töökoht ning lähedaste toetus. Samuti on tervitatav taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohtu hinnangul annab näitab isiku varasem käitumine, nimelt asjaolu, et ta juba oli tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid ei suutnud alluda käitumiskontrollile, et ta ei ole kriminaalhoolduse jaoks sobiv. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.12.2017, s.o pisut enam kui kolme kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks täiendavates sotsiaalprogrammides ja vähendades nõudeid riigi ees. 3 Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik ei olegi muutustele orienteeritud. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht ja lähedaste olemasolu ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd K.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, näitab see, et ta ei ole orienteeritud seaduskuulekale elule ja reeglitele alluma. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tal on tasumata võlanõuded ning diagnoositud alkoholisõltuvus. Kaalu annab siinkohal ka vangla riskihindamise protsent, mis antud juhul on veenvalt kõrges määras. Kohtule ei teki veendumust, et nüüd saaks käitumiskontrolli kaudu suunata isikut seadusekuulekale elule, sest selline võimalus oli talle juba ka varem antud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu K.K temale Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 4 / Inna Kirsipuu kohtunik 5