P.A tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust;
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust;
järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti P.A liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.03.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 8 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus 11.08.2011-12.08.2011, 12.10.2011-13.10.2011 ja 26.12.2011-27.12.2011, s.o 6 päeva vangistust karistusaja hulka. P.A kuulus ärakandmisele 5 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.02.
Kinnipeetav plaanib vabaduses hakata narkootikumide vaba elu elama, väites, et hõivatus erinevate tegevustega aitab tal sõltuvusainetest eemal olla, samuti side perega. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval psühhiaatrilised probleemid. Seljaprobleemide tõttu ei saa ta teha igat tööd. Isik tunnistab, et tal on enda juures omadusi, mida tahaks muuta - vägivaldne käitumine ning sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav on hea suhtlemisoskusega. Impulsiivsele tegutsemisele viitavad korduvad karistused. Probleemide lahendamise oskus on isikul puudulik, vajadusel kasutab ta vägivalda. Tulevikueesmärgid on seotud tööga, kodu loomisega, perekonnaga ja enese täiendamisega. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Isik mõistab ühiskonnaliikmeks olemise vastutust, kuid käitumine näitab, et ta ei tähtsusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Isiku enda sõnul kahetseb ta tehtut, kuid tema käitumine näitab vastupidist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 74%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks P.A tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 18.12.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Vangla teeb ettepaneku määrata P.A-le käitumiskontrolli ajaks
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et abikaasa S S sõnul on isik pärit xxxx. Viimased aastad elas koos vanaemaga. Ema elab samuti xxxx kandis, isa on välismaal. Nii vanaema kui isa olevat abikaasa sõnul valmis isikut igati vabanemisel toetama. Käesolev abielu on isikule teine, eelmisest kooselust on tal laps, kellega ta enne vangistust suhtles, kuid kelle majanduslikuks toetamiseks on tänu tihedatele vangistustele vähe võimalust olnud. Praegune abielu sõlmiti 2015. aasta lõpus, tuttavad olid S S ja P.A aastaid varem, kuna elasid samas majas. Sõbrad ja võimalikud negatiivset mõju avaldavad inimesed elavad enamasti isiku eelmise elukoha ümbruses xxxx. Xxxx, kuhu isik soovib vabaneda, tal muid tuttavaid peale abikaasa ja abikaasa lapse ei ole. Isik taotles vabanemist oma abikaasa S S juurde xxxx, kus abikaasa S S üürib korterit. Päringu koostamise ajaks selgus, et korteri tegelik omanik ei ole nõus, et nimetatud korterisse kolib elama P.A . Isikule on lubanud ennetähtaegsel 4 vabanemisel töökoha võimaldada koguni kaks tööandjat - xxxx ja xxxx. Vestlusest xxxx ühe omaniku L Š selgus, et nende tööobjektid on xxxx, töö sisuks on metsatööd. Palk sõltub töötajast, kuid ületab miinimumpalka. Firma on huvitatud P.A palkamisest, kuna teda on firmale soovitatud hea töömehena. Tõenäoliselt tuleks isikul asuda vähemalt nädala sees elama objektidele lähemale, kuna xxxx sinna sõitmine ei ole otstarbekas. Vestlusest xxxx juhatuse esimehe M S selgus, et ta on valmis P.A-le võimaluse andma viimase abikaasa palvel. Milliseks kujuneb töösuhe, sõltub kinnipeetava enda oskustest ja tahtest. Palk on samuti vähemalt miinimumpalk. Firma tegeleb ehitustöödega ja objektid asuvad xxxx, kuhu isik ka peale vabanemist elama soovib asuda. Abikaasa S S sõnul on lubanud P.A toetada vajadusel majanduslikult tema välismaal töötav isa. Isiku varasematest kriminaalhooldustoimikutest selgub, et tal on olnud olulisi probleeme käitumiskontrolli reeglitest kinnipidamisega. Ta on ametnikele korduvalt valetanud, seda ka elektroonilise valve all olles, saamaks juurde vaba aega kodust väljas viibimiseks. Ta on sõitnud luba taotlemata ja ametnikku teavitamata välismaale, lahkunud kodust teadmata asukohta, eemaldades jalalt elektroonilise valve võru. Oluliseks vabaduses käitumist mõjutavaks teguriks võib olla alkoholisõltuvus, milline on tal Viru Vanglas diagnoositud. Isiku väitel ei ole ta narkootikume pruukinud viimase kümne aasta jooksul, puuduvad ka vastupidisele viitavad andmed. Korduv karistatus ja kriminaalhooldusest tulenevatest nõuetest mittekinnipidamine viitavad impulsiivsele otsustusviisile ja kuritegelikele hoiakutele. Hinnatav on, et nüüd soovib isik vahetada elukohta, et eemale hoida harjumuspärasest keskkonnast ja ka vanadest sõpradest, mis looks hea eelduse edaspidi õiguskuulekaks eluks. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata P.A-le katseaeg kuni 18.12.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata 1 P.A-le
P.A kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui kohus ta vabastab ja määrab ta käitumiskontrollile, siis ta on sel korral valmis neile nõuetele alluma ja täitma talle pandavaid kohustusi. Ta on aru saanud, et muud moodi ei saa. Varasemalt tal kontrollnõuete täitmine ei õnnestunud, sest ta on mõjutatav ja teinud vigu, tarvitanud alkoholi. Ta vabanes eelmisel korral ka tingimisi enne tähtaega ja siis pöörati karistus uuesti täitmisele. Ta läks siis elama vanaema korterisse. Sinna tuli ka vanaema poeg, kellel on probleeme alkoholiga ja neil tekkis konflikt. Et mitte toime panna uut kuritegu, lahkus ta kodust ja sellega rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Ta palub teda mõista ja usaldada, kuna ta on muutunud. Ta tahab oma pere juurde tagasi minna. Sotsiaalprogrammidest oli talle väga palju kasu. Impulsiivsusega on probleeme, aga ta tegeleb sellega. Tuleb õppida elama ja mitte käituda impulsiivselt. Ta on distsiplinaarkaristustest teinud endale järeldused, sest saab aru, et vanglas on kord ja seda korda ei tohi rikkuda. Ühiskonnas kehtivad teatud reeglid ja neid tuleb täita. Uus abikaasa mõjutab teda positiivselt. Abikaasa tagab talle elukoha, sest leidis oma tuttava kaudu maja, mis on ehitusjärgus, aga seal saab elada. See elukoht on xxxx. Ta lõpetas abikoka eriala ja tahab asuda tööle sel erialal. Tal on tervisega praegu suuri probleeme, ta käib vaevaliselt kargu abil. Tõstukijuhi töö oleks talle kõige õigem. Ta arvab küll, et tal on võimalik oma erialadel tööd saada. Xxxx tegeleb ehitusega. Ta on seda tööd teinud ja oskab seda ning arvab, et saaks seal hakkama. Xxxx oleks metsatöö, puu lõhkumine, saagimine ja ladustamine. Tulevikus kavatseb ta suhelda oma perega, oma esimese abikaasa ja lapsega, oma ema ja vendadega, oma sugulastega. Xxxx suhtlusringkonnaga, kes on kriminaalkorras karistatud isikud, ta enam ei suhtle. Elukoha vahetus on talle hea. Ta arvab, et pigem ta ei tarvita üldse mitte alkoholi ja narkootikume. Ta on pöördunud psühhiaatriliste probleemidega arsti poole. Ta ei pane enam kuritegusid toime. Uute kuritegude risk on kõrge, sest ta rikkus elektroonilist valvet. 5 Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa P.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 12.04.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta P.A ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et P.A kuritegelik minevik on muljetavaldav. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, mh
lg 2 p 4 ja § 214 lg 2 p 1 järgi ettenähtud I astme vägivaldsete varavastase kuritegude ning
Reaalses vangistuses viibib ta neljandat korda. P.A kannab Viru Maakohtu 26.02.2013 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Varem oli ta kriminaalhooldusel, kuid pani uued kuriteod toime katseaja jooksul. Enne seda, Viru Maakohtu 08.03.2011 kohtuotsusega mõisteti P.A-le liikluskuriteo eest tingimisi vangistus, kuid ta jätkas katseajal õigusvastast tegevust. P.A poolt sooritatud kuriteod on läinud raskemaks, tema korduv karistatus viitab väljakujunenud kriminaalsetele hoiakutele, soodusteguriks on valdavalt rahalise kasu saamise eesmärk ja alkoholi liigtarvitamine. Vangla hinnangul on tema poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul 74%, ta on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Korduv karistatus ja sooritatud kuritegude episoodide arv näitab, et P.A ei ole oma varasemast õigusvastasest käitumisest mingeid järeldusi teinud. Tema suhtes varem kohaldatud (mh tingimuslikud) karistused ei ole
lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täitnud. Tegemist on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga isikuga, kelle ohtlikkust ühiskonnas ei ole võimalik kriminaalhooldusega alandada. Prokuratuur ei pea õigeks vabastada ennetähtaegselt vangistusest isikut, kes olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, on katseajal pannud toime uusi tahtlikke kuritegusid. P.A ennetähtaegne vabastamine ei ole kuidagi õigustatud ega kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust, ei toeta prokuratuur P.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et kaitsealuse iseloomustus on keskmisest parem. On märgitud uute kuritegude toimepanemise riski, kuid kõik need riskid on maandatud või maandatavad. Kaitsealust on küll korduvalt karistatud, kuid ta on teinud jõupingutusi, et ennast parandada. Ta on läbinud 2 sotsiaalprogrammi, on töötanud. Distsiplinaarkaristustest 2 on seotud sigarettide hoidmisega. Kaitsealusel on psühhiaatrilised probleemid, ta on saanud ravi. Sellel probleemil on eriline tähendus, sest üks distsiplinaarkaristus on selle eest, et ta ei suutnud täita korraldust maha rahuneda ning mitte kasutada ebatsensuurseid väljendeid. Sotsiaalprogrammid on teda aidanud. Kaitsealuse eluaseme küsimus on lahendatud, elukoht on tal koos abikaasaga olemas. Abikaasa usaldab teda ja avaldab talle positiivset mõju. Kaitsealune on õppimisvõimeline, on omandanud tõstukijuhi ja abikoka eriala. Mitme eriala olemasolu võimaldab tal kergemini tööd leida. Kaks tööandjat on kinnitanud, et nad võtavad ta tööle. Xxxx isik tagasi ei pöördu, asub elama xxxx, kus on tal abikaasa järelevalve. Abikaasa aitab ja toetab teda. Kaitsealune on lubanud täielikult loobuda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Edaspidi soovib kaitsealune elada seaduskuulekalt. Uute kuritegude toimepanemise risk on keskmine. Ei ole tõenäoline, et ta paneb toime uusi kuritegusid. Kontrollnõuetel on oma kindel osa isikule, kes vabaneb. Kaitsja palus kaitsealune vabastada.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.A ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kinnipeetav kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme varavastaste kuritegude eest. P.A poolt toimepandud kuriteod on läinud järjest raskemaks. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kohtu hinnangul sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning teinud seda ka katseajal. Väärib märkimist, et kinnipeetavat on juba korra Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Viru Maakohtu 15.12.2014 kohtumäärusega vabastati P.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, kuid Viru Maakohtu 01.06.2015 määrusega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele, kuna ta rikkus korduvalt elektroonilise järelevalve tingimusi ning valetas kriminaalhooldusametnikule oma tegemiste ja nõuete täitmise kohta. Kuivõrd isik ei ole varasemalt õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata talle antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, siis puudub kohtul kindlus selles, et isik sel korral suudab järgida käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ning katseaja edukalt läbida. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, kuna kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 74%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud selles, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära isiku poolt uute kuritegude toimepanemist. Kohus nõustub prokuröriga selles, et P.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et P.A puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, ta on olnud hõivatud majandustöödel ning omandanud abikoka eriala. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning garanteeritud töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 48 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.