Obsah (7)

§ 76§ 78§ 75§ 184§ 65§ 68§ 751

Kriminaalasi nr 1-21-5472 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5472 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretä

§ 76lg 5 alusel määrata Martin Järvesoole katseaeg kestusega kuni 19.03.2024.

a. 3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

4. Allutada Martin Järvesoo katseajaks

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada Martin Järvesood täitma käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 8, 9 alusel määrata Martin Järvesoole käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluda elektroonilisele valvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest.

1. Määrus Martin Järvesoo suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada Martin Järvesoo karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
3. Välja mõista Martin Järvesoolt riigituludesse riigi õigusabi tasu 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot 80 senti.
4. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 184 eurot ja 80 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
5. Selgitusse tuleb märkida „1-21-5472, menetluskulu, Martin Järvesoo“.
6. Menetluskulu tähtajaks tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Määrus kätte toimetada süüdimõistetule, kaitsjale, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Martin Järvesoo on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.11.
9. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-5472

§ 184lg 1 järgi ja karistatud 1 aasta 3 kuud pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud põhikaristust 1/3 võrra, mõistes Martin Järvesoole karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti Martin Järvesoole liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt 06.04.2020. a mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat, võrra ning kogumis ärakandmisele liitkaristuseks kuulus 2 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati Martin Järvesoo eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestada alates Martin Järvesoo kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 19.05.

1. a. Martin Järvesoo kannab karistust Tartu Vanglas ja tema karistus lõppeb 19.03.
2. a. 2
3. 13.10.
4. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid Martin Järvesoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
5. Prokurör esitas seisukoha Martin Järvesoo ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Süüdimõistetu näol on tegemist varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuga ja vangistuses viibib ta kuuendat korda. Seega kriminaalkaristus ei ole talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Tegemist on õigusrikkujaga, kes pani viimased kuriteod toime katseajal. Sellise suhtumisega kriminaalhooldusse on äärmiselt kaheldav, et see saaks olla seekord edukas. Martin Järvesool on diagnoositud alkoholisõltuvus ja ta on pikaaegne uimastitarvitaja. Ta on avaldanud küll soovi uimastitest loobumiseks, kuid siiani ei ole ta seda suutnud teha. Alkoholijoobes käitub Martin Järvesoo vägivaldselt ja tal on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Positiivsena võib tuua välja asjaolud, et Martin Järvesoo on täitnud ITK ja tal on toetav lähedane elukaaslase näol. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetava käitumine on osutanud sellele, et tema poolt püstitatud eesmärgid on paljasõnalised ning vabaduses ei suuda ta neid järgida ja siiani on ta jätkanud kuritegelikku käitumist. Kuigi süüdimõistetu puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, kaaluvad negatiivsed asjaolud need paraku üle. Seega arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja leiab, et Martin Järvesoo tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
6. Süüdimõistetu Martin Järvesoo selgitas kohtuistungil, et ta on vanglas käinud kohtumistel xxxxxxxxxxxxxxxa, kus on saanud rääkida sõltuvusest. Praegu on tal pooleli veel viimane määratud programm, kuid selle jõuaks ta läbitud ka juhul, kui ta vanglast vabastatakse. Praegune kriminaalkaristus narkootikumide eest on tal esimene ning see on süüdimõistetu sõnul kogu ta elu pea peale keeranud. Vangistuse tõttu ei olnud tal võimalik hüvasti jätta oma vanematega ja seal viibides ei näeks ta ka oma lapse sündi. Vanglast vabanedes soovib ta enne koju naasmist minna esmalt rehabilitatsioonikeskusesse, kus tal oleks võimalik enda sõnul jalad alla saada. Rehabilitatsioonikeskuses on olemas tugiisikud, sotsiaaltöötajad ja võlanõustajad, kes oleksid abiks edasise elu korraldamisel. Seal olles soovib ta leida endale töökoha ja minna tööle. Kinnipeetav on enda sõnul töökoha leidmiseks ühendust võtnud ettevõttegaxxxxxxxxxxr, paraku on neil nii kiire, et nad ei ole jõudnud talle veel vastata. Ta on lõpetanud igasuguse suhtluse inimestega, kes tarbivad või käitlevad narkootikume. Vanglas olles on Martin Järvesoo enda sõnul läbinud kaks sõltuvusptogrammi ja Tagasilanguse programm on ka kohe lõppemas. Põhiline motivaator elus muutuste tegemiseks on elukaaslane ja peatselt sündiv laps. Ta ei taha enam selliselt edasi elada nagu ta on seda varem teinud, sest praegu on tal väga palju kaotada. Martin Järvesoo ei ole varem elektroonilise järelevalve all olnud ja ta ei ole varem ka rehabilitatsioonikeskuses viibinud. Ta soovib osaleda veel Kainem ja tervem Eesti sotsiaalprogrammis ja võimalusel rääkida kogemusnõustajana noortele ainete tarvitamise kahjulikkusest. Kinnipeetava sõnul on tal kaks distsiplinaarkaristust selle eest, et nähvas ametnikule, kuid hakkas pärast neid sündmuseid kohtuma psühholoogiga, kellest on väga palju abi olnud. Martin Järvesoo on enda sõnul vabanemise korral nõus täitma kõiki talle määratavaid kontrollnõudeid- ja kohustusi. Samuti on ta nõus lisakohustusena ka narkoteste tegema. Kinnipeetav lisas, et kardab väga oma lähedasi kaotada, kelleks on tema naine ja sündiv laps. Eelmine vangistus oli tal 2020 aastal ja see oli löömise eest. Praeguses kriminaalasjas oli algul küsitavusi, aga kuna kolm kohtuastet on teinud otsuse, et ta on süüdi, siis ei ole millelegi vastu vaielda. Selles kriminaalasjas oli asju, millega ta ei olnud nõus, kuid loomulikult on ta süüdi, selles ei ole tema sõnul kahtlustki.
7. Kaitsja hinnangul on formaalsed eeldused Martin Järvesoo tingimisi karistuse kandmisest vabastamiseks täidetud. Tema kaitsealune sai karistada amfetamiini suures koguses käitlemise eest. Leitud aine oli mõeldus Martin Järvesoole tarvitamiseks, ta ei andnud seda kellelegi edasi, ei 3 püüdnud tulu teenida ega ka kedagi halvale teele suunata. Samuti ei ole tema kaitsealust varem narkootilise ainega seotud kuriteo eest karistatud. Martin Järvesoo karistuse kandmine on kulgenud positiivselt. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides, suhelnud psühholoogiga, jätkanud õpinguid gümnaasiumis ja võtnud omaks kristlikud väärtused. Kõik eelnev on avaldanud positiivset mõju tema eesmärkide ja hoiakute kujunemisel. Kaitsja hinnangul on oluline, et kinnipeetav teab oma nõrku külgi ja ta on motiveeritud nendega tegelema. Täiendava garantii õiguskuuleka elu jätkamiseks annab ka Martin Järvesoo allutamine elektroonilisele valvele. Samuti on muutunud süüdimõistetu elukeskkond, enne vangistust elas ta Tallinnas, kuid nüüd soovib uut elu alustada Tartus, kus tal puudub varem negatiivset mõju avaldanud tutvusringkond. Elama soovib Martin Järvesoo asuda rehabilitatsioonikeskusesse, kus talle võimaldatakse tugiisiku teenust ja kus tuleb samuti alluda kindlatele sisekorraeeskirjadele. Vanglas olles on Martin Järvesool distsiplinaarkaristused noomituste näol, mis ei ole suured rikkumised ning nende pinnalt ei saa kriminaalhoolduse läbimist kahtluse alla seada. Kaitsja hinnangul on kohane seada Martin Järvesoole vabanemise korral kohustused mitte tarvitada alkoholi, omada ega tarvitada psühhotroopseid aineid, võtta end arvele töötukassas, osaleda riskiprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaitsja leiab, et kaaluda võiks ka pikema perioodi vältel elektroonilisele valvele allumist. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja vabastada Martin Järvesoo tingimisi allutamisega elektroonilisele valvele. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 7. Martin Järvesoo on süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos ning ta on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 9.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Martin Järvesood on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta kuuendat korda. Varasemalt on ta süüdi mõistetud varguste, röövi, korduvalt avaliku korra raske rikkumise, mootorsõiduki ärandamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegusid on valdavalt toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Hetkel kannab vangistust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Vägivaldsuse raskusaste on kuritegude puhul muutunud ajaga kergemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid, mõtlematu käitumine, impulsiivsus, puudulikud toimetuleku-ja probleemilahendusoskused, grupi mõju, kuritegelikud hoiakud.
2. Kinnipeetava käitumist vangistuses saab pidada heaks. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et Martin Järvesoo on motiveeritud osalema vangla majandustöödel. Ta tahab vanglas ise hakkama saada ja ei ole soovinud, et elukaaslane talle raha saadaks. Vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, milles oli motiveeritud osalema. Kohtuistungil avaldatu kohaselt osaleb Martin Järvesoo hetkel ka Tagasilanguse ennetamise programmis, mis peaks saama läbitud selle aasta detsembris. Vanglas olles on kinnipeetav jätkanud keskhariduse omandamist ja õpib hetkel
3. klassis. Vangla esitatud iseloomustusest nähtuvalt on Martin Järvesool kaks 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on kinnipeetava sõnul tegemist ametnikule nähvamisega, põhjusel, et tal oli palju pingeid sel ajal. Samas tunnistas süüdimõistetu oma viga ja pärast toimunud intsidente pöördus abi saamiseks ka psühholoogi vastuvõtule, kust ta on enda sõnul palju abi saanud.
4. Martin Järvesoo vabanemisjärgseid elutingimusi saab pidada heaks. Vanglast ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama rehabilitatsioonikeskusessexxxxxxxxxxxxxxxx, mis asub Tartu linnas. Kinnipeetava sõnul soovib ta enne endale jalad alla saada, kui ta koju oma elukaaslase juurde läheb. Keskuses võimaldatakse kinnipeetavale tugiisiku teenust ja seal on kindel kord, mida tuleb järgida. Rehabilitatsioonikeskuse poolt on 10.05.
5. a edastatud ka garantiikiri selle kohta, et vanglast vabanemise korral on neil võimalik Martin Järvesoole keskuses elamispinda pakkuda. Kriminaalhooldusametniku teostatud kontrolli kohaselt on keskuse poolt pakutav elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on eelduseks kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Martin Järvesoo vanemad surnud, kuid toetava lähedase näol on tal vabaduses elukaaslane. Kohtuistungil avaldatu kohaselt suhtleb ta vahel ka enda kasuisaga. Suhted elukaaslasega on head ja toetavad. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt ja kohtuistungil avaldatu kohaselt on Martin Järvesoo perre peatselt sündimas ka laps, mis kinnipeetava sõnul on suureks motivaatoriks elus muutuste tegemiseks ja edasise õiguskuuleka elu elamisel. Kinnipeetav on asunud otsima endale töökohta ja antud teemal on ta hetkel suhelnud ettevõttega xxxxxxxxxx. Kohtu hinnangul on igati kiiduväärne asjaolu, et Martin Järvesoo on juba vangistuses olles asunud otsima endale töökohta. Töökoha olemasolu vanglast vabanemise korral lihtsustab süüdimõistetu edasist hakkamasaamist vabaduses ja aitab ka kuritegude toimepanemisest eemale hoida.
6. Kinnipeetava puhul ei saa tähelepanuta jätta probleemi alkoholi ja narkootikumidega. Vangla iseloomustuse kohaselt on tal diagnoositud nii alkoholi kui ka narkootikumide sõltuvus. Narkootikume on Martin Järvesoo tarvitanud alates 15st eluaastast, kuid tihedamini hakkas tarvitama 2003 aastast alates. Ravil ei ole ta varasemalt viibinud, on avaldanud küll soovi narkootikumidest loobumiseks, kuid tulemuseni ei ole paraku jõudnud. Viimane kuritegu, mille eest kinnipeetav vanglakaristust kannab on samuti seotud narkootikumidega. Samas tõdeb kohus, et süüdimõistetu on vangistuse ajal teinud mitmeid samme enda varasema elulaadi muutmise suunas. Ta on osalenud kahes sotsiaalprogrammis, käib psühholoogi vastuvõtul, jätkas õpinguid gümnaasiumis ja soovib vanglast vabanedes endaga tööd rehabilitatsioonikeskuses jätkata. Asjaolu, et Martin Järvesoo tunnistab oma probleeme ja soovib ennast muuta, on oluline samm õiguskuuleka elu suunas. Kohus näeb kinnipeetava puhul suurt motivatsiooni ja soovi enda elu muuta ning on näha, et Martin Järvesoo näeb selle nimel palju vaeva. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu sõltuvusprobleemid sellised, mis tingiksid tema vabastamata jätmise. Kohus leiab, et võimaliku vabanemise korral saaks riske täiendavalt maandada erinevate lisakohustustega. Tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamine ei tähenda kindlasti seda, et Martin Järvesoo vabastatakse karistuse kandmisest, vaid tal on võimalus enda ülejäänud karistust kanda vabaduses.
7. Arvestades asjaolu, et Martin Järvesoo on käesolevaks hetkeks ära kandnud üle poole oma karistusest, käitunud korrektselt karistuse kandmise ajal, läbinud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi ning võttes arvesse tema vabanemisjärgseid elutingimusi ja lähedaste toetust, on küsitav, kas vangistuse edasi kandmine muudaks tema käitumist ja suhtumist veel oluliselt. Pigem võiks olla tulemuslikum karistuse edasi kandmine vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all, alludes kontrollnõuetele ja täites lisakohustusi. Samuti saab pakkuda talle läbi kriminaalhoolduse tuge ja abi igapäevaeluga toimetulemisel ning oma käitumise kohandamisel ühiskonnas kehtivate normidega.
8. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Martin Järvesoo tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsed 5 elutingimused annavad alust arvata, et Martin Järvesoost tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid on sellised, et neid saab tulemuslikult maandada käitumiskontrolli ja lisakohustustega.
9. Martin Järvesoole tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 19.03.2024.

a, mille algust tuleb

§ 78p 2 kohaselt arvestada käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Samaks perioodiks tuleb Martin Järvesoo allutada ka käitumiskontrollile. 17. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste riski, tuleb Martin Järvesoole lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p-de 2, 21, 4 ja 9 alusel täiendavad kohustused.

18. Martin Järvesoole tuleb

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja p 21 alusel määrata kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. See on oluline ennetamaks kuritegude toimepanemist tulevikus alkoholi ja sõltuvusainete mõjul ning toetamaks Martin Järvesoo puhul toimunud positiivseid muutusi. 19. Kindlustamaks Martin Järvesoo tööle asumise ja vähendamaks majanduslikest faktoritest tulenevaid võimalikke riske, määrab kohus

§ 75

lg 2 p 4 alusel talle kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul arvates vabanemisest. 20.

§ 75lg 2 p 9 alusel kohustada Martin Järvesood alluma elektroonilisele valvele.

Kinnipeetav on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

§ 751

lg 3 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust ja süüdimõistetu üldist vabanemisjärgset elukorraldust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest.

1. Martin Järvesoo tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.11.
2. a kohtuistungist osa advokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu väljamaksmist summas 184 eurot ja 80 senti. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendanud.
3. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Martin Järvesoolt riigituludesse sisse nõuda riigi õigusabi kulu vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 6