Obsah (4)

§ 275§ 12§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoobril 2022, Tartu kohtumaja kohtuistung 14.10.2022 Väärteoasja number 4-22-1667 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuis

§ 275lg 1 sätestatud väärteo.

Samuti S. Sõstra, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ütles 10.01.2022 kella 09:45 paiku Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vangla sotsiaalosakonna puidupingiklassis ametiülesandeid täitvale xxxx E. A-le, et: „xxxxxxx“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Eelnimetatud tegevusega solvas S. Sõstra avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega ja pani seeläbi toime

§ 275lg 1 sätestatud väärteo.

Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti J. P. 16.05.2022 otsusega määrati S. Sõstrale

§ 275lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse 16.05.2022 kohtule esitatud kaebusega, milles palus Tartu Vangla otsuse tühistada. Kaebaja leiab, et temale ette heidetud tegu ei ole leidnud tõendamist, sest ei ole üle kuulatud sündmuste juures viibinud tunnistajaid. S. Sõstra ei ole ametnikku solvanud, kuid võis omaette vihastudes rääkida, mida siis ametnik kuulis pealt. Vanglaametniku taluvuslävi peaks olema kõrgem. Samuti nõuti menetlusaluselt isikult ütlusi alles

1. a aprillis, kuigi tegu leidis aset
2. a jaanuaris. xxxx, kelle solvamises S. Sõstrat süüdistatakse, on olnud konflikte ka teiste kinnipeetavatega. Kaebaja soovib endapoolsete tunnistajate ülekuulamist ja kaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Kohtuväline menetleja leidis 10.06.2022 kirjalikus seisukohas, et S. Sõstra väärtegude toimepanemine on tõendatud. S. Sõstra on ise möönnud, et ta kasutas temale ette heidetavatele väljenditele sarnaseid lauseid ja osaliselt rääkis omaette, mitte E. A. Samuti andis S. Sõstra esimesed endapoolsed sisulised ütlused 26.04.2022 allkirjastatud vastulauses. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei saa eeldada, et pika staažiga vanglaametnik ei tohi solvuda, sest tegemist on inimesega ja solvumine on tema subjektiivne hinnang kellegi käitumisele. S. Sõstra sõnakasutus oli solvav. Samuti ei peaks kaebuse lahendamise käigus andma hinnangut E. A. tegevusele vanglaametnikuna, vaid keskenduma S. Sõstra poolt toimepandule. Vanglateenistus ei saa aktsepteerida kinnipeetava ebaviisakat käitumist mistahes ametniku suhtes, olenemata sellest, millised on olnud kinnipeetava ja ametniku vahelised suhted vangistuse ajal või millised on kinnipeetava arusaamad erinevatest olukordadest. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde, leides, et ta ei ole öelnud debiilik ja teisi ebatsensuurseid väljendeid. S. Sõstra arvab, et niipalju on ta ennast ikka treeninud selle aja jooksul, mis ta vanglas on veetnud, et sellist asja ei teeks. Vanglas päris palju midagi ei meeldi. Vahel tuleb ette loenduse ajal, päeval pannakse sektor kinni – S. Sõstra ei kujuta ette, kuidas siis seal ei plahvata ja ei ütle kõike. xxxx E.A. ei sobi vanglasse tööle, sest ta ei ole aus, ei oska ennast valitseda, on vangide suhtes üleolevalt meelestatud ja mõtleb asju välja – tegemist on kättemaksuga. Kohtuväline menetleja jäi oma kirjalikus seisukohas väljendatu juurde ja peab kaebust põhjendamatuks. S. Sõstra ka kohtuistungil sisuliselt tunnistas enda süüd. xxxx E. A. on peale sündmusi koostanud ettekanded ning tema kohtuistungil antud ütlused riimuvad varasemalt antud ütluste ja seletustega. S. Sõstra võiski neid sõnu kasutada, mis E. A. poolt olid fikseeritud. 10.01.2022 kinnitas ka õpetaja M. K. , et toimus selline sõnavahetus. Maskikandmise kohustus oli tollel ajal möödapääsmatu. Kinnipeetavad viibisid suure nakkusohuga väikses ruumis koos. Maskikandmine on minimaalne, mida teha, et nad saaks haridust omandada. Kinnipeetavad peavad ka ise panuse andma, et neil see võimalus oleks. E. A. täitis oma töökohustusi ja S. 2 Sõstra oli kohustatud tema korraldusi täitma. S. Sõstra koolist eemaldamine oli ainuõige, et ennetada vaidlusi. Menetlusalusele isikule määratud karistus on kohane, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus jõusse. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 275

lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll ja -otsus vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja arusaadav. Samuti nähtub nii väärteoprotokollist kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et S. Sõstrale on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Neid õigusi selgitati menetlusalusele isikule ka kohtuistungil. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et S. Sõstra oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. Kohus ka siinkohal selgitab, et väärteomenetluse seadustik ei sätesta, millise ajavahemiku järel väidetava rikkumise toimumisest tuleb menetlusalune isik üle kuulata, sisulised ütlused andis S. Sõstra 26.04.2022 ja tal on võimaldatud ütlusi anda ka kohtuistungil. Vaidlus on käesolevalt selles, kas S. Sõstra on toime pannud temale väärteoprotokollis ette heidetud rikkumised ja kas teda on nende eest õiguspäraselt karistatud. Väärteoasjas kogutud tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlused, ettekanded) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et S. Sõstra, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ütles 03.01.2022 kella 13:25 paiku Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vangla sotsiaalosakonna koridoris ametiülesandeid täitvale xxxx E.A.le, et: „xxxxxxxx“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Samuti S. Sõstra, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ütles 10.01.2022 kella 09:45 paiku Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vangla sotsiaalosakonna puidupingiklassis ametiülesandeid täitvale xxxx E. A.le, et: „xxxxxxxxxxx“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Eelnimetatud tegevustega solvas S. Sõstra avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega ja pani seeläbi toime

§ 275lg-s 1 sätestatud väärteod.

Tunnistaja E. A. kohtuistungil antud ütlustest nähtub järgmist. Ta mäletab, et 03.

1. võttis ta kooli xxxx, kes kontrollis kinnipeetavatel maske ja nimesilte, vastu kinnipeetavaid. Ta korrutas koroonaaja tõttu pidevalt kinnipeetavatele kõva häälega üle, et maski kandmine on kohustuslik. Rikkumisi esines päris palju. Ka ülemus andis korralduse, et kui kinnipeetav ei kanna maski, siis ta tuleb tagasi saata osakonda. Tunnistaja oli korduvalt rääkinud kinnipeetavatele, et maski kandmine on kohustuslik. Tol päeval oli koridoris ka Sõstra, kes rääkis teise kinnipeetavaga ja tal ei olnud maski ees, tal oli kaelasall kaelas. Tunnistaja hõikas, et maski kandmine on kohustuslik – tunnistaja hääl on kõvasti kuulda, aga Sõstra ei pannud seda tähele. Sõstra teadis, et maski kandmine on kohustuslik. Sõstra pidi tunnistaja häält kuulma, kuid ta ei pannud maski ette. Kui Sõstra liikus tunnistaja juurde, siis xxxx E. A. ütles, et kahjuks kinnipeetaval ei ole maski ja ta peab minema tagasi eluruumidesse, sest teda on juba hoiatatud. Sõstra hakkas selle peale väga ärritunult käituma ja hakkas neid inetuid sõnu ütlema. Sõstra tõmbas maski ette ja väitis, et see kukkus ära. See aga nii ei olnud, sest Sõstra rääkis teiste kinnipeetavatega mitu minutit. Ka tunnistajani jõudes ei olnud Sõstral maski ees. Maskikohustus kehtis koroona 3 algusest saadik – kui kinnipeetav läheb kuskile, peab tal mask ees olema. Kõik kinnipeetavad kuulsid, et Sõstra hakkas tunnistajat sõimama ja kahjustas tema mainet. Selle peale tunnistaja ütles, et Sõstra peab tagasi osakonda minema, xxxx viib ta ära. Sõstra oli ikkagi väga ärritunud. Ka enne on olnud kinnipeetav Sõstraga intsidente, tunnistaja on teinud palju ettekandeid. Kui tunnistaja ei eksi, siis Sõstra ütles veel midagi halvasti ja siis läks ära. Teise episoodi ajal olid kinnipeetavad sellel kelleajal klassis - kinnipeetav Sõstra oli puidupingitööliste klassis. Tunnistaja tegi ringkäiku, kui märkas, et Sõstra räägib teise kinnipeetavaga tunni ajal ja tal ei olnud maski ees. Juba eelnevalt enne kooli algust oli korrutatud kõigile, et maskid peavad ees olema. Tunnistaja seisis ukse taga paar minutit ja jälgis, kas Sõstra paneb maski ette või mitte. Kinnipeetav Sõstra maski ette ei pannud. See, et Sõstra ütleb, et mask kukkus, ei ole tõsi. Tunnistaja sekkus ja ütles, et kinnipeetav peab maski kandma ja kahjuks ta peab klassist lahkuma. Kinnipeetav läks selle peale endast välja ja ütles ebaviisakaid väljendeid. Klassis oli sel hetkel 8 kinnipeetavat. Nende ees Sõstra alandas tunnistajat ja kahjustas tema mainet. Sõstra õhutas ka teisi kinnipeetavaid, kes seal klassis olid, enda käitumisega maski kandmise suhtes. Sõstra väitis kogu aeg, et ta ei taha maski kanda ja õhutas ka teisi kinnipeetavaid, et maski ei pea kandma, sellist kohustust ei ole. Teised kinnipeetavad olid samuti tunnistaja suhtes väga halvasti meelestatud. Nad olid kinnipeetav Sõstra poolt. S. Sõstra rääkis tunni ajal M-ga. Tunnistaja ütles kinnipeetav Sõstrale, et ta peab lahkuma. Sõstra ütles tunnistajale need väljendid, mis otsuses olid. S. Sõstra ropendamine oli kõvasti kuulda ja see oli otse tunnistajale suunatud, sest Sõstra vaatas xxxx poole ja vehkis kätega. Seda pidid kuulma kõik klassis, ka need tunnistajad, kes istungil ütluseid annavad. Tunnistaja juhindub printsiibist, et kõik kinnipeetavad on võrdsed ja ta on ka teiste kinnipeetavate rikkumistele reageerinud. S. Sõstra suhtes on tehtud päris palju ettekaindeid, sest ta on süstemaatiline rikkuja ja ei allu vangla kodukorrale ning xxxx korraldustele. Ebakohaseid väljendeid tunnistaja kinnipeetavatega suheldes kasutanud ei ole. Samas aga ühel hommikupoolikul, kuupäeva tunnistaja ei mäleta, terve klass eiras maskikandmise nõuet. Pool vanglat oli koroonas ja viirus levis väga kiiresti. Tunnistaja käis kogu aeg rääkimas ja hoiatas korduvalt, et maskid peavad ees olema ja ütles, et rikkujad peavad ära minema. Korraldusi anti valjult. Kahjuks sel hetkel Sõstra käitus väga halvasti, õhutas ka teisi kinnipeetavaid maski mitte kandma ja solvas tunnistajat ning tunnistaja ütles kinnipeetavatele seetõttu halvasti. Seejärel kandis tunnistaja korrapidajale ja ülemusele oma käitumisest ka ette, läks klassi ette, vabandas ja selgitas. Kinnipeetavatega käis rääkimas ka tunnistaja ülemus. Sõstra õhutamine näeb välja selline, et ta ütleb teistele, et ärge tehke, ei pea, kus see seadus on ja on agressiivse kehakeelega (käed vehivad ringi, ütleb halvasti, sõdib). Tunnistaja annab oma korraldusi kõva häälega ja vastavalt seadusele. Tunnistajal on alati kaasas nimekiri, kui kinnipeetavad midagi ütlevad ning ta teeb endale alati märkmeid, mida saab ettekandesse panna, sest kõik meelde ei jää. Ettekande esitamine on kinnipeetava rikkumise korral kohustuslik. Kinnipeetaval ei ole lubatud käituda ebaviisakalt ja laimata vanglatöötajaid. Tunnistaja E. A. ütlustega riimub sisult ka tema poolt 03.01.2022 koostatud ettekanne nr 2-2236 ja 10.01.2022 koostatud ettekanne nr 2-22-195 juhtunu kohta. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt oli S. Sõstra tema õpilane 2021/2022 õppeaastal vanglas puidupingi operaatoril. Õpetajatel oli koroonaajal maskikandmise kohustus ja testimise kohustus. Ka kinnipeetavatelt nõuti seda. Oli õpilasi, kes täitsid nõuet, oli ka neid, kel kogemata maskid tulid eest ära, oli ka vastupidiseid, negatiivseid näiteid. Õpetajal oli kohustus maskikandmist meelde tuletada, järelevalvet selle üle teostasid vangla ametnikud. S. Sõstra ja E. A. vahel oli sõnavahetusi. Tekkis ka kõrgendatud emotsioone. S. Sõstra on ka E. A. solvanud, talle halvasti öelnud. Sõna sõnalt seda tunnistaja ei mäleta, kuid see oli suhteliselt ebatsensuurne. Pigem oli tegemist solvamisega. E. A. püüdis selles olukorras jääda viisakaks ja korrektseks. 4 Tunnistaja A.M. selgitas, et 03.
2. oli ta hommikul kaugemal trepi peal. Oli mingi sõnavahetus. Samal päeval hiljem maski mittekandmise pärast xxxx tahtis S. Sõstra klassist ära viia ja viiski. Tunnistaja ei mäleta, et S. Sõstra oleks midagi xxxx-le öelnud. Midagi ta pobises nina alla, aga muud tunnistaja ei kuulnud. Ka M. vist oli koolis. Koolis oli maskikandmise kohustus. Maskide kandmist jälgis xxxx E. A. E. A. sealolekul oli kogu aeg millegipärast probleem, et kellelgi oli ninaots väljas. E. A.ga on kooli xxxx-st kõige raskem, sest ta kohe viib kinnipeetavad minema. See on paikapanemise küsimus. Teine ütleb, et pane mask nina peale vms. Tunnistaja K.K. kinnitab, et S. Sõstra xxxx-ile midagi ei öelnud. xxxx käskis S. Sõstral minema minna, sest tal ei ole maski ees. S. Sõstra soovis klassis edasi olla, kuid xxxx käskis asjad kokku panna. Seejärel tuli xxxx järele ja S. Sõstra lahkus klassist. Tunnistaja mäletab, et klassiukse lahti tegemise hetkel oli S. Sõstral mask ees. xxxx kutsus kinnipeetavaid debiilikuks ja hiljem vabandas, selline situatsioon oli. Tunnistaja ei mäleta, kas M. koolis oli. Tunnistaja A.S. oli enda sõnul 03.
3. trepi peal, kui S. Sõstra minema viidi. xxxx ei hoiatanud, et pane mask ette. 10.
4. olid klassis kõigil maskid ees. Kinnipeetava kuuldes S. Sõstra midagi xxxx-ile ei öelnud, küsis vist, et miks ajate mind koolist minema. Midagi ebatsensuurset S. Sõstra kaaskinnipeetavate kuuldes ei öelnud. Ka tunnistajat on minema saadetud, kui debiilikuteks sõimas. Koolis käies oli maski kandmine kohustuslik ja kõik kinnipeetavad olid sellest kohustusest teadlikud. Aga kõigil olid enne kooli maskid ees. Kui maski ees ei olnud ja xxxx-l tuju sitt, siis xxxx nähvas kohe ära - xxxxi reageering sõltus tema tujust. Maskid olid kõigil ees, sest muidu ei oleks kooli lastud. Tunnistaja ei mäleta, et oleks maski kandmise nõuet korratud. Tunnistaja ka ei mäleta, kas M. koolis oli. Menetlusaluse isiku S. Sõstra hinnangul on kohtuistungil antud vastused pehmelt öeldes puudulikud. Mingit vabandust ei tulnud. Vastus on ilmne kinnimätsimine ja sõnade väänamine. 10.
5. hommikul oli xxxx E. A. tööl, politseilogoga märk rinnas ja kontrollis ukse peal. S. Sõstra näitas näpuga xxxx suunas ja ütles, et oled ka mendis töötanud. xxxx ütles, et ära näpi. S. Sõstra aga teda ei puutunudki, kuigi oldi lähestikku. S. Sõstra ütles, et ta ei tahakski xxxx E. A.t näppida. Keegi naeris selle peale S. Sõstra selja taga. Menetlusaluse isiku sõnul sel hetkel ta ei mõelnud, et naisterahvas võib-olla mõtles sellise ütlemise peale, et ta on kole. S. Sõstra oli alles ärganud ja pea ei töötanud hästi. Menetlusalune isik ei tahtnud kindlasti xxxx-it solvata. Ta tahtis öelda, et vanglatöötaja puudutamisest võib tulla jamasid. xxxx vaatas ütlemise peale S. Sõstrat väga vihaselt, oli väga kuri ja 45 min hiljem tuli klassi ning saatis S. Sõstra ära. Menetlusalune isik mäletab, et M ei olnud üldse koolis, ka see fakt on vale. Ka klassivennad ütlesid, et S. Sõstra midagi väga hullu ei öelnud. S. Sõstra pobises laua pealt asju võttes omaette, et ussita ussita. Samuti vaatas xxxx-ile näkku ja ütles, et eriti nagla mind niimoodi koolist ära saata, see ei ole normaalne. Menetlusaluse isiku sõnul on näha, et isiklikud emotsioonid ja isiklik viha tuleb mängu. Sellisel ametialal peaks jääma külmaks. xxxx peaks enda staažist tulenevalt oskama käituda. S. Sõstra jaoks on selline käitumine lubamatu. Väljend „nagla“ oli mõeldud pigem etteheitena, et see on pigem nahhaalne, et niimoodi käitutakse, et oma viha niimoodi rakendatakse ametivõimu kasutades kätte maksmiseks. Niigi on elu raske olnud, sest ollakse kodust eemal ja S. Sõstral on lapsega probleemid, ta on õnnetu. Milleks võimutseda. S. Sõstra teab, et tal oli mask korralikult tol päeval ees. Videos oli menetlusalune isik väga süvenenud ja mask oli ilusti ees. Tal olid ka pikemad vuntsid, mis võisid olla maski vahelt väljas ning see võis tekitada hetkeks visuaalse illusiooni kaugemalt, et maski ees ei ole. Kui xxxx juba klassi tuli, siis ta ei kontrollinud, ei vaadanud nii, vaid katsus, kas mask oli ees. 10ndal menetlusalune isik pobises omaette, et ussitate ja ei ole normaalne. S. Sõstra enda sõnul ka ütles, et miks ta peab ära minema, et tal oli mask ees ja päriselt ka sa ei saada mind praegu ära. Kõik teised väidavad vastupidist, kes seda nägid. Terve klass vaatas S. Sõstra poole. Väljend „xxxxx“ oli enda ette pobisedes öeldud, seda menetlusalune isik E. A.le ei öelnud. S. Sõstra ei usu, et E. A. seda kuulda võis, sest ta oli nii kaugel. Ka S. Sõstra ees olev inimene ei 5 saanud sellest aru. Võib-olla xxxx ajas sassi üldse M-ga, kes kasutas neid. S. Sõstra enda sõnul ei ole xxxx E. A. suhtes ebatsensuurseid väljendeid kasutanud. Ta vabandab, kui nagla ütles, aga ta ei ole seda ebatsensuurseks pidanud, vaid pigem omadussõnaks. Maski kandmine on silmakirjalik, sest vangla ei ole teinud kõik, et nakatumisi vältida. Maskiga on aga tõenäosus ikkagi väiksem nakatuda. S. Sõstra ei ole maski vastu. Menetlusalune isik taotleb trahvi tühistamist. Peaks ka uurima, kuidas xxxx E. A. tegelikult toimetab. Ta kuritarvitab võimu ja käitub ebasündsalt. Kinnipeetav ei oleks niisama 100 eurose trahvi pärast kaebust esitanud. xxxx E. A. on päris ohtlik inimene ja see ei ole normaalne. S. Sõstra kinnipeetavana teab, et ta kasutab võimu tema vastu. See kõik on selge, mis tuleneb ka kinnipeetava kaebustest ja märgukirjadest vanglale. S. Sõstra mõistis alles hiljem, et xxxx võis uksel öeldu suhtes solvuda. S. Sõstral ei ole rohkem rikkumisi, ta on korralik. Menetlusalune isik palub teha õiglane otsus.

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangixxxxit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Termin „solvamine“ on määratlemata õigusmõiste (vt RKKKo 3-1-1-31-16, p 10). Kohtu hinnangul on üheselt tuvastamist leidnud, et S. Sõstra, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ütles 03.01.2022 kella 13:25 paiku Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vangla sotsiaalosakonna koridoris ametiülesandeid täitvale xxxx E. A.le, et: „xxxxxxxx“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Samuti S. Sõstra, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ütles 10.01.2022 kella 09:45 paiku Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vangla sotsiaalosakonna puidupingiklassis ametiülesandeid täitvale xxxx E. A.le, et: „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Ettekandes ja tunnistaja E. A. ülekuulamise protokollis on kirjeldatud samu solvavaid väljendeid nagu väärteoprotokollis ja väärteootsuses. Kuigi tunnistaja E. A. kohtuistungil täpsemalt tema suhtes kasutatud solvavaid väljendeid ei mäletanud, siis ka tema sõnul on need kohtuvälise menetleja otsuses kajastamist leidnud. Pikema ajavahemiku möödudes öeldu unustamist ei saa tunnistajale ette heita. Samuti ei ole kohtul alust kahelda ettekandes ja kohtuvälise menetluse raames ülekuulamisel xxxx E. A. poolt kirjeldatud solvavate väljendite kasutamises kinnipeetava S. Sõstra poolt. Kohtu hinnangul S. Sõstra reageering xxxxi korraldustele maski kasutamise kohta ei olnud adekvaatne. Vanglaametniku solvamine näitab S. Sõstra küünilist suhtumist. S. Sõstral puudus õigustus reageerida otsuses kirjeldatud viisil xxxxi korraldustele. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul S. Sõstra oma tegevusega täitnud

§ 275lg 1 objektiivse koosseisu.

Kuigi menetusalune isik on leidnud, et tema rikkumist toime pannud ei ole, siis kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et otsuses kajastatud süütegude sooritamine on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. On olemas isikulised tõendid – tunnistajate E. A. ja M. K. kohtuistungil antud ütlused, mis annavad informatsiooni toimunud sündmuste kohta. Kohtu hinnangul on tunnistajate E. A. ja M. K. ütlused usaldusväärsemad kui tunnistajate A. M., K. K., A. S. ja menetlusaluse isiku S. Sõstra ütlused, sest need ei riimu väärteomenetluses kogutud teiste tõenditega. Kuigi tunnistaja M. K. ei kinnitanud kohtuistungil kuupäevaliselt xxxxi E. A. solvamisega seonduvat, siis ta sisuliselt selgitas, et S. Sõstra on xxxx E. A-t siiski seoses viimase tööülesannete täitmisega solvanud. Samas tunnistaja A. M. mäletamist mööda S. Sõstra trepil ja klassis xxxx-ile midagi 6 ei öelnud, kuid mingi sõnavahetus siiski oli. S. Sõstra olevat midagi enda nina alla pobisenud. Tunnistaja K. K. sõnul S. Sõstra samuti trepil ja koolis xxxx-ile midagi ei öelnud ja S. Sõstral oli mask ees. Tunnistaja A. S. sõnul xxxx ei hoiatanud, et maskid tuleb ette panna. 03.

1. ja 10.
2. olid kõigil maskid ees, muidu ei oleks kooli lastud. Tunnistaja A. S. ka ei mäletanud, et oleks maski kandmise nõuet korratud. Menetlusalune isik S. Sõstra samuti on kinnitanud, et temal oli kõne all olevatel kuupäevadel mask ees ja ta ei ole xxxx E. A.le väärteoprotokollis kajastatud ebatsensuurseid lauseid öelnud. Paraku tunnistajate A. M., K. K. ja A.S. ning menetlusaluse isiku S. Sõstra ütlused ei lange maskide kandmise kohustuse korduva meeldetuletamise, S. Sõstra maskikohustuse korduva rikkumise ja S. Sõstra poolt xxxx E. A.le öeldud solvavate väljendite osas teiste kogutud tõenditega oma sisult kokku, on seega ebausaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist selles osas välja jätta. S. Sõstra on samas ka kohtuistungil kinnitanud, et ta siiski midagi võis xxxxile öelda ja teda solvata. Samuti vähendab menetlusaluse isiku S. Sõstra ütluste usaldusväärsust asjaolu, et tema sõnul kinnipeetavat M koolis ei olnud, aga samas menetlusalune isik on ka vastupidiselt kohtuistungil väitnud, et xxxx võis M poolt öeldud solvanguid kuulda. Kohtul ei ole alust kahelda, et tunnistajad E. A. ja M. K. on andnud tõeseid ütlusi toimunu kohta, sest need riimuvad sisult ka xxxx E. A. ettekandes esitatuga ning on eluliselt usaldusväärsemad. Tunnistajaid E. A.T. ja M. K-t on ka enne ütluste andmist hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Kohus ka kohtuistungil tajus, et kinnipeetavatest tunnistajad ja menetlusalune isik on vanglatöötajate suhtes enamjaolt negatiivselt meelestatud. Samuti S. Sõstra on selgitanud istungil, et ta võib temale ebameeldivates olukordades plahvatada ja öelda, mis keelele tuleb. Eelnev omakorda vähendab nimetatud tunnistajate ja S. Sõstra ütluste usaldusväärsust toimunu kohta, sest on inimlik, et sellisel juhul antakse menetlusalust isikut õigustavaid või tema süüd vähendavaid ütlusi, mis aga ei ole tõesed ega eluliselt usaldusväärsed. S. Sõstra on ka sõnaselgelt väljendanud kohtuistungil enda antipaatiat Tartu Vangla xxxx E. A. suhtes, esitamata kohtule väidetavate xxxxi rikkumiste kohta mingeid tõendeid. Paraku kinnipeetavate arvamuseavaldused xxxxi töö kohta ei ole tõendiks. Kohus käesolevas väärteokaebemenetluses ka ei analüüsi Tartu Vangla xxxxi E. A. töötamisega seonduvat, sest tegemist on vangla pädevusse kuuluva küsimusega. Kohtul ei ole mingit alust kahelda, et Tartu Vangla xxxx E. A. teeb oma tööd vastavalt seadustele, teistele õigusaktidele ja vangla sisekorrale tuginedes ausalt, erapooletult ja usaldusväärselt ning et tema antud ütlused ja koostatud ettekanne kajastab tegelikult asetleidnud sündmuseid. Samas S. Sõstra on kinnipeetav, kes on karistust kandva isikuna kohustatud alluma vangla sisekorrale ja ametiisikute korraldustele. Tunnistajate E. A. ja M. K. ütlustest saadud informatsioon on piisav kohtule käesolevas asjas otsuse tegemiseks. Tunnistaja E. A. on ka kinnitanud, et ta tundis ennast pärast S. Sõstra öeldut solvatuna. Ka kohtu hinnangul oli S. Sõstra sõnakasutus objektiivselt selline, mis teist inimest solvab.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.

§ 16

lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et S. Sõstra õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuna ta ilmselt elukogenud inimesena teadis, et tema sõnakasutus võib xxxxit solvata ja sisimas ka nõustus sellega. Menetlusalune isik ka kohtuistungil möönis, et ta võis xxxxit solvata. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut S. Sõstrat toimepandud väärteo eest karistada. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas ka karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. S. Sõstra ei ole kohtuvälises ega kohtumenetluses avaldanud toimepandud rikkumiste osas kahetsust, jätkates nende eitamist ning süüdistades hoopis xxxxit võimu kuritarvitamises, ebasündsas käitumises jms. Kuigi kohtuistungil menetlusalune isik väljendas kahetsust, et ta oli 7 xxxxit solvanud, siis seda kahetsust väljendas S. Sõstra vaid osade rikkumiste, mitte kõikide temale ette heidetud rikkumiste osas. Enamust rikkumistest S. Sõstra eitab. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, sest ta ei ole avaldanud kõikide rikkumiste osas kahetsust ning tal puudusid teo toimepanemise ajal ka kehtivad karistused samaliigiliste rikkumiste eest. Rikkumise ajal ei esinenud ka selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmisest suuremas määras. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes peab isikule määratav karistus andma ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Vanglaametniku solvamine ei ole mingil moel õigustatud. Vangistusseadust kui ka vangla sisekorraeeskirju on vangidele tutvustatud. Vangid peavad käituma vastavuses nimetatud aktides toodud nõuetele. Vangistatu ei tohi endale lubada kõnepruuki, mis võib vangixxxxit solvata.

§ 275

lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud

§ 275lg 1 järgi.

VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud S. Sõstrale rikkumise eest proportsionaalse karistuse.

§ 275

lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või aresti. Käesoleval juhul määrati S. Sõstrale rahatrahv sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).

§ 275lg 1 rahatrahvi sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut.

Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid), on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne. Kohus ei pea võimalikuks S. Sõstrale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Kohtu hinnangul on kohane ja proportsionaalne mõista S. Sõstrale rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning Tartu Vangla 16.05.2022 otsuse väärteoasjas nr 650022000027 muutmata. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on oma ametiülesandeid täitvate ametiisikute solvamiste osas 8 olemas ka avalik menetlushuvi, sest riigivõimu teostajatesse tuleb suhtuda lugupidavalt. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult solvas oma ametiülesandeid täitnud xxxx. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 9