lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Ferratum Bank p.l.c esitas 05.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2478,95 euro saamiseks. Kohus tegi 06.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlgnikule A. K. on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 6.01.2022 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 11.01.2022 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 20.01.2022 aadressil xxxTagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 14.03.2022 aadressil xxx- Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 25.05.2022 aadressil xxx- Tagastatud - ei ela/asu aadressil; 20.01.2022/ 14.03.2022/ 25.05.2022 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus; 20.06.2022 saadetud makseettepanek e-posti aadressidel xxx – kiri ei lähe läbi, xxx – puudub kättesaamise kinnitus, xxx – puudub kättesaamise kinnitus. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Andrei Krek, kes tagastas need 10.06.2022 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil xxx ei tööta. Naaberkorterites mitte keegi ei vasta. KÜ esimees ütles, et antud aadressil asuv korter oli tühi viimase aasta jooksul. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud 17.06.2022, et isik enda rahvastikuregistrijärgses elukohas ei viibi. Muid kontaktaadresse Eesti Vabariigis politsei kasutatavates andmebaasides ei ole. Isikul on lisa aadressina märgitud xxx Isikul on märgitud ka kaks e-posti aadressi: xxx ja xxx. Politseile teadaolevad kontakttelefoninumbrid ei ole kehtivad. Ametlike piiripunktide 2
lg 1 p 2 alusel 27.06.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 9.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Ferratum Bank p.l.c vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 10.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
11. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 3101,84 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus summas 2000 eurot, intress 161,04 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning viivis 890,80 eurot, millele lisandub viivis põhinõudelt alates 27.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. 4
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 13. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 420 eurot, kohtutäituri tasu 40 eurot ja õigusabikulud 300 eurot (3 h x 100 = 300 eurot, käibemaksuta). Kohus leiab, et riigilõiv ja kohtutäituri tasu on põhjendatud menetluskulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 300 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulu suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur) käibemaksuta. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 660 eurot (s.o riigilõiv 420 eurot, kohtutäituri tasu 40 eurot ja õigusabikulud 200 eurot) 14.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 15.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 16.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.