Obsah (7)

§ 200§ 65§ 121§ 16§ 184§ 73§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2022, Tartu (suuline menetlus) Kriminaalasja number 1-22-2750 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika K

§ 200lg 2 p 4,7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 6.

juuli 2022 otsus Apellatsioonide esitajad Argo Laul ja tema kaitsja Toomas Metsma Süüdistatav Argo Laul Isikukood 37108024911, asukoht vahistatuna eelvangistuses, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht Soome Vabariigis, tellingute paigaldaja, varem kriminaalkorras karistatud, tõkend - vahistamine Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kretel Tamm Prokurör Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv kokkuleppel Istungi toimumise aeg 27. september 2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 2; § 340 lg 2 p 3 tühistada Tartu Maakohtu 6. juuli 2022 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-22-2750 osaliselt, see on Argo Laulu süüditunnistamises ja karistamises

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi ja

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse osas.

Tunnistada Argo Laul süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud 2 aasta 6 kuulist vangistust 1/3 võrra ja karistada Argo Laulu 1 aasta 8 kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud 1 aasta 8 kuulist vangistust Argo Laulule Pärnu Maakohtu

1. mai 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 3 1 aastat 5 kuud 28 päeva, võrra ning mõista Argo Laulule liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Argo Laulu karistuse kandmise aja alguseks lugeda
2. jaanuar
3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata. Argo Laulu ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Argo Laulu süüdistatakse selles, et tema sõites
4. jaanuaril 2018 auto kõrvalistmel Tartumaal, nõudis autos istunud R.A. ult raha ja pangakaardi PIN-koode. Kui R.A. keeldus koode ütlemast, lõi A. Laul korduvalt tagaistmel istunud R.A. ut rusikaga näo piirkonda. Pärast Tallinn-Tartu maanteed mööda Tartu linnast välja sõitmist ja metsavaheteele keeramist tirisid A. Laul ja autot juhtinud seni tuvastamata isik R.A. u autost välja ja lohistasid teda mööda maad. A. Laul koos tuvastamata autojuhiga jätkasid maas lamava R.A. u peksmist käte ja jalgadega näo, käte ja keha piirkonda kuni R.A. andis enda pangakaartide PIN-koodid. A. Laul ja tuvastamata isik võtsid R.A. ult ära rahakoti, milles olid pangakaardid, sularaha ja dokumendid. Peksmise ja lohistamisega põhjustas A. Laul kannatanu R.A. ule füüsilist valu ning tervisekahjustuse – koljuluude hulgimurru ja ninaluude murru.
5. jaanuaril 2018 oli A. Laulul kehtiv karistus
6. oktoobril 2011 toime pandud röövimise eest, milles ta mõisteti süüdi Tartu Maakohtu
7. märtsi 2012 kohtuotsusega ja mille eest mõistetud karistuse kandmine lõppes juunis
8. Sellise tahtliku tegevusega pani A. Laul
9. jaanuaril 2018.a toime

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Maakohtu otsus 6. juuli 2022 otsusega tunnistas Tartu Maakohus A. Laulu süüdi

§ 200lg 2 p 4,7 järgi ja karistas teda 4 aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus 4 aastat vangistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta 4 kuu vangistuse võrra ja mõistis A. Laulule karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus 2 aasta 8 kuulist vangistust A.

Laulule

1. mai 2017 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10990 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 3 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis A. Laulule 6 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. 2 Lahendades A. Laulu süüküsimust toetus kohus
2. jaanuaril 2018 koostatud patrulllehele, mille kohaselt kella 16:58 ajal sai politsei väljakutse, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
3. kilomeetril on keegi peksa saanud. Kella 17:18 ajal sündmuskohale saabudes avaldas R.A. , kelle alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1.02 mg/l, et politseinikud olid ta läbi peksnud, et ta pangakontolt raha kätte saada. Sõber olevat talle takso kutsunud, kiirabi toimetas R.A. u EMO-sse. SA TÜ Kliinikumi haigusjuhu epikriisist nähtuvalt toimetati
4. jaanuaril 2018 kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda 49-aastane patsient R.A. , kellel tuvastati koljuluude hulgimurrud, ninaluude murd, vasema maxilla faktuur ja kaasuvana etanooli toksiline toime, etanooli 2.59 promilli. Ka toetus kohus tunnistajate E.P. a ja P.L. u ütlustele. Kohus uuris Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli, mille kohaselt tundis P.L. talle näidatud 3-e sarnase isiku foto hulgast ära A. Laulu, kes oli üks nendest, kes peksis kolmandat meest. Kohus uuris ka R.A. u ütlusi, milliste kohaselt kleepisid talle
5. jaanuaril 2018 kaupluses külge 2 meest, kes teda hiljem peksid ja mees, kes ta hiljem päästis. Jõi koos nende meestega poe taga viina. Nende meeste autosse läks selleks, et nad pidid ta koju viima. R.A. u ütluste kohaselt oli tema peksjaid kaks ja nad tahtsid tema käest kahe pangakaardi PIN-koode, mida ta neile alguses ei öelnud, kuid kui nad ähvardasid ära tappa, siis andis neile lõpuks õiged PIN-koodid. R.A. u ütluste kohaselt võtsid peksjad temalt ära ka rahakoti, kus oli natuke sularaha ning tema ja firma pangakaardid, lisaks ka dokumendid. Hiljem, kui vaatas enda ja firma pangaarvet, siis raha oli kõik alles. Kõrvutades eelkajastatud tõendeid, leidis kohus, et need on üldjoontes kooskõlas ja kinnitavad veenvalt A. Laulule esitatud röövimise süüdistuse põhjendatust. Kuigi süüdistatav A. Laul ennast kohtumenetluses süüdistuses

§ 200lg 2 p 4,7 järgi süüdi ei tunnistanud, võttis ta ütlusi andes õigeks, et 28.

jaanuaril 2018 ta kohtus ja suhtles kannatanu R.A. uga, esimene kokkupuude kannatanuga oli tal Rimi poes, kus ise ostis õlut ja kannatanu ostis viina. Need ütlused on kooskõlas ka kannatanu R.A. u ütlustega. Ka edasiste sündmuste kohta antud A. Laulu ütlused langevad kokku nii R.A. u kui ka tunnistaja P.L. u ütlustega. Kohus tuvastas, et A. Laulu ütlused lahknevad teistest kogutud tõenditest selles osas, et tema R.A. ut ei peksnud talle vigastusi ei tekitanud ning kannatanult raha ja pangakaardi PIN-koode ei nõudnud ja ei kuulnud, et ka keegi teine oleks seda kannatanult nõudnud. Autost lahkus siis, kui auto oli veel Tartus ja ei olnud veel metsa jõudnud. Ütlusi andes võttis A. Laul õigeks ainult selle, et lõi kannatanut sõidu ajal üksnes lahtise käega, aga seda seetõttu, et kannatanu hakkas teda ja autojuhti segama ja pidi kannatanut takistama. Hilisemates ütlustes põhjendas A. Laul kannatanule lahtise käega näkku löömist aga sellega, et ajas kannatanut niimoodi hoopiski üles. Kohus, olles hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, asus seisukohale, et ülejäänud tõenditest lahknevad kõige teravamalt A. Laulu ütlused. Kohus lähtus osas, millises A. Laulu ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, asjas omavahel koosksõlas olevatest tõenditest ja jättis A. Laulu ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. 3 Kohtu arvates nähtus R.A. u ütlustest, et A. Laulul oli

1. jaanuaril 2018 motiiv kannatanult rahaliste vahendite nõudmiseks ja saamiseks, kuna sama päeva hommikul kulutas tema hilisem peksja, s.o A. Laul, kogu oma raha ära Rimi poes õlut ostes.
2. jaanuaril 2018 hommikul Rimi poes olles saigi kannatanu aru, et tema hilisem peksja kleepiski ennast talle külge, kuna sai aru, et tal on raha. Edasine sündmuste käik kinnitabki seda, et kannatanuga suhtlemise eesmärgiks oli A. Laulul ja tema poolt kohale kutsutud autojuhil kannatanult kätte saada tema rahalised vahendid ja kui kannatanu neid vabatahtlikult ei soovinud anda, siis A. Laul peksis selleks kannatanut nii autojuhi kasutuses olnud sõiduautos kui ka hiljem koos autojuhiga Tartu lähedal asuvas metsas. Peksmise tulemusena kannatanu lõpuks ütles peksjatele enda ja oma firma pangakaartide PINkoodid, misjärel tema peksmine lõpetati. Kuna kannatanu jäi A. Laulu ja autojuhi ühise tegevuse tulemusena ilma enda rahakotist, sealhulgas seal asunud pangakaartidest ja mõningasest sularahast ning A. Laul ja autojuht nõudsid kannatanult rahakotis asunud kahe pangakaardi PIN-koode, siis pole kahtlust selles, et füüsilist vägivalda kasutasid A. Laul ja autojuht kannatanu kallal tema vara hõivamiseks, soovides saada kannatanult enda kätte tema rahalisi vahendid. Kohus asus seisukohale, et kannatanu suhtes pikema aja vältel jõhkra füüsilise vägivalla kasutamine kannatanult rahaliste vahendite kättesaamise eesmärgil on sihipärane tegevus ja on

§ 16lg 2 mõttes käsitletav kavatsetusena.

Kohus leidis, et A. Laulu käitumine on kvalifitseeritav süüdistuses kajastatud röövimisena isikute grupis autojuhiga, kelle isik on jäänud senini kindlaks tegemata. Autojuht ja A. Laul tegutsesid kannatanult rahaliste vahendite kättesaamiseks kooskõlastatult kaastäideviijatena. Autojuht sõidutas tagaistmel istuvat kannatanut ja esiistmel istuvat A. Laulu ringi, kuni A. Laul peksis autosõidu ajal tagaistmel istuvat kannatanut rusikaga näkku ja sai kannatanult kätte tema rahakoti selles oleva mõningase sularahaga ja kahe pangakaardiga ning kliendikaartidega ja IDkaardiga. Kannatanult ära võetud rahakotis asunud pangakaartidelt rahaliste vahendite kättesaamiseks nõudsid A. Laul ja autojuht, et kannatanu avaldaks neile pangakaartide PIN-koodid, mida kannatanu aga esialgu ei teinud, mistõttu A. Laul jätkaski autos autosõidu ajal kannatanu edasist peksmist. Kuna see tulemust ei andnud, siis viisid A. Laul ja autojuht kannatanu Tartu lähedale metsa, kus kahekesi koos jätkasid kannatanu peksmist käte ja jalgadega näo, käte ja keha piirkonda kuni kannatanu lõpuks ütles neile ka õiged pangakaartide PIN-koodid. Asjaolu, et kannatanu ütluste kohaselt ei olnud tema rahakotist pärit pangakaartidega raha pangaautomaadist välja võetud, ei välista A. Laulu käitumise õigusvastasust ja röövimise toimepanemist. Miks ja millistel asjaoludel jäid kannatanu ja tema ettevõtte pangakontodelt rahalised vahendid välja võtmata, ei välista samuti A. Laulu käitumise õigusvastasust ja ei tee röövimise toimepanemist olematuks. Kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamine selleks, et saada endale tema rahalised vahendid, mille tulemusena õnnestus kannatanult autosõidu ajal kätte saada tema rahakott koos selles olevate pangakaartidega, sularahaga, kliendikaartidega ja ID-kaardiga, kvalifitseerub röövimiseks. Kannatanule põhjustati vähemalt koljuluude hulgimurd ja ninaluude murd ning see on kriminaalasjas kogutud tõenditega ka tõendamist leidnud. 4 Kohus asus seisukohale, et tegemist lõpuleviidud röövimisega, kuna kannatanu R.A. u ütluste kohaselt võtsid peksjad temalt peale pangakaartide PIN-koodide nõudmise ära ka rahakoti, kus oli natuke sularaha ning tema ja firma pangakaardid, lisaks ka dokumendid. Kannatanult pangakaartide äravõtmine omab tähtsust sellisel juhul, kui teatakse ka pangakaartide PINkoode. Käesoleval juhtumil said A. Laul ja autojuht kannatanu valdusest tema rahakotist pärinevate pangakaartide PIN-koodid teada kannatanu jõhkra peksmise tulemusena. Taolistel asjaoludel on põhjendatud lugeda röövimine lõpuleviiduks. Pangakaartide PIN-koodide teadasaamisest alates oli kannatanu röövijatel reaalne võimalus röövitu kasutamiseks, s.t pangakaardid omasid nende jaoks PIN-koodide teadasaamisest alates ka reaalset rahalist katet. 28. jaanuaril 2018 oli A. Laulul kehtiv karistus 27. oktoobril 2011 toime pandud röövimise eest, milles ta mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 28. märtsi 2012 kohtuotsusega ja mille eest mõistetud karistuse kandmine lõppes juunis 2016. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Laul pani 28. jaanuaril 2018 toime

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. APELLATSIOONID Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Laulu kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja A. Laul talle

§ 200lg 2 p 4,7 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Alternatiivselt palub kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist Tartu Maakohtule uuesti arutamiseks. Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. Apellatsioonis leiab kaitsja, et A. Laulu süüdimõistev kohtuotsus tugineb suuresti R.A. u ütlustel, mida isik on kohtueelses kriminaalmenetluses andnud 3 korral. Esimesed ütlused on R.A. ult võetud juhtunu kohta

1. jaanuari 2018 õhtul kell 22:
2. PPA menetleja on küsitlenud ja võtnud R.A. ult ütlused ajal, mil isik oli alkoholijoobes ehk ebaadekvaatses seisundis. Nimetatud ütlused on täiesti ebausaldusväärsed ja neid ütlusi ei saa kasutada tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. R.A. u teised ütlused, mis on antud
3. jaanuaril 2018, on jätkuvalt väga segased. Isik avaldab sisuliselt luulusid. Kannatanu ütlustest võib välja lugeda, et kannatanu on jätkuvalt segaduses ega mäleta juhtunu asjaolusid täpselt ega adekvaatselt. Nimetatud kannatanu ütlused on täielikult ebausaldusväärsed. Kohus ei oleks tohtinud arvestada seda tõendit kohtulahendi tegemisel. R.A. u kolmandad ütlused, mis isik on andnud
4. detsembril 2020 ei ole tõendiks. R.A. annab ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta, mida ta ise ei mäleta. Asjaolude osas on ta teadlikuks saanud teise isiku vahendusel. R.A. ütlusi andes kinnitab, et sisuliselt ta juhtunut ei mäletanud või mäletas juhtunu asjaolusid valikuliselt. Sama kinnitab R.A. , et oli kohtunud hiljem tunnistaja P.L. uga, kes rääkis talle juhtunust ja andis juhtunu asjaolude kohta omapoolse selgituse ja ülevaate. Seega R.A. u poolt
5. detsembril 2020 antud ütlused ei ole ega saa olla tõendiks, millega saaks tõendada tõendamiseseme asjaolusid. 5 Kaitsja leiab, et kannatanu ütlused ei ole järjepidevad. Kannatanu R.A. muudab pidevalt oma ütlusi vastavalt sellele, mida talle on juhtunust räägitud või on kuulnud teiste isikute käest. Eluliselt on usutav, et kannatanu olles raskes alkoholijoobes, ei tajunud juhtunu asjaolusid. Arvestades R.A. u isikut, kes on alkoholi kuritarvitaja ja kes oli enne juhtunut ca 2 nädalat joonud pidevalt alkoholi, on eluliselt usutav, et ta ei mäletanud sellest sündmusest midagi. R.A. vahendab teiste isikute poolt saadud teavet ja edastab seda enda nimel kui faktilisi asjaolusid tõendamiseseme kohta ning moonutades tõde ja/või andes juhtumi kohta valeütlusi. Kaitsja arvates ei ole kohus tõendiallika usaldusväärsust objektiivselt hinnanud ega kohtuotsuses veenvalt põhistanud, miks loetakse need piisavalt usaldusväärseks, et nendele saaks tugineda lahendis. Kaitsja arvates ei viita ka tunnistaja P.L. u ütlused võimalikule röövimisele ega PIN-koodide küsimist kannatanult. P.L. u ütlustest nähtub vaid, et isikute vahel tekkisid tüli ja üksteise löömine. Füüsilise vägivalla osas vaidlust ei ole. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et antud juhul ei ole kriminaalasjas üheselt tuvastatud A. Laulu süü röövimises. Tõendid ei kinnita ega tõenda üheselt, et apellant oleks talle süüdistuses etteheidetud teo toime pannud. Sellest tulenevalt esineb otsene alus kohtuotsuse tühistamiseks ja isiku õigeks mõistmiseks

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi.

A. Laul taotleb apellatsioonis Tartu Maakohtu otsuse tühistamist ja enese õigeksmõistmist

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi või maakohtu otsuse tühistamist ja selle saatmist maakohtule uueks arutamiseks. A. Laul leiab, et R.A. u 28. jaanuaril 2018 antud ütlused ei ole usaldusväärsed, sest neid andes oli kannatanu tugevas alkoholijoobes. Seda kinnitavad nii politsei ettekanne kui ka R.A. u haigusjuhu epikriis. Kuivõrd R.A. u alkoholijoove, hetkel kui teda kohtas politsei, oli 2,6 promilli, siis viis tundi hiljem, mil teda üle kuulati, oli ta alkoholijoobes ning tema ütlusi ei saa käsitleda tõendina. R.A. u kolmandaid ütlusi ei saa samuti pidada usaldusväärseteks, sest ta jutustab ümber juttu, mida talle rääkis P.L. . A. Laul leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ka põhjusel, et kohtu põhjendustes on ebaõigesti kajastatud P.L. u ütlusi. P.L. ei ole oma ütlustes väitnud, nagu oleks A. Laul nõudnud kannatanult PIN-koode. P.L. ei ole rääkinud pangakaartidest, PIN-koodidest ega nende nõudmisest. Ka on põhjendamatu kohtu väide, nagu oleks R.A. ult autosõidu ajal ära võetud rahakott ja pärast seda hakatud PIN-koode nõudma. Tegelikult on R.A. oma ülekuulamisel kinnitanud, et ta ei ole kindel kuidas tema rahakott ära kadus või kas see võeti temalt ära. Maakohus ei ole üldse arvestanud asjaoluga, et R.A. ei tea ise ka kuidas ta rahakotist ilma jäi. A. Laul leiab, et maakohus on jätnud täielikult arvestamata R.A. u isiku. Apellandile on mõistetamatu kuidas saab uskuda pikalt joomatsüklis olnud raskes joobes isiku juttu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6 Ringkonnakohtu istungil jäid A. Laul ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Samas leidis prokurör, et juhul kui ringkonnakohtu arvates ei leia tõendamist A. Laulu süü

§ 200lg 2 p 4,7 järgi, ei saa A.

Laulu õigeks mõista, vaid ta tuleb süüdi tunnistada vägivalla tarvitamise eest. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära A. Laulu, tema kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasja materjale, leiab, et maakohtu otsus A. Laulu süüditunnistamises ja karistamises

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi ja tema suhtes

§ 65lg 2 järgi liitkaristuse moodustamises, tuleb tühistada.

A. Laul tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada

§ 121lg 2 p 3 järgi ning moodustada tuleb uus liitkaristus.

Apellatsioonides leiavad apellandid, et kriminaalasjas puuduvad tõsikindlad tõendid, mis annaksid aluse A. Laulu süüditunnistamiseks röövimise toimepanemises. Oma väidet põhistavad apellandid sellega, et R.A. u ütlused, millistele maakohus süüdimõistvat otsust tehes eelkõige tugines, ei ole usaldusväärsed ega ka eluliselt usutavad. Teisi tõendeid, mis kinnitaksid A. Laulu poolt röövimise toimepanemist kriminaalasjas aga kogutud ei ole. Andmaks vastust küsimusele, kas A. Laul on toime pannud vägivalda tarvitades R.A. u vara (rahakoti) äravõtmise selle omastamise eesmärgil, märgib ringkonnakohus esmalt, et isikuliste, s.o otseste tõenditena, millistest lähtudes on võimalik nimetatud küsimust lahendada, on käsitletavad R.A. u 30 jaanuaril 2018 ja

1. detsembril 2020 antud ütlused, tunnistaja P.L. u ütlused ning süüdistatava A. Laulu enese ütlused. Vastuseks apellatsioonides tehtud etteheitele, mille kohaselt ei oleks maakohus tohtinud R.A. ul esinenud alkoholijoobe tõttu tema
2. jaanuaril 2018 antud ütlusi tõendina arvestada, märgib ringkonnakohus, et maakohus ei olegi seda teinud. Kohtuotsusest nähtuvalt, kuigi kohus ei ole seda otsuses sõnaselgelt väljendanud, on maakohus otsustust tehes tuginenud vaid R.A. u 30 jaanuaril 2018 ja
3. detsembril 2020 antud ütlustele (vt II kd tl 122). Ka ei nähtu kohtuotsusest, et maakohus oleks otsustust tehes arvestanud R.A. u poolt
4. jaanuaril 2018 sündmuskohal politseitöötajatele või haiglas meditsiinitöötajatele antud seletustega. A. Laulu ütluste kohaselt tema R.A. ult raha ega pangakaartide PIN-koodide avaldamist nõudnud ei ole. Seega eitab A. Laul kannatanult tema vara nõudmist ja ka selle äravõtmist.
5. veebruaril 2018 toimunud P.L. u ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei ole tunnistaja andnud mingeidki ütlusi selle kohta, et A. Laul või tundmatu isik, nn „autojuht“ oleksid R.A. ult ära võtnud rahakoti või nõudnud pangakaartide PIN-koodide avaldamist. P.L. on uurija küsimustele vastates vaid selgitanud, et ajal kui püüti R.A. ut sõidukiga koju toimetada, küsiti temalt, kas ta maksab kütuseraha ning R.A. kinnitas, et maksab. Tegelikult ta aga mingit kütuseraha ei maksnud ja sellepärast ta peksa saigi (I kd tl 43). Seega ei kinnita ka P.L. u ütlused süüdistusversiooni, nagu oleksid A. Laul või „autojuht“ R.A. ut pekstes võtnud temalt ära rahakoti ja nõudnud temalt pangakaartide PIN-koodide avaldamist. 7 Siinjuures nõustub ringkonnakohus A. Laulu apellatsioonis tehtud etteheitega, mille kohaselt on maakohus otsuses alusetult väitnud, nagu nähtuks P.L. u ütlusest, et metsas R.A. ut pekstes, nõudsid A. Laul ja „autojuht“ kannatanult pangakaartide PIN-koodide ütlemist (II kd tl 125). Sellesisulisi ütlusi P.L. ülekuulamisel andnud ei ole. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Laulu ja P.L. u ütlustele tuginedes ei ole võimalik tuvastada, et A. Laul koos nn „autojuhiga“ võtsid vägivalda kasutades ära R.A. ule kuulunud rahakoti ja nõudsid temalt panagakaartide PIN-koodide avaldamist. Eeltoodust tulenevalt jääb ainsaks tõendiks, millele tuginedes on võimalik A. Laulu süüditunnistamine röövimise toimepanemises, R.A. u ütlused. Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile. Sellistel juhtudel valitseb aga arusaam, et kohus peab eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenavalt kummutama. R.A. u
6. jaanuaril 2018 antud ütluste kohaselt ta mäletab, et autoga ringi sõites küsiti temalt korduvalt pangakaartide PIN-koode. Ühtlasi on R.A. ülekuulamisel väitnud, et ta ei ole kindel, kuidas ta rahakott ära kadus või kas see võeti temalt ära. Seejuures on R.A. selgitanud, et kuivõrd tema mäletamisel nõuti temalt panagakaartide PIN-koode, siis ta järeldab, et rahakott ikkagi võeti temalt ära. Viimast hetke, kui rahakott oli tema käes, ta ei mäleta.
7. detsembril 2020 ütlusi andes on R.A. väitnud, et
8. jaanuaril 2018 ütlusi andes mäletas ta toimunut täiesti valesti, sest oli purjus. Hiljem nägi ta seda meest, kes teda päästis (P.L. ) ja mehe ütluste kohaselt sõitsid nad autoga, mis oli maastur. Samal ülekuulamisel väitis R.A. , et peksjad nõudsid temalt kahe pangakaardi PIN-koodide avaldamist ja lõpuks ta ütleski neile PIN-koodid. Temalt võeti ära ka rahakott, milles oli natuke sularaha ja tema enda ja firma pangakaart. Kontrollides hiljem kontosid ta veendus, et arvetelt ei olnud raha võetud. Võrreldes nimetatud ülekuulamistel R.A. u poolt antud ütlusi, ilmneb, et 2 päeva pärast sündmuse toimumist kannatanu ei mäletanud, kuidas tema rahakott ära kadus ja kas see üldse võeti temalt ära. Ta ainult järeldab, et see võeti ära. Sisuliselt kaks aastat hiljem ütlusi andes kinnitab aga kannatanu kindlasõnaliselt, et rahakott võeti temalt ära ja temalt nõuti kahe pangakaardi PIN-koodide avaldamist tema peksjate poolt. Ringkonnakohus leiab, et taoline üldsõnalisus (kes, millal ja kus nõudis koode) ja teatud vastuolulisus kannatanu ütlustes (ei mäleta millal ja kuidas rahakott kadus vs peksjad võtsid rahakoti ära), tekitab kahtlusi R.A. u ütluste usaldusväärsuses. Maakohus on otsuses, pärast kriminaalasjas kogutud tõendite s.h R.A. u ja P.L. u ütluste refereerimist, üldsõnaliselt väitnud, et need on üldjoontes kooskõlas (vt II kd tl 123, 124). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R.A. u, P.L. u, aga ka A. Laulu ütlused on mõningate asjaolude osas tõepoolest kokkulangevad (nt viina ostmine ja selle koos joomine, autoga sõitmine, jne). Samas on nimetatud isikute ütlustes tuvastatavad ka olulised vastuolud, eelkõige R.A. ult rahakoti äravõtmise ja pangakaartide PIN-koodide avaldamise nõudmise osas. Nimetatud vastuolu ei ole maakohus aga otsuses analüüsinud ning esinevatele vastuoludele hinnangut andmata nentinud, et R.A. u ütlused temalt rahakoti äravõtmise ja pangakaartide PIN-koodide avaldamise nõudmise osas on usaldusväärsed. 8 Taolise analüüsi vajalikkuse kuid selle eiramise ilmekaks näiteks on ringkonnakohtu arvates maakohtu otsustus lugeda tuvastatuks, et autosõidu ajal R.A. ut pekstes sai nimelt A. Laul enda kätte kannatanule kuulunud rahakoti (II kd tl 125). Millistele tõenditele tuginedes maakohus taolisele järeldusele jõudis kohtuotsusest ei nähtu. R.A. u ütlustest, seda isegi
9. jaanuari 2020 ütlustest, ei nähtu, millises kohas ja kes konkreetselt, võttis ära talle kuulunud rahakoti. Nimetatu kohta ei ole ütlusi andnud ei A. Laul ega tunnistaja P.L. . Seda, kes ja millises kohas võttis ära R.A. u rahakoti, ei ole konkretiseeritud isegi A. Laulule esitatud süüdistuses. Ringkonnakohus maakohtu seisukohta R.A. u ütluste usaldusväärsuse suhtes ei jaga. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Ütluste kui isikulise tõendi hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid. Vaieldamatult kuuluvad nende hulka ka tõendiallika menetlusseisund ja sellest lähtuda võivad huvid (RKKKo otsus asjas nr.120-1208). Võrreldes R.A. u poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, tuleb ringkonnakohtu arvates tõdeda, et need ei ole järjepidevad ja samasisulised. Lisaks juba ülalviidatud erinevustele R.A. u ütlustes temalt rahakoti äravõtmise ja pangakaartide PIN koodide avaldamise nõudmise osas, esineb R.A. u ütlustes teisigi vasturääkivusi. Nii on R.A. näiteks
10. jaanuaril 2018 toimunud ülekuulamisel väitnud, et ta viidi metsa politseinike poolt ja üheks tema peksjaks oli politseinik.
11. jaanuaril 2020 väidab R.A. , et varasemalt ütlusi andes mäletas ta kõike väga valesti (politseinike osalemine), sest oli väga purjus. Hiljem ta nägi oma elupäästjat (P.L. ut) ja viimane selgitas, et tegelikult sõideti maasturiga ja politseinikke tema metsaviijate hulgas ei olnud. Ülalviidatud lahendis on Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutanud, et isikulise tõendi hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, arvestades R.A. ul
12. jaanuaril 2018 tuvastatud alkoholijoobe määra (2,59 promilli veres), et kahtlemata takistas alkoholijoove R.A. ul adekvaatselt tajumast temaga toimuvat, toimunu mäletamist ja sellest tingitult ka selle hilisemat edastamist. Teisisõnu,
13. jaanuaril 2018 oli R.A. taolises alkoholijoobes, et ei oma mälulist tervikut temaga toimunu suhtes, suutes seetõttu reprodutseerida vaid üksikuid mälupilte. Arvestades R.A. u alkoholijoobe määra
14. jaanuaril 2018 ning sellest tingitud ütluste ebamäärasust talle kuulunud rahakoti ärakadumise/võtmise ja pangakaartide PIN-koodide avaldamise nõudmise osas, leiab ringkonnakohus, et R.A. u ütlused nimetatud asjaolude osas ei ole sedavõrd usaldusväärsed, et rajada neile kui ainsale tõendile A. Laulu süüditunnistamine

§ 200lg 2 p 4,7 järgi.

Ringkonnakohtu arvates seab A. Laulule esitatud röövimise paikapidavuse kahtluse alla ka elulise usutavuse kriteerium. 9 Ringkonnakohtu arvates, kui A. Laul ja nn „autojuht“ peksid R.A. ut eesmärgiga saada enda valdusse R.A. u rahakott, selles olnud raha, pangakaardid ning saada teada ka pangakaartide PIN-koodid ja see neil ka õnnestus, siis oleks igati mõistusepärane järeldada, et nad oleksid saadud pangakaarte ja PIN-koode ka kasutanud. Seda enam, et rahakoti enda valdusesse ja PIN-koodide teada saamiseks oli kulutatud aega ja energiat (sõideti pikemat aega sõidukiga erinevates kohtades, peksti juba autos, viidi metsa, kus jätkati peksmist, ainuüksi peksmisega pandi toime kuritegu). Samas kinnitavad R.A. u ütlused, et tema pangakontodelt raha võetud ei olnud. Ringkonnakohtu arvates olnuks A. Laulul ja „autojuhil“ hoopis lihtsam kannatanu raha omastamiseks praktiliselt teadvusetu R.A. läbiotsida. Seda enam, et sularaha omastamine on „riskivabam“ kui raha väljavõtmine pangaautomaadist. Ometi ka seda ei tehtud. Nimetatut kinnitab ringkonnakohtu arvates 28. jaanuaril 2018 politsei poolt koostatud sündmuse arvestuskaart, millest nähtuvalt leiti R.A. u pükste taskust 50 eurot sularaha (I kd tl 3). Tulenevalt ülaltoodust leiab kolleegium, et kriminaalasjas ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid, mis kõrvaldaksid kahtluse selles kas A. Laul koos „autojuhiga“ võtsid R.A. ult ära talle kuulunud rahakoti ning nõudsid temalt panagakaartide PIN koodide avaldamist või mitte. Kõrvaldamata kahtlused tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega tõlgendada aga süüdistatava kasuks. Teisisõnu, kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, millistele oleks võimalik rajada A. Laulu süüditunnistamine

§ 200lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Ringkonnakohus leiab, et ülaltoodu ei tingi aga A. Laulu õigeksmõistmist, nagu seda taotletakse apellatsioonides. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale ei piirdu kohtu pädevus teole karistusõigusliku hinnangu andmisel üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. See tähendab, et juhtudel, mil kohus loeb kohtuliku arutamise tulemina välistatuks süüdistatava süüditunnistamise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritud karistusseaduse sätte järgi, ei saa automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist. Enne õigeksmõistva otsuse tegemist peab kohus omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava tegu vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik KrMS § 268 lg-s 6 sätestatud korras ümber kvalifitseerida (vt RKKKo otsus asjas 3-1-1-55-09). KrMS § 268 lg 6 näeb ette, et kohus võib kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Nõue lähtuda kuriteo kvalifikatsiooni muutmisel kuriteo samadest asjaoludest tähendab seda, et kohtu poolt teo kvalifikatsioonis tehtav muudatus ei tohi eeldada uute, süüdistuses nimetamata faktiliste asjaolude tuvastamist. Kohtu kohaldatava kuriteokoosseisu tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad olema isikule esitatud süüdistuses kirjeldatud (vt RKKKo otsus asjas 3-1-1-46-08). Ringkonnakohus leiab, et käsitlevas asjas on A. Laulule esitatud süüdistuses kirjeldatud vägivallateo, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

10 Süüdistusaktist nähtuvalt on selles selgesõnaliselt kirjeldatud, et 28. jaanuaril 2018 lõi A. Laul sõiduki tagaistmel istunud R.A. ut korduvalt rusikaga näo piirkonda. Samuti on kirjeldatud, kuidas A. Laul koos tuvastamata isikuga tirisid R.A. u hilisemalt sõidukist välja ning jätkasid tema peksmist käte ja jalgadega näo piirkonda. Seega on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, s.o A. Laulu poolt R.A. u korduv käte ja jalgadega näo piirkonda löömine, subsumeeritavad kehalise väärkohtlemise (

§ 121lg 1) koosseisu teokirjelduse alla.

Teisisõnu on A. Laulule

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud kõik kehalise väärkohtlemise kuriteokooseisu tunnustele vastavad asjaolud. Muutes kuriteo kvalifikatsiooni peab kohus, lisaks ülaltoodule, tagama, et süüdistataval oleks küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul sellist riivet ärakuulamisõiguse suhtes ei esine. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt andis A. Laul kohtuistungil ütlusi muuhulgas ka R.A. u suhtes kasutatud vägivalla osas. Nii on A. Laul kaitsja küsimustele vastates kinnitanud, et tema R.A. ut ei peksnud, ei tekitanud talle ühtegi vigastust. Lahtise käega lõi, terve tee tüütas. Prokuröri küsimusele vastates on A. Laul väitnud, et kui ta aitas R.A. u autost välja, siis ei võtnud kannatanu pilti ette ja ta lõi teda käega (II kd tl 83). Ringkonnakohtu arvates järeldub eeltoodust, et A. Laulul ja tema kaitsjal oli kohtumenetluses piisav võimalus oma seisukohtade esitamiseks R.A. u suhtes kasutatud füüsilise vägivalla osas. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kriminaalmenetluslikke takistusi A. Laulu teo kvalifikatsiooni muutmiseks ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõsikindlat tõendamist leidnud A. Laulu poolt R.A. u kehaline väärkohtlemine. R.A. on oma ütlustes ühetaoliselt kinnitanud, et

1. jaanuaril 2018 teda peksti ja peksjaid oli kaks. R.A. u väiteid tema peksmise kohta kinnitavad P.L. u ütlused. P.L. u ütluste kohaselt lõi A. Laul sõiduki tagaistmel istunud R.A. ut korduvalt rusikaga näo piirkonda. Lööke oli palju, kuid kordade arvu ta öelda ei oska. R.A. ul hakkas ninast verd jooksma ja silm hakkas siniseks minema. Hiljem sõideti Tartust välja ja sõiduk pööras metsavahelisele teele. A. Laul ja „autojuht“ vedasid R.A. u autost välja kaugemale metsa alla. R.A. oli pikali maas ning A. Laul ja „autojuht“ peksid teda käte ja jalgadega. Lööke oli palju, materdati tükk aega. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus kahelda P.L. u ütlustes, et R.A. u üheks peksjaks oli A. Laul. Ka A. Laul on oma ütlustes kinnitanud, et ta lõi nii sõidukis kui ka siis, kui sõiduk kinni peeti, R.A. ut lahtise käega, kuid mingeid kehavigastusi tema löögid R.A. ule ei põhjustanud. Ringkonnakohtu arvates on ilmne, et A. Laul püüab oma maakohtus antud ütlustes R.A. u pihta tehtud löökide arvu ja ka nende tugevust pisendada. Nimetatud väitele annavad aluse R.A. ul tuvastatud kehavigastused. Nii nähtub SA Tartu Ülikooli Kliinikum epikiisist, et R.A. ul diagnoositi koljuluude hulgimurd, 11 ninaluude murd + vasema maxilla fraktuur. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad A. Laulu ja nn „autojuhi“ poolt kasutatud vägivalla ulatust ka
2. jaanuaril 2018 koostatud R.A. u läbivaatuse protokollile lisatud fotod (I kd tl 22-32). Eeltoodud tõenditele tuginedes loeb ringkonnakohus tõendatuks, et A. Laul peksis
3. jaanuaril 2018 R.A. ut ja põhjustas oma tegevusega R.A. ule kehavigastused, s.o oma tegevusega täitis A. Laul

§ 121lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivse teokoosseisu.

Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks veel märkida, et kaitsja apellatsioonist nähtuvalt puudub asjas vaidlus füüsilise vägivalla osas (vt apellatsioon p 3.3, II kd tl 136 p). Ringkonnakohus leiab, et pekstes R.A. ut rusikate ja jalgadega näo piirkonda, teadis A. Laul, et oma tegevusega põhjustab ta kannatanule kehavigastused ja vähemalt möönis kehavigastuste põhjustamist kannatanule, s.o A. Laul tegutses R.A. ut pekstes otsese tahtlusega. Seega on täidetud ka

§ 121lg 1 ettenähtu kuriteo subjektiivne teokoosseis.

Vastutust välistavaid asjaolud A. Laulu suhtes puuduvad. A. Laul on 28. märtsi 2012 Tartu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud

§ 200lg 2 p 6,7,8 järgi ja nimetatud karistus oli 28.

jaanuaril 2018 kehtiv. Seega on A. Laul

§ 121lg 2 p 3 märgitud isik.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Laul tuleb süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi ning teda tuleb karistada.

Karistus Karistusseadustiku § 56 lg 1 sätestab karistamise alusena isiku süü ning eelkõige selle suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Ringkonnakohus arvestab A. Laulu süü suuruse kindlakstegemisel asjaolu, et süüdistatav kasutas R.A. u suhtes vägivalda pikema aja jooksul. A. Laul lõi kannatut nii sõidukis kui ka hiljem Tartu lähedal metsas. A. Laulu poolt R.A. u peksmine oli intensiivne ja tehtud löögid tugevad. Nimetatut kinnitab R.A. ul tuvastatud kehavigastuste raskus ja ulatuslikkus. Lisaks rohketele hematoomidele näos ja kehal, tuvastati R.A. ul ka kolju- ja ninaluude murd. A. Laulu süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka asjaolu, et pärast R.A. u peksmist jättis süüdistatav vigastatud kannatanu talvisel ajal metsa. Nimetatu näitab aga A. Laulu ükskõiksust oma teo tagajärgede suhtes. Nimetatut arvestades loeb ringkonnakohus A. Laulu süü suurust keskmiseks. Karistuse mõistmise kergendavaid või raskendavaid asjaolusid A. Laulu suhtes ei esine. Arvestades A. Laulu süü suurust, ja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist peab ringkonnakohus võimalikuks karistada A. Laulu

§ 121lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Kuivõrd A. Laule kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, siis tulenevalt KrMS § 238 lg 2 tuleb A. Laulule mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. 12 A. Laul on Pärnu Maakohtu 10. mai 2017 otsusega süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja teda karistati 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 73lg 1,3 tulenevalt määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A.

Laul ei pane 3 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Kuivõrd A. Laul pani talle määratud katseaja jooksul toime uue tahtliku kuriteo, siis tuleb tema suhtes

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus.

§ 68lg 1 alusel tuleb A.

Laulu eelvangistuses viibitud aeg arvata tema karistusaja hulga ning A. Laulu karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda 14. jaanuar 2022, mil ta kinni peeti. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 13