← Eesti

2-22-4882/17

Obsah (8)§ 340§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 179§ 190

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-4882 Lahendi tegemise aeg ja koht 16. november 2022, Narva kohtumaja Kohtunik Kohtuasi Andres Hallmägi G T h

§ 340-1 lg 2 alusel).

Kohus hoiatas kostjat korduvalt, et hagiavaldusele vastamata jätmise korral, võib kohus teha tagaseljaotsust

§ 407alusel.

Kostja sai kohtunõude AET-i kaudu kätte 31.10.2022. Kohtu määratud tähtajaks, s.o 10.11.2022, kostja nõuetekohast kirjalikku vastust kohtule esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

§ 407

) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt

§ 407

lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohtule esitatud kostja vastus on allakirjutamata. Kohus andis kostjale allkirjastatud vastuse esitamiseks tähtaja. Kohus hoiatas, et kohtu nõudmise tähtajaks täitmata jätmise korral võib kohus jätta allkirjastamata avalduse läbi vaatamata. 2

(4)2-22-4882

§ 340

-1 lg 2 alusel, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna kostja kohtu määratud tähtajaks ei ole nõuetekohast kirjalikku vastust kohtule esitanud, jätab kohus kostja allkirjastamata vastus läbi vaatamata. Kuna kostja nõuetekohaseid vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-ga 101 lg 1 p 1, VÕS §-ga 108 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja osales menetluses isiklikult, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 50 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 50 eurot. Menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmine

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 4.10.2022. a. määrusega rahuldas Viru Maakohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas hageja 50 euro ulatuses riigilõivu tasumise kohustusest tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi ja kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb menetluskulud (s.o hagiavalduse esitamisel tasumata riigilõiv) välja mõista kostjalt mõista riigituludesse. Seega tuleb kostjalt mõista Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabi andmise tõttu hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab ka, et kookõlas

§ 179lg-tega 4-6 peab käesolev lahend olema täidetud selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning juhul, kui kohustatud isik lahendit nimetatud tähtaja 3

(4)2-22-4882 jooksul ei täida, võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata käesoleva lahendi sundtäitmisele. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179

lg 9).

§ 179

lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot (

§ 179lg 3). (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.