Obsah (10)

§ 637§ 231§ 367§ 230§ 163§ 177§ 138§ 144§ 175§ 218

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.novembril 2022 Lub

§ 637lg 21 sätestatud alustel Haginõue 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (edaspidi hageja) palus kohtule B. K.i (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista hageja kasuks F OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja vahel 23.12.2019 sõlmitud tarbimislaenu lepingust nr xxxx (edaspidi leping) tulenev põhivõlg 446,69 eurot, intress 479,29 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, viivis 143,48 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest 29.10.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1. Kostja ja laenuandja sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale laenusumma 4000 euro kasutamist, mille kostja kohustus tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks suurima igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt maksetega 122,50 eurot alates 15.01.2020 kuni viimase osamakseni 15.12.2024 summas 123,24 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 26% aastas. Intressi arvestamisel lähtus laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus, 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevadest. Lepingu tingimuste p 16.3.1 järgi oli laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 14 päeva jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Kostja rikkus lepingu tingimuste p 7.1 ega taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 15.10.
2. Laenuandja teavitas lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas laenuandja laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 21.03.
3. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud võlgnevus oli lepingu põhiosamaksetes 3646,69 eurot, tasumata intressiosamaksed 479,29 eurot ja lepingu haldustasu 15 eurot. Kostja teostas 12.09.2021 tasumise 3200 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks ning lähtuvalt eeltoodust on kostjal tasumata põhiosa 446,69 eurot (3646,69 - 3200).
4. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja lepingu p-le 14.2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 18.05.2021, 14.06.2021, 09.08.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 14.04.2021 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja vastuväidete kokkuvõte
5. Kostja ei tunnista hageja poolt esitatud nõuet ning leiab, et nõue on põhjendamatu ja kostjat kahjustav. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et leping öeldi üles lepingu rikkumise tõttu. Pandeemia 2 tõttu langes kostja sissetulek ning kostja ettepanekule jõuda kompromissile laenuandja ei reageerinud. Kostja oli teadlik, et tasumata võlg hageja eest on 21.03.2022 seisuga 3646,69 eurot ning ta üritas jõuda kokkuleppele. Hageja soovis kompromissi sõlmimist minimaalse osamaksega 175 eurot. Hageja ei teavitanud kostjat, et ta pöördus kohtu poole. 12.09.2021 tasus kostja hagejale kokku 3200 eurot ning üritas jõuda kompromissile võla jäägi tasumise osas, millega hageja ei nõustunud. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt sissenõudekulud 35,00 eurot väites, et on saatnud kostjale meeldetuletuskirju, kuid kostja ei vastanud. Hageja väited on väärad. Kostja on seisukohal, et sissenõudekulude nõue on põhjendamatu, kostja on suhelnud hagejaga e-posti teel, kuid kodusele aadressile pole ta ühtegi kirja saanud. Hagejale on teada kõik kostja kontaktandmed. Hageja peab kirjade saatmist tõendama, kuid pole seda teinud. Ei ole võimalik tuvastada, kas e-kirjad / kirjad on tegelikult ka saadetud. Kui hageja väidab, et vastavad teated saadeti e-kirja teel, siis loetakse TsÜS § 69 lg 2 järgi e-kiri saajani jõudnuks, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (RKTKo 2-15-6538/82, p 14; RKTKo 3-2-1-123-07, 12; RKTKo 32-1-129-15, p 18). Isegi, kui hageja menetlusdokumendi lisa oleks väljavõtted hageja meiliserverist, ei nähtuks neilt, et hageja väidetavalt saadetud e-kirjad on saabunud kostja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Järelikult ei saa ka nende tõendite pinnalt tuvastada, kas ja kuna on midagi kostja või tema valitud teenusepakkuja serverisse saabunud ja millal oli kostjal mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hagiavalduses ei nähtu, et kostja oleks kinnitanud kirjade kättesaamist. Hagiavalduse lisana on toodud dokument hageja poolt väidetavalt kostjale saadetud kirjadest, kuid ka sellest ei nähtu, et kostja oleks nende kättesaamist kinnitanud. See kinnitab, et kostja pole hageja poolt edastatud teateid kätte saanud. Hagimaterjalides puudub tõend, mis kinnitaks, et kostja sai teatise kätte. Kostja sai teada, et talle oli teatis saadetud alles, kui ta sai hagimaterjalid kätte ja tutvus sellega.
6. Kostja tunnistab nõuet kokku 1084,46 eurot, s.h. põhiosa 446,69 eurot, intress 479,29 eurot, lepingutasu 15,00 eurot ning viivised 143,48 eurot. Hageja on seisukohal, et ülejäänud kulud ei ole põhjendatud, kuna hageja on ennatlikult pöördunud kohtu poole. Hageja soovib asja lahendamist kompromissiga, igakuise osamaksega 50 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
7. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise kohustust on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule. 7.

§ 231

lg 2 esimene lause sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja tunnistas kirjalikus vastuses hageja nõuet kokku 1084,46 eurot, s.h. põhiosa 446,69 eurot, intress 479,29 eurot, lepingutasu 15,00 eurot ning viiviseid 143,48 eurot. Seega rahuldab kohus hagi eelviidatud sätetele tuginedes ja mõistab kostjalt välja põhiosa 446,69 euro, intressi 479,29 eurot, lepingutasu 15,00 eurot 3 ning viivised 143,48 eurot, kostja omaksvõtu alusel tõendeid uurimata.

1. Kostja ei ole omaks võtnud edasiulatuva viivise ja sissenõudekulude 35 euro nõuet.
2. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 10. Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu ja selle lisadega on tõendatud, et pooled olid kokku leppinud viivise kohaldamises 0,07% päevas ehk 26,00% aastas ning lepingu üldtingimuste punktis 11.2.2., et viivist arvestatakse alates kohustuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast kuupäevast (kaasa arvatud) ning viivise arvestuse lõppkuupäevaks loetakse võlgnetava kohustuste täieliku täitmise kuupäev (kaasa arvatud). Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt lisaks hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisele ka viivist alates hagi esitamisest kohtule kuni põhivõla tasumiseni. Seejuures ei ole lepingus kokkulepitud viivise väljamõistmise eelduseks kohustatud isiku teavitamine kohtule hagi esitamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega tuleb kostjalt

§ 367

alusel välja mõista hageja kasuks viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 29.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja lepingu p-le 14.2 on hagejal õigus nõuda mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
2. TsÜS § 69 lg 1 ja 2 sätestavad, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
3. Võlateatistest nähtuvalt on hageja koostanud kostjale võlateatised 18.05.2021 nr 432702 aadressile xxxx, 14.06.2021 nr 438905 aadressile xxxx ja 09.08.2021 nr 443406 aadressile xxxx. Võlateatiste saatedokumente kohtule esitatud ei ole. Hageja on tõendamaks teenuse 4 osutamist esitanud PlusPlus Baltic OÜ sissenõudekulude arve 14.09.2021 nr 515571 35 eurot.
4. Kostja vaidleb sissenõudmiskuludele ja võlateatiste kättesaamisele vastu väites, et kostja on suhelnud hagejaga e-posti teel, kuid kodusele aadressile pole ta ühtegi kirja saanud. Vastavalt

§ 230

lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte kirjavahetusega on kostja väited hagejaga e-posti teel suhtlemise kohta tõendatud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tema volitatud P lusP lus Baltic OÜ oleks toimetanud teenusena kolm võlateatist 18.05.2021, 14.06.2021 ja 09.08.2021 hagejale teadaolevale ja kostja poolt avaldatud aadressile. PlusPlus Baltic OÜ sissenõudekulude arve 14.09.2021 nr 515571 35 eurot tõendab üksnes hagejale arve esitamist teenuse eest, kuid ei tõenda ei teenuse tegelikku osutamist ega võlateatiste kostjale kättetoimetamist. Järelikult tuleb hagi sissenõudmiskulude 35 euro kostjalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kuna võlanõude tekstide esitamine ilma saatedokumentideta või kostjapoolse kättesaamise kinnituseta või muude tõenditena, millest nähtuvalt saaks kohus kooskõlas TsÜS § 69 sätestatuga lugeda, et tahteavaldused on muutunud kehtivaks, ei ole antud haginõue tõendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ca 97% ulatuses, siis arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud 97% ulatuses jätta kostja ja 3% ulatuses hageja kanda. 16. Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõiv 200 eurot ja esindustasu 960 eurot. Seoses tsiviilasja menetlusega on hagejat esindav PlusPlus Legal OÜ osutanud hagejale õigusteenust ja menetluses kantud kulud on alljärgnevad: tasutud riigilõiv 200 eurot; dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi 180 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi 240 eurot; kostja 30.11.2021 vastusega tutvumine ja õiguslik analüüs 2 tundi 240 eurot; hageja 13.12.2021 seisukoha koostamine ja esitamine ning tõendite hankimine 2 tundi 240 eurot; menetluskulude nimekirja koostamine ja seisukoha koostamine 0,5 tundi 60 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-21-14119 menetluses. Hageja palub

§ 177

lg-s 4 sätestatu alusel määrata, et kostja tasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. 17. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalik kulu ega kooskõlas selles asjas tehtud töö keerukuse ja mahuga. Hageja puhul on tegemist nn massihagejaga ja hageja kasutab varasemalt väljatöötatud hagiavalduse põhja kõigis sarnastes menetlustes ning muutmist vajavad vaid summad. Hageja õigusabikulud ei ole kooskõlas selles kohtuasjas tehtud toimingutega ning selle summa kujunemine ei ole jälgitav. Kostja ei nõustu hageja menetluskulude suurusega, peab neid põhjendamatuks ja ülepaisutatuks. Tegemist on nn tüüphagiga. Hagiavaldus sisaldab ca 3 lehekülge sisult ja 5 mahult hõredat spetsiifilist teksti, õiguslike põhjenduste osa on tüüptekst kõigi analoogsete hagide jaoks, ega ole koostatud selle konkreetse hagiavalduse jaoks. Lisaks on hageja puhul on tegemist inkassoettevõttega, kellel võlgade sissenõudmine on põhitegevuse alaks. Hageja oskab ise võlgu sisse nõuda ja ei vaja kohtumenetluses esindajat. Seetõttu ei ole hageja poolt esindaja palkamine põhjendatud, seda on tehtud üksnes menetluskulude suurendamise eesmärgil. 18.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv.

Hageja kohtukuluks on riigilõiv 200 eurot, mille hageja on hagi esitamisel tasunud, mistõttu on riigilõivu väljamõistmise nõue täies ulatuses põhjendatud. 19.

§ 144

p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 218

lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. 20. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, et esitatud on standardne hagi, milles hageja esindaja kasutab eelnevalt koostatud hagiavalduse vormi, milles muutmist vajavad vaid kostjat puudutavad andmed ning nõudesummad ja nende arvestused, samuti menetlusdokumentide mahtu ja lisatud tõendite hankimise keerukust, on seisukohal, et dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks põhjendatud ja vajalik aeg on 1 tund 100 eurot; hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks põhjendatud ja vajalik aeg on 45 minutit 75 eurot; kostja 30.11.2021 vastusega tutvumiseks ja õigusliku analüüsiks põhjendatud ja vajalik aeg on 45 minutit 75 eurot; hageja 13.12.2021 seisukoha koostamiseks ja esitamiseks ning ühe tõendi, arve, hankimiseks põhjendatud ja vajalik aeg on 45 minutit 75 eurot, menetluskulude nimekirja ja seisukoha koostamiseks põhjendatud ja vajalik aeg 15 minutit 25 eurot. Kokku on esindamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik aeg 3,5 tundi 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot, seega 420 eurot (käibemaksuga). Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on kokku 620 eurot. Arvestades, et kostjal tuleb kanda hageja menetluskuludest 97%, siis tuleb hageja menetluskulu suuruseks määrata ja kostjalt välja mõista 601,40 eurot (käibemaksuga). 21.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 6 22. Kostja ei ole kohtu antud tähtaegadeks menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Seega tuleb jätta kostja menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7