Obsah (11)

§ 630§ 442§ 637§ 187§ 178§ 405§ 232§ 162§ 174§ 175§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Lihtmenetlusotsus Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese Haghind Kohtunik Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 09.

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637

lg 21).

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagiavaldus M. E. OÜ ja A. G. sõlmisid interneti vahendusel 20.06.2021 kliendilepingu nr 1890504242, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist M. E. OÜ rahuldas kostja taotluse ja kanti üle kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 750,00 eurot. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu M. E. OÜ ütles 08.04.2022 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, loovutas esialgne võlausaldaja nõude R. OÜ-le 12.04.2022. Nõude loovutamise kohta edastas M. E. OÜ kostjale 12.04.2022 teatise. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: - põhivõlgnevus 750 eurot, intress 154,43 eurot, võla sissenõudmiskulud 20,00 eurot ja seisuga 05.07.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 76,78 eurot; - viivis alates 06.07.2022 põhinõudelt 750,00 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas;; - menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu summas 20 eurot ja hageja õigusabikulud 1440 eurot; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja avaldas, et sai võlgnevusest teada esimest korda läbi kohtu ning tema ei ole laenu võtnud ega lepingut sõlminud. Menetluse kestel avaldas kostja, et see laen on võetud omavoliliselt, kuritarvitades tema andmeid, G. G. poolt. Tema on teinud liba maili aadressi, kus tõenäoliselt on ka kogu vestlus käinud, millest ei ole kostja midagi teadnud. Ta kuritarvitas kostja andmeid ja võttis ka teisi kiirlaene. See nõue on jõudnud juba ilma teda informeerimata inkassole ja kohtule. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata Kohtu põhjendused 1.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus pidas võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada. 2. Tuvastanud olulised asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada põhjendades seda alljärgnevalt.

1. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas nõude M. E. OÜ-lt ning nõuded tulenesid 20.06.2021 sõlmitud kliendilepingu nr
3. Esialgu avaldas kostja, et ei tea laenust ja lepingust midagi, kuid menetluse kestel selgus, et kostja poeg sõlmis kostja dokumenti kasutades kostja nimel eelmainitud laenulepingu. Kostja 2 leiab, et kuna tema ei ole lepingut sõlminud, siis tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Muid sisulisi vastuväiteid kostja esitanud ei ole.
4. Kostja on esitanud kohtule ka tõendina G. G. kinnituse, mille kohaselt võttis G. G. oma xxx A. G. nimel laenu, kasutades selleks Smart-ID.
5. Nimetatud tõendist ei selgu, kas G. G.le olid teada A. G. Smart-ID PIN-koodid või tegi ta ise kostja nimel Smart-ID konto, et seda siis laenu võtmiseks kasutada. Smart-ID konto loomiseks on aga vaja ennast autentida ID-kaardi, Mobiil-ID, biomeetrilise isikutuvastuse, panga lingi või pangakontori külastusega. Seega pidi G. G.l olema ligipääs kostja dokumentidele ning nende PIN-koodidele. Kuidas G. G. nimetatud ligipääsu kostja dokumentidele sai, kostja avaldanud ei ole.
6. Riigikohtus on asunud seisukohale, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema IDkaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (2-16-124450 p 22).
7. ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja (2-16124450 p 23).
8. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et tema dokumendid oleks väljunud tema valdusest tema süüta. Kohtu hinnangul ei ole kostja täitnud piisaval määral oma hoolsuskohustust dokumentide ja nende PIN-koodide hoiustamisel, mille tulemusel on kolmas isik saanud nendele juurdepääsu ning sõlminud nendega kostja nimel laenulepingu.
9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.
10. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
11. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
13. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus kuulub täielikult rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 750 eurot, intress 154,43 eurot, sissenõudmiskulud 20,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 76,78 eurot ning alates 06.07.2022 viivis põhinõudelt 750 eurolt põhinõude kohase täitmiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas. Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 750 euroga. Menetluskulude jaotus 3 15.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 16.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 17. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (280 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja kulutused õigusabile (1440 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 720 eurot (koos käibemaksuga) ehk 5 töötunni ulatuses. Põhjendades seda asjaoluga, et kohtu hinnangul on hageja ajakulu ülepaisutatud, seda eelkõige hagiavalduse koostamise ja komplekteerimise osas ning kohtunõuetega tutvumise osas. Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 1020 eurot, nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. 18. Hageja taotlusest ning

§ 177

lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 19.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 4