KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- november 2022 Kohtuasja number 1-20-7948 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Muhammad Ibrahim Uthmani (isikukood 38801010099; Sudaani Vabariigi kodanik) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
- oktoobri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Muhammad Ibrahim Uthmani kaitsja vandeadvokaat Aare Kaldma Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Ruti Kilg Asja läbivaatamise viis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- oktoobri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- juuni 2021 otsusega tunnistati Muhammad Ibrahim Uthman süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 1 järgi ja teda karistati 4-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algust arvati
- juulist 2020 ning karistusaeg lõppeb
- juulil
- Tartu Vangla esitas
- juulil 2022 Tartu Maakohtule materjalid M. I. Uthmani tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Tartu Vangla ega prokuratuur M. I. Uthmani vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- oktoobri 2022 määrusega M. I. Uthmani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused M. I. Uthmani ennetähtaegseks vabastamiseks.
- M. I. Uthmanil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Teda karistati raske isikuvastase kuriteo, s.o vägistamise eest järgmistel asjaoludel. Taksojuht M. I. Uthman võttis
- juuli 2020 öösel oma autosse silmanähtavalt tugevas alkoholijoobes ja ebaadekvaatses seisundis oleva 18-aastase tütarlapse, kes oli oma koduukse ees. Selle asemel, et aidata abitus seisundis neiu tema koju, viis M. I. Uthman tütarlapse enda poole ja astus siis neiu joobest tingitud abitusseisundit ära kasutades temaga suguühtesse, pannes oma peenise ohvri tuppe ning liigutades seda kuni seemnepurskeni. Kannatanule oli see esimene seksuaalvahekord. M. I. Uthman ei tunnistanud kuriteo toimepanemist kriminaalasja sisulise arutamise ajal ega tunnista seda praegugi, väites, et tõendid on fabritseeritud. Kuna M. I. Uthmani süü on kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega, on tema väide alusetust süüdimõistmisest põhjendamatu.
- M. I. Uthmanil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus:
- juulil 2022 karistati teda tööst keeldumise eest noomitusega. Kuivõrd see keeldumine oli aga ühekordne ning muidu on M. I. Uthman vangla majandustöödel osalenud, ei loe kohus seda keeldumist ülemäära raskeks rikkumiseks, mis iseenesest välistaks M. I. Uthmani ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleneb vangla iseloomustusest ja nähtub ka M. I. Uthmani isiklikust toimikust, et tegelikult on ta jätnud korrale allumata ning käitunud ebaviisakalt kogu vangistuse kandmise ajal. M. I. Uthman on korduvalt kasutanud ametnikega suheldes ebaviisakaid ja ähvardavaid väljendeid ning on eiranud vanglaametnike korraldusi, mille eest on teda distsiplinaarkorras karistatud koguni 15 korral. Viimane selline karistus kustus käesoleva aasta juunis. Lisaks on M. I. Uthmani suhtes kohaldatud kaks korda täiendavaid julgeolekuabinõusid. Isiklikus toimikus olevate distsiplinaarrikkumiste materjalidega on ümber lükatud M. I. Uthmani kohtuistungil esitatud väide, et ta pole kunagi korraldusi eiranud ega ebaviisakalt käitunud. Kuigi need 15 distsiplinaarkaristust on kustunud ning neile ei saa praeguse asja lahendamisel tugineda, on M. I. Uthman sarnast käitumismustrit jätkanud käesoleva ajani. Nii on vangla iseloomustuses märgitud, et viimase aasta jooksul on M. I. Uthmaniga läbi viidud vestlusi seoses allumatuse ja ebaviisaka käitumisega 11 korral. Seega pole M. I. Uthman senini hakanud mõistma vanglas kehtivat korda ja selle järgimise vajadust. M. I. Uthmani sellisest käitumisest saab järeldada, et ta on impulsiivne, suhtub üleolevalt vanglaametnikesse ega ole suuteline käituma seaduskuulekalt isegi vanglas. Seega ei pruugi M. I. Uthman kriminaalhooldusametniku korraldustele alluda. Kuigi kohtuistungil selgitas M. I. Uthman, et temasse suhtutakse halvasti ja rassistlikult (teda on ähvardatud, teda on löödud, talle pole pakutud piisavalt toitu), ei saa kohus praeguses menetluses nende väidete paikapidavust hinnata. M. I. Uthmanil on võimalik esitada vastavasisulised kaebused mõnes muus menetluses. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks M. I. Uthmani väidet, et vangla administratsioon on jätnud kõik tema kaebused tähelepanuta.
- M. I. Uthmanil on võimalik minna vabanemisel elama J.R. a ehk selle naise juurde, kellega nad varasemalt koos elasid; J.R. aga koos elavad ka viimase alaealised lapsed, sh M. I. Uthmani ja J.R. a ühine laps. Ka vangistuses on J.R. ja viimase ema M. I. Uthmani toetanud. Individuaalse täitmiskava kohaselt on M. I. Uthmanile planeeritud eesti keele õpe 2022.–
- aastal, sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbimine
- aastal, struktureeritud vestlused vägivaldse käitumise teemal
- aastal ja vabanemiseelne nõustamine 2023.–
- aastal. Kohtuistungil kinnitas M. I. Uthman, et on osalenud kahes „Uue suuna“ sessioonis, kuid rohkem pole teda programmi kutsutud. Kuna sellised väited ei ole millegagi ümber lükatud, loeb kohus M. I. Uthmani ütlustega tõendatuks, et ta on alustanud sotsiaalprogrammis „Uus suund“ osalemist ja programm on veel pooleli. M. I. Uthmani väitel jäi programm pooleli seetõttu, et ta ei soovinud vastata programmi läbi viinud isiku küsimustele; vastata ei soovinud ta põhjusel, et küsija oli naine. 2
(5)- Kohtu hinnangul ei kaalu M. I. Uthmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt rääkivad asjaolud (töötamine vanglas, sotsiaalprogrammis „Uus suund“ osalemise alustamine, lähedaste toetus ja kindla elukoha olemasolu) üles tema vabastamise vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal). Kindel elukoht, lähisuhe ja laps olid M. I. Uthmanil olemas juba kuriteo toimepanemise ajal, ent need ei hoidnud ära võhivõõra 18-aastase neiu vägistamist. M. I. Uthmani pidev allumatus korrale ja ebaviisakas käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et isegi range järelevalve tingimustes valmistab seaduskuulekas käitumine talle suuri raskusi. M. I. Uthmani suhtumine toimepandud kuriteosse näitab, et ta ei mõista seni oma teo ebaõiglust ega ole karistusest mingeid järeldusi teinud. Kuivõrd M. I. Uthman oma kuritegu ei kahetse, puudub igasugune kindlus, et taolised sündmused tulevikus ei kordu. Kuna M. I. Uthmani uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt suur, välistab see tema ennetähtaegse vabastamise. Seda enam, et M. I. Uthmanil on vangistuses pooleli sotsiaalprogramm läbimine ja toimumata on vestlused vägivaldse käitumise teemal. M. I. Uthmani uue kuriteo toimepanemise riski ei maanda ka elektrooniline valve, eriti arvestades, et kuriteo pani M. I. Uthman toime oma kodus. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. I. Uthmani kaitsja vandeadvokaat Aare Kaldma, paludes maakohtu määrus tühistada ja M. I. Uthman ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- M. I. Uthman möönab, et temale inkrimineeritud kuritegu ja selle eest mõistetud karistus võivad üldjuhul viidata riskifaktori olemasolule. Samas ei piisa isiku ennetähtaegseks vabastamata jätmiseks ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid kuriteo raskusega. Maakohus neid põhimõtteid piisava põhjalikkusega ei järginud.
- M. I. Uthmanil on vaid üks kriminaalkaristus ja ka vanglas on ta esimest korda. Tõepoolest on M. I. Uthmanil üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seda ei määratud talle aga mitte majandustööde tegemisest tahtliku keeldumise, vaid selleks vangistusasutuse poolt antud töövahendite terviseohtlikkuse ja asjakohaste töökaitsevahendite mittevõimaldamise tõttu. Arvestada ei saa M. I. Uthmani suhtes varasemalt kohaldatud, kuid kustunud distsiplinaarkaristusi ja/või temaga vangistusasutuse töötajate poolt läbi viidud profülaktilisi vestlusi.
- Põhjendamatud on maakohtu etteheited, et M. I. Uthman ei tunnista ega mõista teo õigusvastasust ega selle tagajärgi. M. I. Uthman on jätkuvalt veendunud, et teda süüstavad tõendid fabritseeriti. M. I. Uthmani püüdlused õigustavate tõendite esitamiseks nii kriminaalmenetluses kui ka karistuse kandmise ajal õiguskaitseviiside rakendamiseks jäid ametnike vastuseisu tõttu tulemusetuks.
- Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et M. I. Uthmanil on head võimalused vabanemisel kiiresti ühiskonda integreeruda. M. I. Uthman omab varasemat töökogemust ja harjumust (kokk, taksojuht, mehhaanik, hotelli abitööline) ning ta on aktiivselt osalenud ka vangla tööhõives. Vabanemisel võtab M. I. Uthman end arvele Eesti Töötukassas ning tema eelnev töökogemus ja uute oskuste omandamise valmidus võimaldavad siseneda tööturule kiirelt ja aktiivselt. See aitab vältida sissetuleku puudumisest tingitud ohtu elatusvahendite hankimiseks illegaalsel viisil. Samuti on M. I. Uthman säilitanud tiheda ja igapäevase suhtlemise J.R. a ja oma alaealise lapsega. Nii J.R. kui ka selle korteri omanik, kus J.R. elab, on andnud oma nõusoleku M. I. Uthmani kõnealusesse korterisse elama tulemiseks. Need asjaolud viitavad M. I. Uthmani usaldavale suhtumisele ja loovad eelduse sellest, et välistada tal vabanemisel kuritegeliku elukeskkonna ja/või suhtlusvõrgustiku tekkimine. 3
(5)- M. I. Uthman on alustanud „Uue suuna” läbimist. Ta on seisukohal, et tema taoline resotsialiseerumisele suunatud käitumine kinnipidamisasutuses ning tema tahtevalmidus õigusjärgivuseks on ilmses vastuolus maakohtu järeldushinnangutega jätkuvalt kõrge retsidiivsusohu tõenäosuse kohta. Ebaõige on ka maakohtu järeldus, et vangistust on vajalik jätkata sotsiaalprogrammide läbimise eesmärgil: vabaduses on oluliselt laiemad võimalused jätkata/arendada käitumisharjumuste parendamisele suunatud programme ja tegevusi. M. I. Uthman on nõus alluma ennetähtaegse vabastamise korral elektroonilisele valvele ning täitma kohtu poolt seatavaid kohustusi ja kontrollnõudeid. Ringkonnakohtu seisukoht
- M. I. Uthmani ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust sellele, kas temalt on piisav alus oodata kuritegevusvaba elu või mitte. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule selle hinnangu andmisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus M. I. Uthmani vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, väär oli viitamine kustunud distsiplinaarkaristustele. Maakohus küll märkis, et ta neile karistustele ei tugine, ent ringkonnakohtu hinnangul esimese astme kohus siiski sisuliselt seda tegi – ta tõi need karistused välja ja seda M. I. Uthmani jaoks negatiivses valguses. Sellest hoolimata ei saa maakohtu lõppotsustust pidada ebaseaduslikuks.
- M. I. Uthmani on karistatud raske kuriteo (vägistamise) eest. Kuivõrd tihtipeale kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, siis võib M. I. Uthmanilt karta ka edaspidi just raskete kuritegude toimepanemist. Selle ohu muudab suuremaks asjaolu, et oma ohvri leidis M. I. Uthman sõna otseses mõttes tänavalt, mis viitab tema väga suurele kriminaalsele aktiivsusele – palju suuremale, kui see on täheldatav nende inimeste puhul, kes kasutavad seksuaalselt ära neile tuttavaid või nendega samas seltskonnas viibivaid inimesi. Ka on alarmeeriv asjaolu, et M. I. Uthman ei tunnista oma kuritegu, ei kahetse seda ega näe kahjulikke tagajärgi, mis tema tegu võis kannatanule kaasa tuua. Ta on ennast õigustav ja teisi süüdistav, mistõttu on reaalne oht, et ta ei oska või ei taha erinevaid elusituatsioone ka edaspidi adekvaatselt hinnata ning võib käituda vaid endale meeldival viisil, jättes arvestamata teiste inimeste seisukohad ja oma käitumise võimalikud negatiivsed tagajärjed. Kuna M. I. Uthman ei tunnista senini oma kuritegu, ei saa eeldada, et senine vangistus on täitnud oma eesmärgi ning edaspidi M. I. Uthman selliselt ei käituks. Alarmeeriv on seegi, et vanglas keeldus M. I. Uthman ühe ametniku küsimustele vastamast seetõttu, et too oli naine. Niisugune käitumine viitab sellele, et M. I. Uthmani väärtushinnangud võivad soodustada kuritegusid – ta võib pidada naisi per se endast alamateks olevusteks ja see võib halbade asjaolude kokkulangemise korral tingida ka uue (naise) vägistamise.
- M. I. Uthmani edasisele õiguskuulekusele ei viita ka see, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Nagu maakohus asjakohaselt viitas, oli M. I. Uthmanil kindel elukoht, lähisuhe ja laps olemas ka varasema kuriteo toimepanemise ajal, kuid neist toona kuriteo ärahoidmiseks ei piisanud. Seega ei pruugi need olla piisavalt kaalukad ka edaspidi. Mõningat kuriteoriske maandavat mõju võiks loota M. I. Uthmanile individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi läbimisest ja struktureeritud vestlustel osalemisest, kuid programmi läbimine on M. I. Uthmanil veel pooleli ning struktureeritud vestlused on talle ette nähtud alles
- aastal. Seega ei saa nende tegevuste kuriteoriske maandava mõjuga veel arvestada. Kuigi tõsi on see, et sotsiaalprogrammi saaks M. I. Uthman läbida ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal ning siis saaks temaga ilmselt läbi viia ka kuriteoriske maandavad vestlused, ei ole 4
(5)ringkonnakohtul piisavat kindlust, et M. I. Uthman on valmis neis tegevustes osalema. Jäi tal ju vanglas sotsiaalprogrammi läbimine pooleli. Ka kriminaalhoolduse kohta üldiselt märkis ta, et oluline on see, kuidas kriminaalhooldaja temaga käituma hakkab. Seega ei saa välistada, et kui M. I. Uthmanile ei sobi mingitel põhjustel temaga kriminaalhooldust või nt sotsiaalprogrammi läbi viiv ametnik, ei ole ta nõus selle ametnikuga koostööd tegema ega täitma talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 20. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)