Obsah (6)

§ 249§ 110§ 112§ 251§ 175§ 252

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2408 Määruse kuupäev 18.11.2022 Kohtunik Roby Koik X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks viia taotleja eriarsti (aller

§ 249lg 2 alusel seega lubatavaks.

Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus puudub. Õige ei ole taotleja väide, et vangla ignoreerib tema pöördumisi. Allergiaprobleemiga on vanglas pidevalt tegeletud ning määratud on ka ravim, millega saab allergiat edukalt kontrolli all hoida (Dasselta). Pärast taotleja 05.10.2022 pöördumist juba 07.10.2022 (tervisekaardi haigusjuht A20944 2022) tegeles tervishoiutöötaja sama küsimusega. See, et lahendus taotlejat ei rahulda (ta ei saanud töövabastust), ei tähenda, et tervisoiutöötaja otsus oleks vale. Vangla hinnangul ei saa mööda vaadata mh sellest, et tervisekaardi andmetest nähtuvalt ei pea patsient ise vajalikuks järjepidevalt manustada allergia kontrolli all hoidmiseks mõeldud ravimit. Kaudsed tõendid (nt 28.09.2022 haigusjuht A20315 2022) näitavad, et kinnipeetava allergiaprobleem on saadud kontrolli alla. Seega ei näe vangla hetkel näidustust, et suunata taotleja vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule Kohtu seisukoht 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 104 lõike 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. X esitas koos esialgse õiguskaitse taotlusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 6. Kohus tegi päringu taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost (K-Raha) väljavõtte saamiseks taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta, s.o ajavahemiku 07.07.-06.11.2022 kohta. Päringu vastuse kohaselt vaadeldaval perioodil tehinguid ei toimunud. Kohus annab taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest, sest taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016.

a otsus asjas nr 3-3-1-35-15).

1. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt esitas X Viru Vanglale 05.10.2022 taotluse, nõudes terviseprobleemide fikseerimist ja abi andmist. Taotluse kohaselt kutsub kinnipeetav mitu päeva meedikut enda juurde, kuid keegi ei tule, allergiarohud taotlejat ei aita. Kui vangla meditsiiniosakond ei saa abi anda, siis taotles kinnipeetav enda saatmist allergoloogi juurde. Viru Vangla kinnitusel on X esitanud 05.10.2022 taotluse ning 07.11.2022 vaidena pealkirjastatud pöördumise.
2. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et taotlejal puudub vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja terviseprobleemidega on igakülgselt tegeletud. Viru Vangla poolt esitatud väljavõttest kinnipeetava haigusjuhtudest ilmneb, et kinnipeetava 05.10.
3. a taotlusega taotletud meditsiiniline toiming tehti juba
4. oktoobril, kui valveõde võttis taotleja vastu ja fikseeris allergiaprobleemi (haigusjuht nr A20944). Sellele eelneval päeval, s.o
5. oktoobri haigusjuhust nähtuvalt oli kontrollitud kinnipeetavale antud ravimeid ja tuvastatud, et allergia raviks varasemalt määratud ravim Dasselta on võtmata.
6. oktoobri vastuvõtul väitis kinnipeetav, et määratud allergiaravim ei toimi.
7. oktoobri haigusjuhust nr A21218 selgub, et ravimipinalist on kinnipeetaval Dasselta ravim võtmata juba mitu nädalat, 40 nädalal ei ole mitte ühtegi tabletti võetud, 39 nädalal 1 tablett võetud; kinnipeetavat nähti 11.10.2022 üksuses, kus avaldas soovi minna allergoloogi juurde. Haigusjuhu nr A21218 kohaselt anti kinnipeetavale selgitused, et kui soovib arstile, siis peab enne ka ravi proovima, mis on vangla poolt määratud.
8. Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal praegusel juhul vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna tema terviseprobleemid on fikseeritud, nendega on igakülgselt tegeletud ja ravi määratud. Taotlejale ei kaasne esialgse õiguskaitse abinõu rakendamata jätmisega negatiivseid ega pöördumatuid tagajärgi. 2 10.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on

§ 249

lg-st 1 tulenevalt esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Kohus ei pea hindama kaebuse perspektiivi ja kaaluma erinevaid huve, kui taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

§ 251

lg 1 p 3 alusel võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama.

1. Kohus selgitab, et kinnipeetaval ei ole patsiendina õigust nõuda konkreetset ravi või eriarstile suunamist, kui raviarst selleks vajadust ei näe. Riigikohus on VÕS § 621 lg 1 teisele lausele viidates leidnud, et patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada (Riigikohtu 13.06.
2. a otsus asjas nr 2-15-123028/39, p 21.3). Nimetatud järeldus kehtib ka praeguses haldusasjas. Riigikohtu 28.06.
3. a otsuse asjas nr 3-21-30 (p 26) järgi tuleb vanglas tagada, et ka kinnipeetavatele osutatav tervishoiuteenus vastaks vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele (VÕS § 762). Kui taotleja leiab, et temale ei ole tagatud Viru Vanglas tervishoiuteenust, siis on õigus pöörduda kohustamisnõudega halduskohtu poole. Kohtule ei nähtu aga vajadust rahuldada esialgse õiguskaitse taotlust kaebaja tervise kaitseks käesolevas asjas esitatud tõenditele tuginedes (määruse p 8).
4. Kohus jätab taotletud abinõu kohaldamata ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5. Kohus asendab

§ 175lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.

14. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

1. X esialgse õiguskaitse taotluse lahendas Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja kohtunik Roby Koik Tartu Halduskohtu esimehe 17.10.
2. a käskkirja nr 11-1/22/26 alusel, millega jagati alates 20.10.2022 Jõhvi kohtumajja saabunud kohtuasjad õigusemõistmise efektiivse toimimise tagamiseks ning kohtumajade vahel töökoormuse ühtlustamiseks käskkirjaga määratud ulatuses Tartu kohtumaja kohtunikele. (allkirjastatud digitaalselt) 3