← Eesti

2-22-806/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. november 2022.a. Tsiviilasja num

§ 341

lg 1 tähenduses) korteriomand, registriosa numbriga xxxxxxxxxxx, aadressiga Xxxxxxxxxxx, kinnistusregistri II jaos omanikukande kustutamiseks, mille kohaselt kustutatakse kinnistusraamatust omanikuna sisse kantud L.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna J.A. (isikukood xxxxxxxxxxx). Jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusoleku (alus TsÜS § 68 lg 5).

  1. Anda eestkostetav J.A.´i nimel tema eestkostjale I.A.’ile (isikukood xxxxxxxxxxx) Perekonnaseaduse § 187 alusel kohtu nõusolek käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 nimetatud kinnisvara kaasomandi lõpetamisega seotud tehingute tegemiseks, sh eestkostetava nimel kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks. Menetluskulude jaotus
  2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus
  3. Kohtu menetluses on J.A.i hagi L.A.i vastu abielu lahutamiseks ning poolte kaasomandi lõpetamiseks aadressil Xxxxxxxxxxx asuva korteriomandi nr xxxxxxxxxxx suhtes ja jätta kinnisasi J.A. ainuomandisse. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma nõusolek (

§ 34

.1 tähenduses) kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxxxxx teise jao omanikukannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse J.A.. 1.

  1. Hagiavalduse asjaolude kohaselt omandasid pooled 18.10.2012 ½ võrdsetes mõttelistes osades kaasomandisse korteriomandi registriosa nr xxxxxxxxxxx aadressil Xxxxxxxxxxx. Korteri omandamiseks sõlmisid pooled AS-ga Swedbank 18.10.
  2. a laenulepingu nr xxxxxxxxxxx. Pooled abiellusid xxxxxxxxxxx Pärnu Maavalitsuses, ei valinud abielludes varasuhet ega sõlminud abieluvaralepingut. Abielueelsest perioodist on sündinud 3 ühist last, kes on hagi esitamise seisuga alaealised ja elavad koos kostjaga. xxxxxxxxxxx toimunud liiklusavarii tagajärjel sai hageja tervis kahjustada. Pärnu Maakohtu 01.09.2020 määrusega nr xxxxxxxxxxx seati hageja üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ning eestkostjaks määrati kostja L.A.. Nimetatud määruse punkti 3 alusel tunnistati J.A. valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks ning võeti temalt ära õigus teha perekondlikke tehinguid. Pärnu Maakohtu 28.04.2021 määrusega nr xxxxxxxxxxx vabastati kostja hageja eestkostja kohustustest ja määrati eestkostjaks hageja ema I.A., kes on ka täna hageja eestkostja. Nimetatud määruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt jäeti eestkostja ülesanded samaks, mis olid 01.09.2020 määruses. Pärnu Maakohtu 01.09.2020 määrusega nr xxxxxxxxxxx võeti J.A.ilt ära õigus teha perekondlikke tehinguid, mistõttu hagejal ei ole võimalik abielu lahutada 2

(4)Tsiviilasi nr 2-22-806 perekonnaseisuasutuses ega notaris. Hageja palub abielu kostjaga lahutada kohtul PKS § 65 lg 2 alusel. 1.
  1. AS Swedbank lõpetas 26.11.2021 ennetähtaegselt (Xxxxxxxxxxx asuva korteri omandamiseks võetud) laenulepingu selle hageja poolt täieliku täitmise tõttu, mis teostus eestkostja abiga. Hageja soovib korteriomandi kaasomandi lõpetada selliselt, et korteriomand antakse hageja ainuomandisse. Hageja on terviseseisundi tõttu võimetu endale eluaset soetama, mistõttu peab hageja õiglaseks jätta korteriomand temale. Korteriomandi omandamiseks sõlmitud laenuleping on täieliku täitmise tõttu lõpetatud, laenulepingu täitmine toimus hageja eestkostja toel. Hagi esitamisel on arvestatud sellega, et kostja ei ole avaldanud, et tal oleks korteriomandi osas mingeid nõudmisi.
  2. 25.07.2022 kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis kostja L.A. hagi täies ulatuses õigeks. Kostja soovib, et peale lahutust saaks kostja edaspidi kanda enda neiupõlve nime L.A.. Poolte menetluskulud palub jätta jaotamata, s. o. jätta need poolte eneste kanda. 13.09.2022 kirjalikus seisukohavõtus eestkosteasutus Pärnu linn leidis, et kinnisvara tehingud eestkostetav J.A.i nõuete rahuldamiseks ei ole eestkostetava huvidega vastuolus.
  3. 09.11.2022 toimunud kohtuistungil hageja lepinguline esindaja adv P. Järve selgitas, et arvestades J.A.’i tervislikku seisundit, ei ole tema ärakuulamine otstarbekas, kuna J.A. ei ole pikemaks sisuliseks vestluseks heas vormis. Tema ärakuulamine võib teda endast välja viia ja tema tervislikku seisundit halvendada. Sellest ta saab aru, et abielu tuleks lahutada. Kui lep. esindaja temaga viimati kohtus, siis ta tahtis oma seisukohta öelda, aga normaalselt väljendada ei saanud. J.A. ise, vaatamata sellele et ta saab 2 tundi päevas tööl käia, ei saa endale elamist hankida. Ta on sõltuvuses eestkostjast ehk oma emast, kes aitas maksta ära ka pangalaenu. Swedbank on andnud teada, et leping on ennetähtaegselt lõpetatud, kuna võlgnevusi enam ei ole. Hüpoteek tuleks kustutada, kuna võlgnevus on tasutud. Korteriomand jääks hagejale, aga kostjale hüvitise tasumise kohustust ei ole. Hageja eestkostja kinnitusel hüpoteek hõlmas vaid seda laenu. Hageja jääb esitatud avalduse juurde ja palub hagiavalduse rahuldada täies ulatuses nii, nagu on esitanud. 3.
  4. Kostja L.A. 09.11.2022 istungil kinnitas, et on lahutusega nõus ja võtab hagi õigeks. Abielulised suhted on lõppenud, poolte 3 alaealist last elavad kostja juures ja jäävad tema juurde elama. Peale lahutust soovib tagasi abielueelset perekonnanime A.. On nõus kaasomandi lõpetamisega ja sellega, et kaasomand lõpetada viisil, et korteriomand jääb hagejale ja hageja kostjale hüvitist tasuma ei pea. On ka sellega nõus, et kinnistusraamatu kanne muudetakse. 3.
  5. Hageja, so eestkostetav J.A.’i elukohajärgse kohaliku omavalitsusasutuse Pärnu linna esindaja E. Hiiemäe kinnitas istungil, et eestkosteasutus eestkostetava huvidega vastuolu ei näe ja jääb oma kirjaliku seisukoha juurde, et tehing vastab eestkostetava huvidele. Kohtuotsuse põhjendused
  6. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid ning tutvunud poolte seisukohtadega istungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ning kostja on hagi 09.11.2022 istungil õigeks võtnud.
  7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohtule esitatud tõendite järgi poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxxx Pärnu Maavalitsuses. Poolte kinnitusel abielulised suhted on pöördumatult lõppenud 2020.a. Poolte abielu tuleb kostjapoolse hagi õigeksvõtuga lahutada PKS § 65 lg 2 alusel ning anda kostjale tagasi abielueelne perenimi „A.“.
  8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 mõttest tulenevalt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 76 lg. 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-22-806 AÕS § 77 lg.1 tulenevalt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui pooled ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, siis otsustab selle kohus. AÕS § 77 lg. 2 sätestab kaasomandi lõpetamise viisid, mida hageja võib nõuda: 1) jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, 2) anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või 3) müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-05 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. 7. Kinnistusraamatu kehtivatest andmetest nähtub, et korteriomandi registriosa nr xxxxxxxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxxx, omanikeks on 1/2 kaasomandi osas hageja J.A. ja 1/2 kaasomandi osas kostja L.A.. Kostja õigeksvõtu alusel, tuginedes TsMS § 440 lg 1, kohus rahuldab J.A.i hagi ja lõpetab kinnisasja registriosa nr xxxxxxxxxxx kaasomandi AÕS § 72 lg 2 p.2 alusel selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ilma kostjale hüvitise maksmise kohustuseta. J.A. eestkostja I.A. kaasabil on lõplikult tasutud korteriomandi ostmiseks Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu xxxxxxxxxxx alusel saadud laen ja intress ning laenuleping on 26.11.2021 ennetähtaegselt lõpetatud. Samuti tuleb kostjat kohustada andma nõusolek (

§ 34

.1 tähenduses) kinnisasja registriosa nr xxxxxxxxxxx teise jao omanikukannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse J.A..

  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 kohaselt kohus lahendab eestkostetava nimel tehingute tegemiseks nõusoleku andmise asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Perekonnaseaduse (PKS) § 183 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. PKS § 187 p 1, 2, 3 ja 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnistamisõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet ning kohustada tegema nimetatud käsutusi. Kohus, olles tutvunud eestkosteasutuse Pärnu linna arvamusega ning arvesse võttes, et täisealist eestkostetavat esindab tsiviilasjas lepingulise esindajana vandeadvokaat, millega eestkostetava menetluslikud õigused on piisavalt kaitstud, asub seisukohale, et hagiavalduses taotletud kinnisvara tehingud Xxxxxxxxxxxus asuva korteri kaasomandi lõpetamiseks ning korteriomandi hageja ainuomandisse saamiseks ilma vastaspoolele hüvitise maksmise kohustusteta, on eestkostetav J.A.’i huvidega kooskõlas ja nendeks tehinguteks saab anda eestkostjale kohtu nõusoleku. Eestkostja selgituste kohaselt korteriomandiga seotud maksed tasub algselt hageja ja sissetulekud , mille eest korteri kulusid tasuda on olemas üürimaksete näol. Kui J.A. tervislik seisund paraneb asub ta ise sinna korterisse elama. Menetluskulud
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta üldjuhul poolte endi kanda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-70-10 p-s 14 selgitanud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Käesoleval juhul nõustusid mõlemad pooled, et kaasomand tuleb lõpetada ning et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 ja § 164 lg 1, tuleb käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.