← Eesti

2-22-5356/11

Obsah (6)§ 22§ 1§ 29§ 2§ 28§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5356 Tsiviilasi Foodproff osaühingu pa

§ 22lg 2 p 1 mõistes.

Pankrotiavalduse kohaselt võlgnikul realiseerimisele kuuluv vara puudub. Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate täiendavate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 3 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas ning on ise esitanud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku ainsaks varaks on kassas olev 500 eurot, seega vara, mida võlausaldajate nõuete katteks realiseerida võlgnikul puudub. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 156 049.67 eurot. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus muutunud püsivaks

  1. aasta I kvartalis, mil Maksu- ja Tolliamet lõpetas maksuvõla ajatamise graafiku ja arestis võlgniku arvelduskonto.
  2. a märtsis on lõpetatud viimased töölepingud töötajatega. Võlgniku üürileandja lõpetas 4 2-22-5356 üürilepingud, millest tulenevalt puudus võimalus majandustegevusega jätkamiseks ning ettevõtte varad inventari ja sisseseade näol jäid pandiõiguse alusel võlgnevuse katteks äripinna omanikule. Võlgniku finantsandmetest nähtub, et alates
  3. a majandusaastast on tegevus muutunud kahjulikuks ja võlgniku omakapital on muutnud negatiivseks, sellest omakorda on tekkinud jooksvalt raskused kohustuste täitmisel, sh Maksu- ja Tolliameti ees, kellega mõnda aega saadi kokkuleppele ajatamisgraafiku osas. Võlgnik ise viitab raskuste tekkimisele seoses Covid-19 tulenevatest piirangutest, mis mõjusid negatiivselt müügitulule. Haldur nõustub võlgniku poolt tooduga. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku viimaste aastate pangakonto väljavõtte, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja vara kohta võlgnikult endalt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, kuid täiendavaid andmeid on võimalik koguda juhul kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Võlgniku vara realiseeritud sisuliselt kohustuste katteks, sh nii üürileandja, kellel oli pandiõigus, samuti nähtub tasumisi Maksu- ja Tolliametile. Suurema tasumisena nähtub laenu tagasimakse 2022. aastal suurusjärgus 18 000 eurot Swedbank AS-ile, mille puhul võib esineda teoreetiline tagasivõitmise võimalus. Kuna võlgnik on teinud makseid erinevatele võlausaldajatele, ei saa esialgu välja tuua, et ühte võlausaldajat on selgelt teisele eelistatud ja selle tuvastamine vajab võlgniku raamatupidamise põhjalikumat analüüsi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt

§-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 3 000 eurot. Juhul kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, palun nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks K. J..

  1. Kohus tegi 22.06.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Foodproff OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused
  2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara 5 2-22-5356 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

  1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
  2. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
  3. Maksejõuetuse tuvastamine Võlgniku varaks on võlgniku kassas olev raha summas 500 eurot. Krediidiasutuste poolt esitatud kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontod, mille jääk on 0.00 eurot. Võlgniku nimele ei ole registreeritud sõidukeid. Varasemalt oli võlgniku nimele registreeritud mootorsõidukid xxxx ja xxxx on võõrandatud
  4. a märtsis ehk vähem kui kuu aega enne võlgniku pankrotiavalduse esitamist. Võlgniku põhivara koosnes valdavalt restoranisisseseadetest, mis on läinud üürileandja pandiõiguse katteks. Võlgnikul puudub maksude ettemaks. Võlgnik ei ole ega ole olnud omanik teistes äriühingutes. Võlgniku nimel ei ole käesoleval hetkel ega ole varasemalt olnud kinnistuid. Kättesaadavate andmete põhjal ja võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 156 049.67 eurot, suurimateks võlausaldajateks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõudega summas 67 747.80 eurot ja Eesti Talleks AS nõudega summas 28 241.64 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel ei viia võlgniku suhtes täitemenetlusi läbi. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku osanikud on otsustanud äriühingu likvideerida. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas ning on ise esitanud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 156 049.67 eurot ja puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt

§ 1

lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 9. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine 9.1.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses 6 2-22-5356 maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. 9.

  1. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjused järgmised: - toitlustusteenuse pakkuja Foodproff OÜ oli pikalt kestnud pandeemia ja järsult kerkinud energiakandjate hinnatõusu mõjul sunnitud tegevuse lõpetama äriühingu maksejõuetuse tõttu; - enam kui kahe aasta viimase aasta jooksul põhjustas piirangutest tingitud klientide puudumine sissetulekute olulist vähenemist ja võlgnevuste järsku kasvamist. Käibe langus ulatus kohati mitmeks kuuks isegi 70%ni sama perioodi varasema ajaga võrreldes; - viimase otsustava tõuke andis elektri- ning küttekulude järsk hinnatõus, mille leevenemist lähiajal pole näha; - tulenevalt võlgnikul tekkinud võlgnevustest ütlesid
  2. a esimestel kuudel üürilepingud üles mõlemad tegevuskohad, kus võlgnik toitu valmistas, millest tulenevalt ei olnud võlgnikul võimalik oma tegevust jätkata; - viimastel aastatel kogunes võlgnikul maksuvõlg, mille ajatamine lõpetati enne pankotiavalduse esitamist teistkordselt, kuna võlgnik ei suutnud tasuda jooksvaid ega graafiku järgseid makseid. Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku pangaarved; - võlgniku ettevõtte inventari ja sisseseade panditi Eesti Talleks AS-le kui äripinna omanikule või müüdud võlgnevuste katteks; - sõidukid müüdi võlgnevuste katteks. 9.
  3. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus muutunud püsivaks
  4. aasta I kvartalis, mil Maksu- ja Tolliamet lõpetas maksuvõla ajatamise graafiku ja arestis võlgniku arvelduskonto.
  5. a märtsis on võlgnik lõpetatud viimased töölepingud töötajatega. Võlgniku üürileandja lõpetas üürilepingud, millest tulenevalt puudus võimalus majandustegevusega jätkamiseks ning ettevõtte varad inventari ja sisseseade näol jäid pandiõiguse alusel võlgnevuse katteks äripinna omanikule. Võlgniku finantsandmetest nähtub, et alates
  6. a majandusaastast on tegevus muutunud kahjumlikuks ja võlgniku omakapital on muutnud negatiivseks, sellest omakorda on tekkinud jooksvalt raskused kohustuste täitmisel, s.h Maksu- ja Tolliameti ees, kellega mõnda aega saadi kokkuleppele ajatamisgraafiku osas. Võlgnik ise viitab raskuste tekkimisele seoses Covid-19 tulenevatest piirangutest, mis mõjusid negatiivselt müügitulule. Haldur nõustub võlgniku poolt tooduga. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

9.

  1. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuste hindamisel tuleb lähtuda lisaks võlgniku ja ajutise pankrotihalduri välja toodud andmetest muudest pankrotimenetluse kogutud tõenditest. 9.
  2. Võlgniku
  3. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku
  4. a majandusaasta majandustegevuse tulemuseks kahjum 82 140 eurot, mille tulemusel muutus võlgniku omakapital negatiivseks 45 361 eurot. ÄS § 136 kohaselt väljendatakse osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. võlgniku osakapitali 7 2-22-5356 suuruseks on 2556 eurot. eeltoodust tuleneb, et
  5. a lõpuks ei vastanud võlgniku osakapital ÄS § 136 sätestatud nõuetele. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 176 punktid 1 – 3 sätestavad, et juhul, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlgniku juhatuse liikmed, kes samal ajal on ka võlgniku osanikud, oleksid kokku kutsunud võlgniku osanike koosoleku, kus võlgniku juhatuse liikmed saaksid otsustada võlgniku osakapitali nõuetele vastavusse viimise võimaluste üle või otsustada võlgniku pankrotiavalduse esitamise. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus hinnata, kas võlgniku juhatuse liikmed täitsid ÄS § 171 lg 2 p 1 tulenevalt kohustust kutsuda kokku võlgniku üldkoosolek, kus võlgniku osanikud saaksid otsustada ÄS § 176 nimetatud abinõude tarvitusele võtmise üle. Samas leiab kohus, et arvestades asjaolu, et võlgniku osanikud ja juhatuse liikmed langevad kokku, pidid võlgniku osanikud olema teadlikud asjaolust, et võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele, kuna neil oli juhatuse liikmena ÄS § 183 tulenev kohustus raamatupidamist korraldada, millega pidi kaasnema teadmine võlgniku majanduslikust olukorrast. 9.
  6. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et juhul, kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. 8 2-22-5356 Eeltoodust tuleneb, et tulenevalt asjaolust, et võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 sätestatud nõuetele ja võlgniku osanikud ei olnud vastu võtnud otsust võlgniku omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks ega otsustanud pankrotiavalduse esitamist, tekkis võlgniku juhatuse liikmetel TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus pankrotiavalduse esitamiseks ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul. 9.
  7. Võlgniku
  8. a majandusaasta aruandest nähtub, et vaatamata võlgniku osanike kohustusele tagada omakapitali ÄS § 136 nõuetele vastavus, ei ole nimetatud osas abinõusid tarvitusele võetud, samuti ei ole võlgniku juhatus esitanud kohtule võlgniku pankrotiavaldust, selle asemel on võlgniku juhatuse liikmed otsustanud võlgniku majandustegevust jätkata, millest tulenevalt on võlgniku
  9. a majandustegevus olnud jätkuvalt kahjumlik, olles
  10. a majandusaasta lõpus negatiivne 58 378 eurot, millest tulenevalt oli võlgniku omakapital seisuga 31.12.2021 -103 793 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades asjaolu, et võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2020 -45 361 eurot ja 31.12.2021 -103 793 eurot, millest tuleneb, et vähemalt
  11. a lõpuks ei vastanud võlgniku osakapital ÄS § 136 sätestatud nõuetele. Raamatupidamise seaduse § 3 p 3 kohaselt on omakapital jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustuste mahaarvamist. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul oli seisuga 31.12.2020 vara kohustustest vähem 45 361 eurot.

§ 1

lg 3 esimese lause kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tuleneb, et tulenevalt asjaolust, et võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2020 negatiivne, näitas nimetatud olukord, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara ja võlgnik oli muutunud maksejõuetuks. 9.

  1. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele vähemalt seisuga 31.12.2020 ja järgneva majandusaastal ehk
  2. a majnandusaastal võlgniku majanduslik seisund ei paranenud, mida näitab asjaolu, et võlgniku osakapital oli sügavamas miinuses ehk võlgniku kohustuste suurus ületas veelgi enam võlgniku vara väärtust, võlgniku maksejõuetuse süvenemist ehk asjaolu, et võlgniku maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust seisundist tulenevalt ajutine. Eeltoodust tuleneb, et kuna kohtule ei ole esitatud võlgniku
  3. a majandusaasta andmeid kuude lõikes, millest tulenevalt ei saa kohus hinnata, millal täpset läks võlgniku omakapitali seaduse nõuetega vastuollu, siis tuvastab kohus, et võlgnik muutus

§ 1lg 3 mõttes püsivalt maksejõuetuks hiljemalt seisuga 31.12.2020.

9.

  1. Võlgniku pankrotiavalduses on välja toodud võlgniku maksejõuetuse põhjusena COVID19 viirustega kaasnenud piirangud, mis takistasid võlgniku majandustegevust. Pankrotiseaduse § 1932 lg 1 sätestas, et kui seaduses on sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaeg, peatub selle kulgemine ajavahemikuks, mis algab Vabariigi Valitsuse
  2. aasta
  3. märtsil väljakuulutatud eriolukorra algusest ja lõpeb kahe kuu möödumisel eriolukorra lõppemisest. Tulenevalt vajadusest piirata COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilist levikut kuulutas Vabariigi Valitsus 12.03.2020 korraldusega nr 76 välja eriolukorra kehtivusega kuni 01.05.
  4. Vabariigi Valitsuse 24.04.2020 korraldusega nr 132 „Vabariigi Valitsuse
  5. märtsi
  6. a korralduse nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ muutmine“ pikendati eriolukorra kehtivust kuni
  7. maini 2020 kaasa arvatud. 9 2-22-5356 Eeltoodust tuleneb, et COVID-19 piirangutest tulenevalt oli ÄS § 180 lg 51 tulenev pankrotiavalduse esitamise tähtaeg oli edasi lükatud kuni
  8. juulini
  9. Alljärgnevalt hindab kohus, kas nimetatud tähtaeg omas tähtsust võlgniku pankrotiavalduse esitamise tähtaja arvutamisel. 9.
  10. Kohus leiab, et võlgniku väited COVID-19 viirusega kaasnenud piirangute mõjust võlgniku maksejõuetusele on usutavad, kuna kohus loeb üldteada asjaoluks eelnimetatud piirangute negatiivset mõju toitlustusasutuste majandustegevusele. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, kas võlgnik kasutas riigi poolt COVID-19 piirangute mõju leevendamiseks ette nähtud abinõusid ja kuidas nende abinõude kasutamine mõjutas võlgniku majandusraskustega toimetulekut. Seetõttu ei saa kohus üheselt hinnata, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on COVID-19 piirangutega kaasnev mõju. 9.
  11. Samas märgib kohus, et olenemata asjaolust, milline oli võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjus, pidi võlgniku juhatus olema hiljemalt 31.12.2020 majandusnäitajatest teadasaamisest esitama ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtajal pankrotiavalduse. Kohtu hinnangul tekkis võlgnikul pankrotiavalduse esitamise kohustus hiljemalt 20.01.2021, kuid nimetatud kohustust võlgniku juhatus tähtaegselt ei täitnud. 9.
  12. Kohus leiab, et kuna tulenevalt ÄS § 183 on võlgniku juhatuse liikmetel raamatupidamise korraldamise kohustus, siis pidid võlgniku juhatuse liikmed olema teadlikud võlgniku majanduslikust seisundist. Võlgniku juhatuse liikmed pidid, tulenevalt asjaoludest, et võlgniku
  13. a majandusaasta tulemuseks oli kasum summas 167, mis nähtub võlgniku 2020.a majandusaasta aruandes esitatud võlgniku
  14. a majandusaasta võrdlusandmetest ja võlgniku majandusraskustest, mis tulenesid 2020.a COVID-19 piirangutest, teadlikud olema võlgniku makseraskustest ja selle püsivaks muutumise ohust. Seega oli võlgniku juhatuse liikmetel kohustus jälgida, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimisel järgitakse pankrotiavalduse esitamise kohustust ÄS § 180 lg
  15. 9.
  16. Kohus on lahendis eelnevalt tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 31.12.2020, kuid sellele vaatamata on võlgniku pankrotiavaldus kohtule esitatud alles 12.04.2022 ehk enam kui 1 aasta ja 2 kuud hiljem ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtajast. Pankrotiavalduse esitamise tähtaja rikkumise tõttu on kujunenud olukord, kus võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude tasumiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 9.
  17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed E. J., K. J., M. J. ja Ü. J. on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustus ÄS § 180 lg 51 tähtaja jooksul, mis on käsitletavad raskete juhtimisvigadena, kuna rikkumise tulemusel ei ole võimalik võlgniku vara arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses tuvastatud suuruses summas 156 049.67 eurot.
  18. Vara tagasivõitmise võimalused

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. 10 2-22-5356 Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et ta on läbi vaadanud võlgniku viimaste aastate arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja vara kohta võlgnikult endalt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, kuid täiendavaid andmeid on võimalik koguda juhul kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Võlgniku vara realiseeritud sisuliselt kohustuste katteks, sh nii üürileandja, kellel oli pandiõigus, samuti nähtub tasumisi Maksu- ja Tolliametile. Suurema tasumisena nähtub laenu tagasimakse

  1. aastal suurusjärgus 18 000 eurot Swedbank AS-ile, mille puhul võib esineda teoreetiline tagasivõitmise võimalus. Kuna võlgnik on teinud makseid erinevatele võlausaldajatele, ei saa esialgu välja tuua, et ühte võlausaldajat on selgelt teisele eelistatud ja selle tuvastamine vajab võlgniku raamatupidamise põhjalikumat analüüsi.
  2. Pankrotimenetluse raugemine Kohus on lahendis eelnevalt hinnanud võlgniku maksevõimet ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus tegi 22.06.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Foodproff OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesoleva ajani ei ole eelnimetatud summat tasutud kohtu deposiiti, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Foodproff OÜ vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis puuduvad sellest tulenevalt ka vahendid võlgniku vara tagasivõitmise ja kolmandate isikute vastu nõuete esitamise finantseerimiseks. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb Foodproff OÜ pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes palunud juhul, kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, palun nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks K. J.. Äriseadustiku § 58 lg 1 p 4 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Arvestades asjaolu, et ajutine pankrotihaldur on palunud registris märkida dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme K. J.i (isikukood xxxx), tuleb nimetatud isik kanda registrisse dokumentide hoidjaks. 11 2-22-5356 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.