KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 18.november 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10402 Tsiviilasi E.I hagi S.I va

§ 91

lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

§ 95

kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. S.I sünni eelselt ja selle ajal elas hageja koos M.O-ga. Kuivõrd eelmisel aastal selgus, et M.O on suhelnud samal ajal ka teiste isikutega ning tekkis kahtlus selles, kas hageja on S-i isa, siis otsustati teha DNA-test. Isadustesti tulemusena on tuvastatud, et tõenäosus, et hageja on S-i isa 0 %. Seega on testi tulemuse põhjal välistatud hageja bioloogiline isadus S suhtes. DNA-testi tulemusest sai hageja teada kuu aega pärast seda, kui testitulemus on tehtud. Hageja leiab, et lapse suhtes on õige, kui tema sünnitunnistusel on õiged andmed tema vanemate kohta. Sellega on nõus ka M.O, kes on hagejale avaldanud, et ta ei vaidle vastu vanema kande muutmisele S kohta käivates andmetes. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada ebaõigeks S.I kohta Rahvastikuregistris tehtud kanne tema isa E.I osas. Kohtuistungil hageja jäi enda nõude juurde. Kostja seisukoht 3. Kostja seaduslik esindaja M.O kohtuistungil tunnistas hagi, sest DNA test näitas, et E.I ei ole tema poja S.I isa. M.O sõnul on tegemist noorpõlve rumalusega ja juhtus apsakas, mida ta ise ei mäleta. Kuni testini arvas ta, et S isa on E. Kohtu põhjendused 4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5. Põlva Maavalitsuse poolt xxxxxxxxxx välja antud sünnitunnistuse (tlk 2) ja Rahvastikuregistri andmetel (tlk 7) on lapse S.I isaks E.I ja emaks M.O. 6. Perekonnaseaduse (

) § 95 esimese lause kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Hageja nõudeks on tuvastada, et laps S.I (kostja) ei põlvne hagejast E.Ies. Kostja ei vaidle hagile vastu.

§ 94

lg 1 alusel isaduse tuvastab kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud sama seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

1. S.I mittepõlvnemine E.I-st tuvastati DNA testi kaudu. 21.06.2021 koostatud isadustesti tulemuste põhjal on välistatud E.I isadus lapse S.I suhtes. E.I ei saa olla S.I bioloogiline isa. Kuna lapse mittepõlvnemine E.I-st on tuvastatud DNA testiga, mille tulemuste üle pooltel vaidlust ei ole, siis kohus rahuldab hagi.
2. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 1 ja lg 3 alusel saadab kohus kohtuotsuse registripidajale, muudatuste tegemiseks lapse perekonnaseisuandmetes. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab põhjendatuks antud juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik