lg 2 p 1,2, § 214 lg 2 p 1,4 järgi,
Kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova Kriminaalhooldusalune S.E Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg 30.04.2012.a. RESOLUTSIOON Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi erakorraline ettekanne nr 41596 S.E suhtes ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust tulenevalt KrMS § 385 punktist 26. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.06.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1056 tunnistati S.E süüdi
lg 2 p 1,2 järgi ja mõisteti karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust, tunnistati S.E süüdi
Vastavalt
lg 1 mõisteti S.E-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 (kaheksa) aastat 6 kuud vangistust. Vastavalt
lg 2 suurendada mõistetud karistust Narva Linnakohtu 30.09.2002.a kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa 2 (kaks) kuud 15 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks mõista S.E-le 8 (kaheksa) aastat 8 kuud ja 15 päeva vangistust. Tõkend – vangistus - jäeti muutmata. Karistusaega arvestati alates 17. maist 2005.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.06.2006.a kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 10.01.2007.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.04.2011.a kohtumäärusega vabastati S.E karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpptähtajani, s.o kuni 01.02.2014, millest esimeseks12 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrati ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati S.E järgima
lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldati S.E suhtes vastavalt
lg 2 järgmised kohustused: 1) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kolme nädala jooksul peale vabanemist; 4) osalema sotisaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub 5) alluma elektroonilisele valvele 12 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. 6) mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta kriminaalkorras karistatud isikutega. S.E vabastati tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.04.2011.a kohtumäärus jõustus 25.04.2011.a. S.E lahkus vanglast 25.04.2011.a. 12.04.2012.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne nr 41596 S.E suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele
Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune S.E ei täitnud temale kohtu poolt määratud kohustust- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ida Prefektuurist 09.04.2012.a meilitsi saadud 08.04.2012.a joobeseisundi tuvastamise protokollist selgus, et S.E kohta koostati eelpool nimetatud protokoll kell 22:42 ning indikaatorvahendi Alcoquant nr A 111245 abil teostatud tuvastamisel oli saadud tulemuseks 0,51 mg/l. S.E oma 09.04.2012 antud seletuses selgitas, et 08.04.2012 oli ta tema kodus kell 22:30 kinni peetud ja viidud arestimajja. Enne kinnipidamist oli ta tarvitanud kaks pokaali šampanjat. Katseaja kontrollnõudeid täitas S.E korralikult. Sotsiaalprogrammidest läbis alates 02.01.2012 "Õiget hetke". S.E mõistab oma probleemide algpõhjusi, tajub käitumise tagajärgi. Elektroonilise valve tingimusi täitas korralikult, rikkumisi tuvastatud ei ole. Ta käis regulaarselt kriminaalhooldusosakonnas kriminaalhooldusametniku poolt määratud päevadel, täitas katseaja kontrollnõudeid, ei käitu kriminaalhooldust takistavalt. Tema üle kriminaalhoolduse teostamine ei ole olnud probleemne. Alkoholi 2 tarvitamist selgitab sellega, et elukaaslane tahtis tähistada leppimist peale riidu. Kriminaalhooldusalune on teadlik, et kohustuse rikkumise korral kaasneb kandmata karistuse osa täitmisele pööramine kriminaalhooldusametniku ettekande alusel vastavalt
Võttes arvesse seda, et Karistusseadustiku § 76 lg 5 näeb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud kriminaalhooldusaluse poolt kontrollnõuete või kohustuste rikkumise korral ainsa võimalusena ette kandmata karistuse osa täitmisele pööramist, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku: vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 5 pöörata S.E-le Viru Maakohtu 02.06.2006 kohtuotsusega mõistetud otsuse alusel vabadusekaotusliku karistuse ärakandmata osa täitmisele. Juhul, kui S.E ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu erakorralise ettekande kohtulikule läbivaatamisele, siis, vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuulutada S.E tagaotsitavaks ja kinnipidamisel võtta vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekande juurde. Kriminaalhooldusalune S.E seletas, et ta on teadlik, et kohustuse rikkumise korral kaasneb kandmata karistuse osa täitmisele pööramine. Tema tegelikult jõi oma elukaaslasega kodus õhtul kaks pokaali šampust leppimise tähistuse puhul. Palub võimalusel mitte pöörata kandmata karistust täitmisele. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek S.E suhtes ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune S.E rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kohustust. Ta ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ida Prefektuurist 09.04.2012.a saadud joobeseisundi tuvastamise protokollist 08.04.2012.a selgus, et S.E kohta koostati eelpool nimetatud protokoll kell 22:42 ning indikaatorvahendi Alcoquant nr A 111245 abil teostatud tuvastamisel oli saadud tulemuseks 0,51 mg/l. Kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes ja kohtuistungil andis üldiselt positiivse hinnangu S.E üle kriminaalhoolduse teostamisele - katseaja kontrollnõudeid täitis S.E korralikult; sotsiaalprogrammidest läbis alates 02.01.2012 "Õiget hetke"; ta käis regulaarselt kriminaalhooldusosakonnas kriminaalhooldusametniku poolt määratud päevadel, täitis katseaja kontrollnõudeid, ei käitu kriminaalhooldust takistavalt; tema üle kriminaalhoolduse teostamine ei ole olnud probleemne. S.E on peaaegu ühe aasta jooksul allutatud elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile ning enne 08.04.2012 polnud temal käitumiskontrolli rikkumisi.
eesmärk on ennetähtaegselt vangistusest vabanenud isiku asumine seaduskuulekale teele ja alkohoolsete jookide mittetarvitamine saab ja peab teenima eesmärki, et suunata isikut paranemise teele. Praktika kohaselt saab käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine olla karistuse täitmisele pööramise alusel üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdimõistetu üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv 3 põhjus. Antud juhul S.E jõi 2 pokaali šampust kodus kitsas ringis – oma elukaaslasega. Teisi rikkumisi S.E poolt pole tuvastatud. Ta täidab kontrollnõudeid korralikult, osaleb aktiivselt sotsiaalprogrammis, leidis endale töökoha. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja S.E seletusi, leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi erakorraline ettekanne nr 41596 S.E suhtes tuleb jätta rahuldamata ning anda kriminaalhooldusalusele võimalus kriminaalhoolduse edasiseks läbimiseks. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg 2, 432 lg 3. Larissa Prokopenko Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.