1-17-517/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-517 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. aprilli
4. a määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu A.G (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
6. Viru Maakohtu
7. aprilli
8. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. jaanuari
11. a otsusega tunnistas A.G süüdi ja karistas teda KarS § 121 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 19 päeva vangistust. Karistusaeg algas
12. oktoobril
13. a ja lõppeb
14. detsembril
15. a.
16. Viru Maakohus
17. aprilli
18. a määrusega jättis A.G vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. 2.1 Positiivseks tuleb lugeda, et A.G on vangistuses käitunud normikuulekalt ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head (olemas on elu- ja töökoht, lähedased on valmis teda toetama). Samas, arvestades kinnipeetava kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla siiski õigustatud. Puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, siis sellest järelduvalt ei osutaks kriminaalhooldus talle piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt mitmel korral karistatud isik hakkas nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all seaduskuulekat elu elama. MÄÄRUSKAEBUS
19. Kohtumääruse peale esitas kaebuse A.G ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. 3.1 A.G toonitab, et kriminaalhooldaja, prokuröri ja vanglaametnike seisukohad on tema osas positiivsed. Tal on ka pereliikmete toetus ning vabanemisjärgsed elutingimused (elukoht, töökoht) on head ja tema seaduskuulekat eluviisi soodustavad. Eelmärgitut silmas pidades on tal raske aru saada maakohtu seisukohast. 3.2 A.G märgib, et ta tahab kriminaalse mineviku selja taha jätta ja näidata, et suudab elada seaduskuulekalt. Vanglas veedetud aeg ja osalemine erinevate tööülesannete täitmisel kinnitavad tema hoiakute muutumist seaduskuulekaks. Vabaduses oleksid tema ümber inimesed, kes teda katseajal toetavad, aitavad tal muuta seniseid eluhoiakuid ja mõtteviisi ning jääda eemale endistest kaaslastest. A. Krupenekov möönab, et on ka enne lubadusi andnud, kuid palub võimalust enda tõestamiseks. Olles oma lähedaste ja pere juures, leiaks ta kindlasti uut motivatsiooni. Pere olemasolu on väga suureks toeks uue elu alustamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Tartu Ringkonnakohus, kaalunud määruskaebuse väiteid silmas pidades A.G tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabanemise võimalust veelkord, sarnaselt maakohtuga seda võimalikuks ei pea.
21. Kinnipeetava vangistusaegne käitumine on olnud hea ning sama hinnang tuleb anda ka tema vabanemisjärgsetele elutingimustele. Vaatamata sellele ei teki aga ka ringkonnakohtul veendumust, et ta vabaduses uusi kuritegusid toime ei pane. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks ongi aga just isiku edasine õiguskuulekas käitumine. 5.1 A.G puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi teha ei saa, kuivõrd varasemad korduvad karistused, sealhulgas reaalselt kantud vangistused, tema käitumise muutumist kaasa toonud ei ole. Vastupidi, tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, s.o varasemalt on ta toime pannud vargusi, kuid viimane kuritegu seisnes teise isiku kehalises väärkohtlemises. Süüdimõistetu kuritegusid ei ole ära hoidnud ka katseaja kohaldamine ja käitumiskontrollile allutamine. Eelmärgitut silmas pidades järeldust, et käesolevalt vaid kuus kuud kestnud vanglakaristus on varasematest karistamistest mõjusam olnud, ringkonnakohtu hinnangul teha ei saa. Seda enam, et praeguselt A. Krupenekovile individuaalset täitmiskava vanglas ei koostatud ning uue kuriteo riski maandavaid tegevusi temaga läbi ei viia. 5.2 Kinnipeetaval vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, perekonnalt abi saamise võimalus ning tema lubadused edaspidiseks kriminaalkolleegiumi vastupidisele seisukohale ei veena. Elukoht oli A.G olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, samuti kuulusid tema ellu lähedased inimesed. Süüdimõistetu kuritegelikku käitumist need asjaolud ära ei hoidnud, sealhulgas ei soodustanud need tema poolt käitumiskontrolli nõuetele allumist. Mis puutub aga süüdimõistetu kinnitusse soovist edasiselt elada õiguskuulekalt, siis on ta ise määruskaebuses märkinud, et on taolisi lubadusi andnud varemgi. Ehk siis kinnipeetava sõnade pinnalt tema tulevikukäitumise muutumist järeldada ei saa. 2 2 5.3 A.G tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist on toetanud nii vangla kui prokurör, kuid vastavad seisukohad kohtutele siduvad ei ole.
22. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau